isetegija
Sünnipäevapidu

Peoruumi leidmisel saime abi Lynx`i õelt, meie foorumi tegelaselt nimega kylaline - tema soovitas oma eelneva hea kogemuse põhjal Tallinna Puuetega Inimeste Koja saali.

Enam rohkem täppi panna me peopaiga valikuga ei saanudki - see saal oli täpselt paras peole, millest lõpuks võttis osa üle 60 rõõmsa isetegija. Peale selle saime me endile edaspidisekski mõnusa kooskäimise koha - ruume pidi seal jaguma igas suuruses seltskonnale.
Aga peo juurde tagasi. LaanteLaps avas meie peo ühe väga vahva luuletusega, mille oli kirjutanud isetehtud Isetegija külalisteraamatusse. Sinna raamatusse tuli päeva jooksul veel hulgem sissekandeid ja kuna LaanteLaps käskis selle igale poole kaasa võtta kuhu läheme, siis tuleb neid sinna veelgi. Põhjatähel oli kaasas pikk ja uhke Isetegija sall, kuhu me nii kaasa võetud lilledest kui kohapeal heegeldatutest ja ampsaku lahedast volangilisest freeformist kaunistused peale heegeldasime ja siis salli oksjonile panime. Põhjatäht oligi üks väga usin käsitööline, sest heegeldas kogu peo aja uhket kuldset peosalli! Ja kui palju igasuguseid imeilusaid isetehtud asju pidulistel seljas-kaasas oli! Kõige rohkem muidugi kotte, sest meil oli ju suur kotiaasta. Aga ka pontshosid, kleite (kreysy väga-väga ilus uus kleit), seelikuid, õlasalle, pärlitest ehteid! Mdm Beadalot tegi kohapeal valmis ühe hästi ilusa käevõru.

Pean ausalt tunnistama, et kui alguses Chenetilt oksjonimõtet kuulsin, siis suhtusin sellesse veidi kahtlevalt - kas oksjonile pakutakse asju, kas ostetakse jne. Sünnipäeval sai sellest aga peo üks lõbusamaid sündmusi! Muidugi oli oskjonipidaja - Cheneti abikaasa - täiesti fantastiline! Ja millised assistendineiud - Chenet ja LaanteLaps - tase!!!



Peale Pärnu kokkusaamist, kus kõigi kohalolnute rõõmuks TipTäp oma villakotti rüüstata lubas, tuli mul mõte, et edaspidigi võiks kohtumistel olla midagi, millest isetegijad rõõmu tunnevad. Tekkis mõte kutsuda sünnipäevale Harriet oma lõngadega. Paraku aga selgus, et neil on kiired ajad ja nad ei jõua meie pittu. Umbes kuu jagu varem oli mul ema käinud Poolas ja toonud mulle sealt täiesti fantastilisi lõngu! Õnneks oli ta üles kirjutanud ka mehe telefoni, kellelt ta need sai. Nii et - telefon kätte ja sai mehega kokku lepitud, et kohtume ühe esmaspäeva öösel vastu teisipäeva Vilniuses...
Bussiga Vilniusse ja see oli tõenäoliselt minu elu kõige kummalisem lõngaostmine üleüldse - öösel kell neli furgoonikastist taskulambi valgel... Võrratu elamus! Ja see ei olnud mingi hõlma-alt-müüja, vaid päris korralik firma, kes ei pidanud paljuks kliendile poolele teele vastu sõita. On vast inimesi ilmas!

Lõpetuseks - oli tore pidu! Järgmisel aastal saame kahe-aastaseks!

tekst:   Susa

pildid:      Lynx   valdur1  ja veel pilte   
 

   e-mail: isetegija(ät)isetegija.net

   Copyright© 2005-2010 isetegija. All rights reserved.