JÄLJED JA HETKED
2. lugu

Tihtipeale ma mõtisklen, veeretan mõtteid olnust ja meenutan aegu, hetki, tundeid, inimesi, isetegemisi...
See on omamoodi rännak, just nagu on isemoodi ränd ka unistustes uitamine.

Nõnda mõtiskledes meenusid mulle käterätimõmmikud. See lihtne ja kiiresti valmiv käterätikunst on tore tegijale, vahva vaatajale või rätiku kasutajale. On ju armas, kui mõnikord saunaõhtul külalistele kenasti kokku volditud rätikute asemel hoopis karusid, jäneseid või elevante jagada. Ja vahet pole, kas tegu on väikeste või suurte saunalistega.
Ma leidsin juba mõmmikuid tehes selle videoõpetuse, hiljem veel
sellegi õpetuse ning neid vaadates valmis minu elevant. Sõna otseses mõttes rosinasilmne. Võhad tegin grilltikkudest (painutasin neid umbes sellisel moel) ning elevandist sai Vantsu.

Kahekesi läksime randa, et jäädvustada hetki ja jätta jälgi.












Lõpuks istusime rannalinal ja nautisime vaadet.



Pilved on müstilised. Mulle meeldib taevasse vaadata ning seda lummavat ilu ning liikumist jälgida.
Mõned päevad hiljem olin sealsamas rannas. Ilm oli siis palju päikeselisem ja pilvitum, kuid kui pilgu üles tõstsin, nägin sinitaevas valget pilveelevanti!


Armas hetk.

Ühel imeilusal õhtul päikeseloojangu ajal maalt vanematekodust linna sõites olin jälle pilguga pilvedes, õhtutaeva vihmapilvedes. Olin looduse lummuses.





Olin hetkes.


Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.
Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Elul on tung kanda edasi elu,
jällegi Kronos et saaks mõne lelu.

Ei ole möödund või tulevaid aegu.
On ainult nüüd ja on ainult praegu.
Säilib, mis sattunud hetkede sattu.
Ainuski silmapilk teisest ei kattu.

Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
Vähemat, rohkemat olla ei võinuks.
Parajal määral saab elu meilt lõivuks.

Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Alles jääb hetk, milles asume praegu.
Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
kui seda jäävust ka meeled ei taju.


Artur Alliksaar "Aeg"


IMEILUSAID HETKI!