isetegija
isetegija
Susside viltimine
Susside tegemiseks on vaja:

1. Villaloori
2. Lõiget (pesumasinas viltimiseks peab olema elastne, et masinat ära ei lõhu. Minul on tehtud reliinist õhuke kiht parketi alla panemiseks mõeldud porolooni peale teibitud).
3. Kõige jämedamat viltimisnõela.
4. Majapidamisseepi ja sooja vett (selline vesi kus käed end mõnusalt tunnevad).
5. Vormimiseks kas vanad kalossid, kingsepaliistud või enda ehk sõbra jalad.
6. Pesumasinat (saab ka ilma, käsitsi vanutades jõuad sama tulemuseni).
7. Pesurulli (saab ka ilma, kui loputad koos vormiga ja paned siis nõrguma)
8. Kannatust ja tugevaid käsi mis kannatavad seepi viltimiseks.
9. Viimistlemiseks värvilist villaloori, lõnga, tugevat puuvillast niiti taldade õmblemiseks.
10. Taldadeks nahka ja talla tugevduseks tugevat viltkangast (see peaks olema pesumasinas uhutud ning hästi tugev, siis jäävad sussid hästi vormi ja on hästi vastupidavad).

Töö käik

Rebin villavatikangast enam vähem lõike suurused tükid ühte ja teistpidi, kokku vajutades umbes 1 cm paks. Seda ei oska kunagi arvata, millal see õige paksus on, lihtsalt tunnetad, umbes poolteist kihti Pilvelammaste villavatti.
Asetan kihid üksteise peale, nende peale lõike ning ühe käega lõiget hoides rebid ääred ühtlaseks. Siis panen lõike paksule poroloonile ja torgin viltimisnõelaga keskkoha mõlemalt poolt läbi. Selliseid lõikeid peaks kokku olema neli: kummalegi sussile kaks, ülemine ja alumine pool.


Rebin sussilõiked porolooni küljest lahti, panen lõike peale tagasi ja tõmban käega otstest villaloori ääred üles ja risti rästi nõelaga torkides jäävad otsad kinni. Siis teine lõike pool peale, ümberpöörd ning nüüd ilusti kenasti ääred üles ja nõelaga kinni. Nõelaga tuleb ettevaatlikult torkida, et lõikesse ei torka, muidu lööd nõela katki.
Äärtest ärarebitud villa laotan enne kinni torkimist kihtide vahele(keskele), et ei jääks liiga palju villatorte igale poole vedelema.


Lõikest veel

Kasutan kahesuguse kujuga lõiget: ovaalne jalatallakuju, kuid paar-kolm cm laiust ja kokkutõmbamise jagu pikkust juures. Või siis selline saapa pinnalaotus, kui tahad säärega sussi teha.
Materjal ehitusmaterjalide poest: tükike reliini (tavaliselt koridori ja köögi põrandal).
Sellest lõikad 2 tükki ja paned vastamisi kokku, siis veel sellisest poroloonist (pidi olema parketi alla panekuks) omakorda 2 tükki ja siis tõmba kõik teibiga kinni. Kaua niimodi muidugi vastu ei pea, aga mõned paarid saab ikka teha, siis lihtsalt uus teip kui vaja. Materjal peab olema painutatv, sest kui sussi lahti lõikad, siis ava on päris väike, muidu venib sussi äär laiaks.

Siin siis lõike ümbris rullis ja venitasin lõiget veidi laiali, et saaks sisse piiluda:



Selline on kõrge servaga sussi lõige, see lõigatakse pealt lahti ja venitatakse lõige välja (teisel pildil säärega suss enne pesumasinasse pistmist).


Pesumasin tööle!
Enne kui masinasse panen, saavad need saiakesed kotid pähe ja paelaga kõvasti kinni, et vurramise ajal välja ei lipsa. Kotid on õmmeldud vanast nailonkardinast, mis ei võta villakiudusid külge. Pildil kaks sussikest reas ja nailonkottidesse pandult:



Enne masinasse panekut teen nad pesukausis soojas seebivees märjaks. Pesu reziimiks kas tund või tund ja 20 minutit 40-kraadises vees.
Korraga panen masinasse kindlasti rohkem kui ühe paari, sest masina trummel peaks olema enam-vähem täitunud, muidi loksutad sussidele augud sisse. Minul on enamasti masinas 5-6 paari korraga või siis midagi muud viltimiseks, ehk siis mõni lina, mis enam kasutusel ei ole.

Heledamaid paare tumedatega kokku ei pane - kogemused on sellised, et valge värv muudab tooni.

