Head Eesti Vabariigi 92. aastapäeva!
Hommik algas lume lükkamisega garaazi eest
ja surnuaeda jäime sutike hiljaks.
Kaitseliitlaste rivistus:

Ja pärja asetamine Eesti vabadussõjas langenute auks:

Eilsel vastuvõtul mina sellise pluusiga:

Nädalavahetusel käisime isa juubelil-
läbi tuisu ja hangede, hanereas, kümnekesi.
Kapist toodi välja maja esimene lipp. Maja ja lipu aasta on 1926. Valmistatud linasest riidest, siilud värvitud ja õmmeldud kokku. Vahepealsetel aastatel oli pakitud ja peidetud, sellepärast ka roosteplekid:

Mina sain peol ka kingi- ema heegeldatud taskurätiku:






Nii ilus!

Kindad/Sokid!
Olen kudunud paar paari pitskindaid. Need on kindad suurte kätega naistele.
Materjal ikka Sindi vabriku mantli lõng, peale pesemist sulab st. läheb imepehmeks.





Ülemisel pildil on pisike hõbedast sinepitoos, lusikat pole kahjuks enam alles.
Alumisel pildil aga sõrmkübar, millele on graveeritud minu vanaema nimi ja kuupäev 21.06.1934.
Pean vanematelt uurima, mida see kuupäev tähendab.
Praegu ei julge tähendust välja pakkuda:

Käisin veebruari algul Pärnu Estonia sanatooriumis ja ühel õhtul lipsasime sealt sünnipäevale.
Piduline sai 6 aastaseks- tädi kootud sokid võeti pildile:

Sellised peavad olema lapse sünnipäevale minnes aksessuaarid, kui neid ise kaasa võtta ei märka, siis laenutatakse kohapeal:

Läinud nädala lõpus esitati palve ühed sokid uueks kududa.
Et need üldse alles olid hoitud, siis selles süüdi vist mälestused. Selline soe ja mõnus tegemine oli:

Loodetavasti on edaspidi jalad soojad.
Paar pooleliolevat asja on ka, üks selline: