Minu toimetamised
Minu toimetamised
Tahtmine on taevariik, saamine iseasi :)
23 Detsember 2008
Mõtlesin küll, et ega ma enne jõule siia ei satu, aga võta näpust ...
Vaja ju kekutada oma äsja päkatsi kotist tulnud raamatuga Kaunid Kudumid ja nagu sellest veel vähe, oli kotis kootud pitslina. Aitäh, kallis päkapikk!




Kauneid pühi! Jõgeval on nad seekord valged
rl kirjutas @ 19:16 - Link - kommentaarid (1)
22 Detsember 2008
Tere esmaspäeva õhtust!
Jõul on siinsamas ja kui on midagi tegemata, siis tegemata ta ka jääb. Aga kas ei ole mõnus anda endale lubadusi, et järgmine aasta olen tublim ja teada, et oiiiiiiiiiiiiiiiii, kui palju aega on näiteks järgmiste jõulukingituste tegemiseks - saab kohe 12 kuud rahulikult nikerdada, aga ... tühjagi! , mitte midagi ei muutu - ikka rabad ja tõmbled ja lõpuks tõded, et pagana vähe aega on järele jäänud ja siis mõtled, et no järgmine aasta hakkan ma küll juba jaanuarist jõulukingitusi tegema ...
Ja siis jälle ja jälle ja jälle ...
Minuga juhtub seda üsna tihti (loe: iga aasta).

Et mitte jääta ainult jutustajaks, siis näitan salomini salli, mis läheb töökaaslase jaoks päkapikukotti. Inimene peab ju ometi saama, mida ta on tahtnud.
Lõnga kulus 4 x 50 gr (sellest üks tokk narmastele) Filati Cervinia 100 % akrüüli. Üks keerd ühekordset Jõgeva täisvillast kõrval.

Olge tublid ja olgu teil ilusad pühad!






rl kirjutas @ 20:02 - Link - kommentaarid (1)
08 Detsember 2008
Tere!
Kes on praegu maailma õnnelikeim inimene? Minaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!!!!
Sest vaadake ise!!!!
Hunditädi, kullatükk, Sinu valmistatud kee on imeline!! Aitäh, Sulle!

Ja veel vupsas pakist välja väike pontsakas päkatsimehike! Tema jääb mind rõõmustama, kui tööl olen.

Oi, ma olen ikka raskelt rahul!

Ah jaa, suures ärevuses oleks unustanud - Järva-Jaani triibustik. Mul sellised riided, kuna soontes voolab järvaka veri.




rl kirjutas @ 09:55 - Link - kommentaarid (4)
01 Detsember 2008
Tere jõuluaja algust!
Alustan natuke vanemate piltide näitamisega ja seda ikka selleks, et häälestada teid ilusa lumise jõuluootuse lainele.
Omad eredad hetked on meil ilmselt kõigil möödunud tuisust ja lumemöllust. Mina igatahes kaifisin täiega - kui on talv, siis olgu selline - ehtne ja ehe.
Paar pilti, milline nägi välja trepiesine, kui esimese tuisupäeva õhtul töölt tulin






Ja siit üks tõeline jõulukuulutaja - vana hea jõulukaktus.



Õitseb kui meeletu! Ja kui hoolega vaadata, siis paremal üleval nurgas paistab valge jõulukaktuse õis ja vasakul nurgas helepunase oma. Aastate jooksul on mulle kingitud väiksed kaktusepojad ja õnneks kõik erinevat värvi, aga kuna roosa on praegu täisõies, siis mõtlesin, et ehtsa vanaaegse jõulutunde peaks üks õitsev jõulukaktus looma küll.

No ja et mitte niisama ümmargust juttu puhuda, siis ikka üks näpuharjutus ka. Mannu müts.



Tegin selle oma hilisteismelisele pojale . Algul oli väike kartus, et äkki ei pane pähe, aga läks peale küll nagu öeldakse. Täitsa kannab kohe . Ainuke viga pidi olema, et ajab sügelema ... Usun, sest kudusin villasest lõngast, aga küll kannatab ära, pole hullu . Noka kudusin kohe sisse, sest ei usu ma hästi sellesse serva kinni õmblemisse.

Juba ootan reedet!

rl kirjutas @ 07:23 - Link - kommentaarid (6)
050102 külastajat