Presidendi vastuvõtt.

6. detsembril oli soomlastel presidendi vastuvõtt. Taaskord oli hea võimalus koguda kogemusi pidulike kleitide vallas, koostöös firmaga Voglia Eelmine kord oli kaks aastat tagasi

Moekunstnik - Eija Koski
Modelleerija – Kaija Hynninen
õmblejaks siis mina.

Rahvasaadiku proua Johanna Rehula - soov oli, et kleit on lihtne ja tagasihoidlik.



Teine kleit orienteeruja Minna Kauppi. Tema soovis, et kleit oleks võmalikult liibuv. Nii sai iga ”kortsuke” piste-pistehaaval kinni õmmeldud nii, et mu unenäod olid ka punased Väga mahukas, aga samamoodi põnev töö.





Kaunist lõppevat aastat!

Läheb lahti!

Ehk siis minu isiklik tikkimismaraton, panen enda jaoks märgi maha, siis hea ise vaadata. Paar aastat olen plaani pidanud alustada ühe pildi tikkimist, kuigi lubasin, et enne kätte ei võta kui kardinad on heegeldatud. Aga heegeldamine läheb nii visalt ja näpud sügelevad - ei pidanud enam vastu. Kunagi tegin väikse arvestuse, kui iga päev saaks tunnikese tikkida ja 5x nädalas, siis 7 aasta pärast oleks valmis. (ma pistete arvu tunnis ei maini - profid hakkavad naerma)
Täna lükkasin nõela kangasse.


Käsitööga on sel aastal kehvad lood – soolikas on kuhugi ära kadunud. Aga mõne asja olen ikka valmis saanud.

Köök sai uue ilme.


Mõned õmblustööd,




Mõned lapitamised – käsitöökotike ja köögi komplekt.




Proovisin teha kaarte ja


kevadel sai pojale tehtud sünnipäevatort (idee raamatust- ”Lasten omat synttärikakut”)

Jõuluvana tellimustööd.

Kommikotikesed.
Ühel hetkel tajusin, et ka lasteaias on kombeks üksteisele häid jõule soovida. Ja aega jäi selleks ainult üks öö, kui oleks tahtnud, et kõik enne jõule need soovid kätte saavad. Nii palju laisk olin ma küll, et minna poodi kaarte ostma, neid lapsi seal ainult 30 tükki Läksin siis koju ajusid ragistama. Vaatasin üle oma kanga-, nööri- ja kommivaru. Olin kunagi ostnud kanga millest oleks saanud jõulukalendri õmmelda. Eelmine aasta ei jõudnud ja nüüdseks oli see meelest läinud. Sellest sai just-just sobiva suurusega kotikesed kuhu paar kommi sisse sokutada, paelaga kinni ja kaardike juurde. Kõige aeganõudvam selle asja juures oli nende kaartide tegemine. Et leida sobilikud pildid ja meelepärane kirjaviis.
Sellised nad siis tulid (siin on ainult pooled)


Siin siis see kangas millest ma need tegin.



Pesulõksu kotid.

Idee pärineb raamatust (kui ma nüüd ei eksi) "Kiiresti valmivad õmblustööd"


Ühe vanaema poolt tellitud jõulukingid lastelastele.
Mõõtudeks olid mul ainult vööümbermööt ja püksi pikkus Muid mõõte polnud mul kuskilt võtta, sest see oli saladus. Pabistasin, et jääb väikseks, seepärast panin julgelt varu juurde. Tüdruk oli väga rahul olnud, poisile jäi vist suureks.



Lõige "Käsitöö" kevad 2008


Lõige "Suuri Käsityö" august 2006

Halloween

Lasteaias oli täna Halloween. Meie mereröövel silmaklapiga ei nõustunud ja rätik oli ka päris ruttu nurkka visatud. "Helmed" aitas paelale õmmelda naabritädi. Mõõk on tehtud kohvipalkkidest. Riided välja lõigatud silma järgi. Varrukasuul ja nööbiliistul pitsid, et asi uhkem oleks


Eelmised poripüksid läksid ribadeks, oli vaja kiiresti uued õmmelda. Õnneks kunagi kirbukalt sain sellise kummise kanga. Lõige võetud vanadelt pükstelt, veidi suurendades.


Mähkmed nukule.

Kangajääkide kaalulangetus

Pluus endale.


Kangarestidest mängupüksid pojale. Et asi natukenegi lõbusam oleks teppisin eri värvi niitidega.


Ja õmlusfirma prügikastist leitud jääkidest tegin paari-aastasele seeliku või veidi vanemale topi.

Ridikül ja rahatasku.

Õmblesin sõbrantsile koti. Üks liblikas lendas sanga peale.


Sisse tegin ühele poole mobla tasku ja teisele poole lukuga tasku.


Täiusliku komplekti juurde peab kuuluma ka rahakott, kaarditaskute ja peenraha taskuga,




ja koht paberrahale. Ning loomulikult jälle need liblikad.


Liblikad õmmeldud peale aplikatsiooni tehnikas, toon-tooni(de)s niidiga.

Heegeldatud müts.
Ikka tasa ja targu üritan muude tegemiste kõrvalt kaalu langetada



3x iiris, heegelnõel nr. 5 (10 sammast)
Kaal 55g.

Valmis ka teine makulatuuri kogumise kott (kulus 22 kohvikotti).

Tarvikute kott.

Bargello-tehnikas südametekile eelnes väike „proovilapp“,



millest valmis nüüd lapitehnika vahenditele hoiukoht.

Topelt tuuleratas.

Kunagi oma kangavarusid sortides, tuli tahtmine lapitehnikat proovida. Soetasin omale „Lapimustrite piibli“, valisin välja ploki ja kukkusin riiet tükeldama. Mulle isegi meeldis selline nikerdamine, vaatamata sellele, et kõik sai kääridega välja lõigatud. Kõik oli kena, kuniks jõudis kätte aeg vatiin vahele panna – aga vot see oli minu jaoks täielik kosmos. Viskasin asja nurka ja otsustasin minna siiski kursustele. Aga seal oli nii palju uut ja huvitavat, et oma tekk ei tulnud meeldegi. Nüüdseks oli ta seal nurgas piisavalt tolmu kogunud ja tänu Muhvi projektile tirisin selle jälle välja. Ehh – üle kahe aasta võttis aega see ühe päeva töö.





Mõõdud 150x210. Vahel vatiin (vist 60g)

Quote: On siis olemas mõni nipp, kuidas vatiini vahele panemine lihtsam oleks? Kommenteerib Sokike.

Ei tea kas just kõige lihtsam, aga mina laotasin kõik kolm kihti põrandale ja kinnitasin haaknõeltega seest väljapoole suht tihedalt kinni ja siis teppima.