Minu südamelähedasemad tegemised on viimasel ajal seotud seepidega. Kuna mu sõprade ja sugulaste hulgas on fänne tekkinud, siis innustab see mind vaikselt edasi minema ja arenema.
Viimastel kordadel olen proovinud pritskotiga teha muffini sarnaseid seepe. Roosade lõhnaks on ylang-Ylang eeterlik õli, meenutab kergelt roosi, kreemikad piima-kaera-mee aroomiga.

Olen suur Anna Verschik i kudumite fänn. Tema kootud ja disainitud asjad on väga naiselikud. Mulle ei meeldinud varem endale kududa. Näed hulga vaeva ära ja tulemus võib olla nigel. Kuna Anna õpetab kuduma ühes tükis, s.t kood ja proovid, siis saab jooksvalt harutada ja jälgida kuidas kampsun sobima hakkab. Kuna seda kampsunit kootakse Mustrimaailma foorumis, siis oli hea ka jooksvalt nõu küsida.
Lõng villane Jil, varras nr 3. Muster Käsitöö ajakirjast

Valmisid kaksikutele ristimiseks kingitused. Karbi mõõdud umbes 20*30*10 cm. Toekas ja suur karp. Ettevalmistused nii papi kui paelte ja ristide ja riide leidmiseks kestsid kaua, kaua sai selleks suureks tööks hoogu võetud, aga nädal enne tähtsat päeva said nad valmis.
Vahest ma kahtlen endas, kas osta kingitus poest või ise valmistada, siis seekord teadsin, et nende laste vanemad peavad käsitööst lugu ja julgesin ja tahtsin väga selle töö ette võtta.

Vikikese koolitusel alguse saanud karbihullus.
Pisike karbike lapse sõbrannale sünnipäevaks.


Kollase ja sinisega mängides saadud karp.


Väiksele tütrele karp. Tema enda voodipesu riidest, hõbelusika jm. säärase hoidmiseks suur karp. Et aimu saada karbi suurusest, siis sisse mahub a4 leht ja kõrgus u. 10cm.




Piltide hoidmiseks mõeldud karp, saab panna riiulisse püsti ja pildiraamina kasutada.

Pikk ja tegus käsitöö talv on möödunud kududes, aga blogimine on jäänud unarusse.Suur panus sai antud võideldes külma vastu.
Sai kootud kaheksa mütsi.Kaks endale ja üks mehele, siis veel sünnipäevaks emale ja ämmale, sünnipäevaks vennale, sünnipäevaks venna naisele ja lihtsalt heast südamest õele.Hunnik satsisalle jõuluks ja mõned sokid. Kuna pilte pole, pole ka mida näidata.

Kevad on Tartu isetegijatele ergutavalt mõjunud. See kord oli isetegijaid lausa kahes vahetuses ka kokku umbes 40 inimese ringis. Vikikese juhtimisel sa õpitud karbi tegemist. Ta on ikka super hea õpetaja.
Kasutasin linast ja Nõo puuvillast triiburiiet. Tahtsin, et karp püsiks kinni ja "leiutasin" kinnituseks peenikese patsikummi. Tavaline nöör või pael mulle ei meeldi, kuna selle kinni sidumine on aega nõudev ja tülikas. Karbist saab koht kas fotodele või kääridele liimidele, teipidele, mis muidu mööda sahtleid laiali vedelevad.

Dropsi lehelt jäi mulle selle kombe õpetus silma juba siis, kui väike Adeele veel kõhus oma sündimise päeva ootas. Varrukad ja sääred on veel oi oi kui suure kasvamise varuga, aga talv on alles ees.
Õpetust jälgisin üsna täpselt ja nuriseda võib ainult varruka pikkuse üle, kuna nii pikaks ühe lapse käed küll ei kasva. Laste kombekad, olgu nad õhemad või paksemad on kõik tehtud kapuutsiga ja mütsi ja mitut kapuutsiga riiet ülestikku ikka ei pane. Seega uskusin oma oma õdesid, kellel kummagil on neli last, et ühes tükis kombekas ilma kapuutsita on üks ideaalne talveriie.
Lõngaks kasutasin Sockenwolle Color ja lisaks ühekordne villane. Soonikud kootud nr 3 ja muidu nr 4 vardaga.

