Kitkemisest kudumiseni
Kitkemisest kudumiseni
Emma viida kallist aiga.
Foto NAGI's: IMG434
09 Mai 2013
Meie igapäevast leiba...

Selle asja lugu sai alguse ühel rambel sügispäeval. Lõunalauas. Hetkel, mil söök söödud ja jook joodud ning eikuskilt tekkinud lasu kilekotte. Leiva-saiapakendeid. Lihtsalt minemaviskamine tundus mõtlematuse ja ülima hoolimatusena. Kogusin selsamal päeval kraami kokku, silusin peoga sirgeks ja lõikusin ribadeks. Aagasin aga muudkui materjali ja lõpuks küpses mõte hakata heegeldama. Sündis mõte - saagu sest vaip. Ölbin ette, et saigi.



Tegmise käigus oli muidugist mustmiljon mõtet. Enamasti elust ja leivast. Mahakukkunud tillemalegi leivatükile tuleb suud anda ja andeks paluda. Mütsiga mees lauda ei istu. Soovida on kohane jätku leivale, mitte head isu. Lihtsad järgimistväärt seisukohad, mida mu vanaema tähtsaks pidas. Tahan ka ise olla kunagi selline päris vanaema. Hoidku, et tordikarbivanaemaks ei saaks. Neid on meil küll juba.
Tagasi selle asja juurde. Vaipa vaadates on näha, et tekkinud triiburütmi järgi saab nagu rahvarõiva seelikutriipudestki välja lugeda sada ja rohkemgi saladust. Näiteks on vabalt võimalik jälgida kaupluste leiva-saiatoodete hinnapoliitikat. Pole parata, parajam hind dikteeris laiemad triibud. Sööjate eelistusedki on kõik korralikult kirjas. Rohekas südamik näitab, et sügisel söödi päris palju koorikleibu. Talvel ja kevadtalvel oli Perenaise sai popp. Elu. Mis muud?



My Webpage

Suve südamesse!



pikkpats posted @ 19:29 - Link - kommentaarid (5)
043226 visitors