Nüüd on toorikud valmis. Võtan koti ära ja lõikan väikese augu ning urgitsen lõike välja. Suuremat ei ole mõtet lõigata, sest juba välja tirides venib ava suuremaks ning peale vormimist venib veelgi, sellepärast lõigake algul vähe, eks jõuab igal ajal juurde lõigata.


Vormimine

See toimub pesuköögis kus seep ja vesi võib vabalt möllata. Teen võrdlemisi tulise seebiveega tooriku märjaks ja hoolega ning tugevasti nühkima. Selle tagajärjel muutub vilt veelgi tugevamaks ja tõmbub veel veidike kokku. Õige pisut märgata ka pildilt ,et teine lühem. Seda on õige pisut. Kokkutõmbumine olenb väga palju vildi kihi paksusest, mida õhem kiht seda rohkem tõmbab kokku. Kui väga paksuks jäänud, tõmbab väga vähe kokku ja ääred mis vaheliti paned jäävad lahti. Et ääred lahti jäävad juhtub ka sellise villalooriga mis hästi ei viltu.
Sellised nässerdused nad siis enne vormimist on.



Viimasel pildil on näha kuidas venitasin kannale sellise lohu sisse. Nüüd võtan vormiks kummikud milledele kile peale tõmmatud. Torkan sussi nina kummiku peale, kummikule toru sisse millega toetan vastu maad, ning siis sellest voldikesest mille sussile venitasin hakkan teda vormile sikutama. Suss peab jääma tugevalt vormile, siis jääb siledaks. Nüüd silitan teda veel seebise käega ja vormin hästi ümber kummiku, või mõne muu vormi , näiteks ümber oma jala saab sama hästi vormida. Jalga võib samuti enne kilekoti tõmmata.
Kui mõlemad valmis tõmban nad vormi pealt ära ja loputan nii tulise kui külma ja sooja veega sussid seebist puhtaks. Vormid loputan ka seebist puhtaks.
Nüüd pesuköögi töö valmis.


Kuivatamine

Nüüd pressin pesurulli vahel sussid tahedamaks , et nad kaminal tilkuma ei hakkaks.
Selleks selline pesurull(Hobby Hallist tellitud)
Asetan nad kahe frotee käteräti vahele, lasen paar korda rulli vahel keerelda ja võtan välja, ning uuesti sama vormi peale. Kuna nad on meelde jätnud oma endise vormi, siis ainult kummikule ja kaminale kuivama.
Hommikul võtan vormid ära ja sussid valmis tallutamiseks, kui soovi võib ka lilled peale teha.
Kuivatamisest võib loomulikult loobuda kui ei ole käepäraseid vahendeid, siis vormi peal korralikult tugeva veejoa all loputada ja siis panna nõrguma.


Defektide korrigeerimine (lappimine)

Selliseid asju juhtub ka. Veidike vähem oli sussipaare masinas ja üks sussike arvas ennast kõveraks keerata, ning sellest tingituna on tekkinud auk keset sussi.
Nüüd peab panema pea tööle kuidas sest sussi saada. Tegin lõike igaks juhuks külje peale et siis jääks parandus talla alla, kuhu niikuinii topelttald alla tuleb.
Teine jumala korras ei saa ju praagiks tunnistada.

Algul nõelusin nagu sokki, sama värvi rohelist lõnga ei leidnud, aga sellest pole midagi lõpptulemust see ei häiri ja pildil ka rohkem nähtav.
Panin porolooni tüki sussi sisse ja torkisin viltimisnõelaga algul väljapoolt, siis keerasin sussi pahempidi ja torkisin seestpoolt samuti. Natuke on märgata aga kui sätin selle koha sussi sisse siis esmapilgul pole midagi näha.
Sellised sussid muidugi müüki ei lähe aga kellegile jalga anda sobivad küll, soojus jääb ju alles.


Talla õmblemine

Vildist alustallaks kasutan tugevat vilti, mida esialgu rullin käsitsi pehmeks vildiks ja siis pesumasinas veel hästi tugevaks. Pesumasinast välja võttes rullin pesurulliga kohe niiskelt siledamaks ja laua peale kuivama. Taldade materjaliks võib kasutada ka igasuguseid nahajäätmeid ja kasutatud nahkrõivaid.


Sussi vormi talla järgi teen papist sablooni. Vildist lõikan sablooni järgi talla, nahast talla aga lõikan umbes cm laiema. Vahel panen kanna alla veel vilti et oleks paksem.
Kõigepealt traageldan vilttalla ja siis selle järgi on hea nahktalda õmmelda kui ta on ainult veidike vilttallast suurem. Talda õmblen nööpaugupistes tugeva niidiga.


palumaiu ehk sussimemm
isetegija

e-mail: isetegija(ät)isetegija.net

Copyright© 2005-2009 isetegija. All rights reserved.