Minu esimene roosimine!Roosime sõrmed sooja
Kange tahtmine oli sellest koostegemisest osa võtta. Kõik ei läinud aga sugugi libedalt. Äpardused algasid juba vajalike lõngade soetamisel. Näiteks madarapunast ei olnud poest üldse saada ja ostetud roheline osutus kolmekordseks sokilõngaks, mille avastasin alles kodus
Ärevalt sai oodatud esimest vihjet. Valelapilise kudumisest ei olnud mul aimugi. Kui mõned read tehtud, siis paistis, et minu proov küll selline ei tule nagu esimeste kiiremate kudujate piltidel nähtu. Aga mida rida edasi, seda sarnasemaks läks
Teise vihje kudumisel lõikasin loomulikult liiga lühikesed lõngajupid, mis liiga kiiresti üha veel lühemaks läksid. Ja sassi. Punumine kudumise vahepeal oli põhev ja tekitas hasarti, et kas õnnestub pahemalt poolt üha lühemate aasadega toime tulla. Üsna alguses sai selgeks, et 8/2 lõngad on täiesti erinevate paksustega tegelikult ja punasega tehtud muster jääb liiga kriipsuks. Esiotsa ei lasknud sellest segada aga peale viimistlemist käisin nõelaga punased kohad üle.
Kolmas vihje tekitas tunde, et ma ei ole elusees ühtegi sõrmkinnast kudunud. Ainult pitskindaid aga see on hoopis teine tera.
Jagasin sõrmedele vajalikud silmad valesti. Harutasin. Ja harutasin veel üks kord, sest muster ei mahtunud üldse minu kootud sõrmedele. Kohandasin.
Lõpuks said kindad valmis. Pesuvesi roosatas
Punane lõng andis värvi. Loputasin hoolega.
No ja lõpuks oli kuivanud kindad ikkagi roosad. Rõõmsamaks läks siis, kui kindad parempidi uuesti keerasin, ei olnudki nii roosad.
Sedasi!
Aitäh Mimm ja Alleraa toreda ettevõtmise eest!
Täitsa kindlalt roosin veel! Hoolikamalt!
439745 korda on siin piilumas käidud
