Ise tehtud asjad on armsad
Ise tehtud asjad on armsad
.: Minust :.
vanus: Nüüd unustan aastad ja meeles pean ikka - naine on alati võrratu plika :)
elukoht: Tartu
tähtkuju: sõnn
Minu blogi nupuke:
-----------------------------------------
.: Meeldivad :.
kaunid kunstid
----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- -----------------------------------------
.: Tunnustus :.
-----------------------------------------
.: Põnevad projektid :.
----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- Soktoober 2013 ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ----------------------------------------- ---------------------------------------- ---------------------------------------- ----------------------------------------
602425 külalist
Locations of visitors to this page -----------------------------------------


ARHIIV

Viimased postitused
August 2017
31 August 2017
VALGE PITSJAKK JA LUIGEPAAR

Sel suvel taasleidsin oma garderoobi heledate rõivaste seast ühelt armsalt luigega riidepuult ammuaegse heegeldise - lumivalge pitsjaki.
Kuigi möödunud suvel (või paaril) ma seda jakki ei kandnud, oli nüüd nii õige tunne just selle rõiva jaoks. Oli teine kohe kätte võttes ja selga pannes nii armsalt oma ja samas nii eriline. Küll saavad ja jäävad isetehtud heegelpitsid ikka kalliks ja hingelähedaseks isegi siis, kui nende kandmisesse pikem paus tuleb. Ehk aja möödumine isegi tõstab pitseseme väärtust ja köitvust.

Kunas täpselt, mis niidist ja millise heegelnõelaga ma tookord heegeldasin, ei oskagi päris täpselt öelda, aga mind inspireerinud jaki pildi ning mustri leidsin otsides kätte. Kui natuke meenutada, siis heegeldet sai mu rõivaese ehk kümmekond aastat tagasi, niit võis olla Capri ja nõel numbriga 2,5.
Nüüd fotosid tehes lustisime mõlemad tütrega, temake kaamera taga, mina kaamera ees ja koos on meil alati tore, niii tore.

















Seda, et see jakk mulle läbi aegade meeldinud on ning sobib suurepäraselt ühte ka iseõmmeldud punase korseti ja seelikuga, tõdesin uuesti selle mitme aasata taguse ja Alatskivi lossis jäädvustatud foto juures.


Luigelugu on aga käterätikunstis. Ma lihtsalt pidin oma varasema mõtte teoks tegema ning luiged lihtsalt pidid jänkude, karukeste ja elevandi juurde tulema.






Esialgu võtsin randa minnes luikede jaoks kaasa kaks rätikut (30x50 cm) ja keerutasin neid selle pildiõpetuse järgi, kuid järgmisel korral pistsin rätikuid rannakotti juba neli ja selle videoõpetuse järgi said luiged endale uhked tiivad, mida nii- ja naapidi sirutada on võimalik.









Ühel imeilusal augustikuu hommikul, minu üliarmsate vanemate kuldpulmapäeval, leidis luigepaar endale uue pesa ning lendas ema ja isa rõõmustades nende hubase kodu vannitoa aknalauale.

SIIRAST ARMASTUST JA HINGEHEADUST KÕIGILE JA KÕIGISSE!

HÕBEVALGE posted @ 13:13 - Link - kommentaarid (7)