From May 4, 2011

Tekk on valminud kodus olevatest meriino ja villasesegustest lõngadest, kuna lilla lõng oli väga peenike, ostsin talle talle juurde kids mohääri.
Mõõdud on 63*83cm. Värvuselt on tekk selline õrn lilla, kuigi piltidel tundub tublisi tumedam.
Alguses oli tekk ilma nende suurte kollaste lilledeta, aga käisin eile Luke mõisas käsitöö päeval ja õppisin sellise viguri abil vahvaid lilli tegema.






Tundub, et need sobivad tekile hästi. Kes teab, võibolla tuleb need lilled veel maha harutada, kas selle teki saab piiga või poiss, see lõplik tõde selgub veel.

Minu esimesed kootud sõrmikud.
Olen enda üle tõsiselt uhke, kuna olen kadeduse ja aukartusega suhtunud nendesse, kes oskavad sõrmikuid kududa. Minu heameelt ei vähenda isegi see, et mees neid poksikinnasteks nimetas, sest paksud ja soojad on nad tõesti ja küll kunagi tulevad peened ja pitsilised ka.

Lõng: minu ema musta lamba villast, varras 2.25 ja tehtudselle mustri järgi.
Muster sobis üks ühele minu lõnga ja varrastega, ainult sõrmede pikkust natuke korrigeeritud. Õpetus on nii hea, et uued natuke lihtsamad sõrmikud juba varrastel.
Tumedat asja oli just nii raske pildistada, nagu ma arvasin, aga õigem toon on sellel esimesel pildil.

Kuna seebid tahavad kuu aega järelvalmida ja juba mõeldes eelolevatele pühadele valmis mul terve hulk kitsepiima seepe.
Kui te olete varem juba seebi tegemisega tegelenud, tasub kitsepiima kasutamist proovida küll. Algajatel võib igasugu küsimusi tekkida, kuna kitsepiim käitub seebikiviga ettearvamatult.
Kord läheb seebikivi-kitsepiimalahus tükki, kord liiga paksuks , kord jääb liiga külmaks. Kuna eesti keeles selle kohta on vähe materjali, tuleb katse eksituse meetodil proovida.
Võtan oma seebid Tartukate kokkusaamisele ka kaasa ja siis saate igaüks neid nuusutada ja katsuda ka.


Igast seebist natuke lähemalt ka.
Mu kõige põnevam seep, männitõrvaga,
kookosõli,oliiviõli ja kitsepiimaga.
Nii mõnedki kirtsutavad nina ja ütlevad, et see seep meenutab neile kooliaegset suuskade tõrvamist, aga leidub selle seebile ka austajaid.



Täiesti tavaline kitsepiimaseep.Ilma mingi lõhna ja "maitseta". Kui teha palju lõhnaga asju, siis vahest tahaks täitsa tavalist kraanikausi seepi, mis kätele mingit lõhna juurde ei jäta
Kasutatud palju erinevaid õlisid ja rasvu:
Rapsiõli, linaõli, kakaovõi, palmirasv, kookosõli, oliiviõli.


Minu lemmikkoorija mooniseemne seep, nuluõli, kitsepiima, oliiviõli, palmirasva ja kookosõliga.


Sama seep, ilma mooniseemneteta.


Minu ja minu tuttavate vaieldamatult lemmik seep.
Tehtud hobipunktist pärit baccara seebi retsepti järgi, ainult vee asemel kasutasin kitsepiima ja seebikivi kogust vähendasin ka natuke.Lisandiks kakao ja saialilleõied.


Kunagi varem tehtud kohvi pulbriga seep.
See on teravate tükkidega nagu pimsikivi ja sobib väga hästi jalgade pesemiseks.

Minu soktoobri esitlus.
Varras 2,25 ja 48 silma. Lõng maavillane hall ja muud villased.
Muster pärit ajakirjast Minu Käsitööd, Sokid ja põlvikud erinumbrist.









Soki kanna õpetus leitud sellelt lehelt. Muidu olen kudunud soki kanda, nagu koolis õpetati ja see jäi väga lötakas.