Uuel aastal uue hooga
Uus aasta on alanud ja töid on tulnud kui Vändrast saelauda: Sinine Müts, Punane Müts, Päkapikusussid, Sada-Paari-Sokke (ok mitte päris sada). Pildilepüüdmine on edenenud aga teosammul. No ei ole minus seda fotograafigeeni, vaid olen täievereline oma ema laps: tema püüdis kord inimeste asemel hoopis tuvid pildile. Nüüdseks on see väga-väga armas seik meie ühisest minevikust, aga see selleks. Üldse on tekkinud asjade pildistamisega sellised mõtted, et kas kõike ongi mõtet üles panna. Ühest küljest peaks nagu kõik ära märkima kuni viimase sallini, et näiteks stastistikat saaks teha. Teise mätta otsast vaadates oleks mõttekas kui üles panna vaid neid töid, mille üle nö ise uhke oled elik saavutusi. Mida, Sina, kallis lugeja, sellest arvad?

___

Nii, aga siin on Sinine Müts
Kudusin villasest lõngast, kasutasin 6 erinevat sinist, mustri tegin "täitsa tunde järgi"

Seniks kõike head !

Kaua tehtud kaunikene
Värviliste lilledega heegeldisest sai juba ammu mõeldud. Alustasin juba sügisel lillede heegeldamisest ja siis, siis jäi seisma. Ei olnud mingit mõtet kuidas küll need lilled rätiks või räti külge "keevitada". Lõpuks sündis idee teha salomoni sõlmes rätik ja selle servadesse värviline peenar.



Loodan südamest, et saajale meeldib

Jõulumeeleolu
Seda et, ... jõulud hakkavad tulema ja jõulutunne poeb hinge. Lund meie kandis en ole ja kartada on, et egas tulegi, aga egas sis siepäräst viel pühi ärä muudetasse.
Kõigile rõõmuks Arne & Carlose julekulerid

Novembri noodid
Kui keegi küsiks, kuidas käsitööga on mul viimasel ajal lood olnud, siis vastaksin kindlasti, et kui aega on, siis teen. Ja nii ongi. Juunikuises postituses näidatud diivanikatteke, mis esialgu vaid istumise alla käis on nüüdseks täissuurusesse kasvanud. Pilti pole, kahjuks, saanud teha. Lisaks on hetkel sukad vardal, plaanis mõni mustriga müts. Tegemist jagub.
Valmis sain Dropsi lõngast torusalli, millise õpetuse eest tänan Sokikest. Meister, kelle töid olen alati imetlenud. Jõudu ja teotahet talle!
Minu sall on aga siin.



Lõng oli huvitavate värviüleminekutega sinakas-roheline, kohati kollakat sisse viskav, käele mõnus. Usun, et ka kandjale edaspidi mugav.

Peale selle panin end proovile kududes Lilly Smuuli poolt väljatöötatud kiisukäpamustrilist torusalli, muster saadav Ravelrys. Minu jaoks osutus selle salli kudumine parajaks pähkliks, kuna kid mohäär ei olnud üldse see lõng, mis mind oleks nö inspireerinud. Koopia on originaalist minu meelest üpris kaugel. Teate vast seda mister Beani filmi ja sealt seika, kus Bean läheb kunstimuuseumisse ja kogemata rikub seal vana daami portree ära. Pärast püüab muidugi parandada tehtut, kuid parandus on algsest pää-ääris kaugel. Noh! enda tööd võrdleks ka selle Beani "parandatud" maaliga. Ehh! aga siin see on.

Ent pole halba ilma heata ja head halvata. On vähemalt keegi, kes "teost" hindab



Uute uudisteni, head inimesed !

Köögikunst


Tegin köögidiivanile katte. Hea istumise all ja teinekord lugemise ajal jalgade peale panna. Mõnus mõelda, tuli pliidi all praksumas, kohv tassis auramas ning ise laheda lugemisvaraga pärisdiivanil varbad katte all soojas. Mmm...mõnus!!!
Heegeldatud, trikoopael.

Kevad
Õmmetegi saan nindakaugele, et midagist üless panna. Siekõrd linik.

Pian rääkima kuda lugu õli. Ühekõrra tuli tahtmine teha laualina. Plaan õli suure laua jaust, a tuli väljä, et niiti en old rohkemb. Piab sis leppima pisembaga. Ongi sene kevadine pienikene, Eldoradost ja läbimõõt umbes 60 cm.

Tõine pilt ka.

Sie on ikke nüüd enambvähemb õige värv, pilt ise muidu rohkemb "kõrgekunst" pialkirjaga "Vaikelu vabaduse varjud ".

Muust elust veel ka niipalju, et õige huvitav on regilaulude andmebaasis "asju ajades" mitme-setme põlve taguse sugulasega "kohtuda". Nimelt on vanaema õe lauldud laulud 1909. aastal kirja pandud. Perepärismuse järgi olla see proua olnud sõnaosav ja jutumaias. See toonud nii head kui ka halba.
On kuidas on, aga leid viis igatahes mõttele, et huvitav oleks teada, kas teistel on olnud samasuguseid "üllatuskohtumisi"?

Moedemm

Siekord on nindamuodi, et nähä on muedemm meie külä muodi. Vanaaigane titt õli puhta paljass. No kujuta ette, kuda nindamuadi kõlbab?! Võttasin ette ja panin titte riede. Plaanisi oli palju. Kas panna pits pitsi pääle, müts teha verokaga vai ilma, paltuga vai ilma. Aga sai selline, et lihtsam: müts ilma pauladeta, aga kõrvini, pikkad püksid jalga, vaid varbad nägisivad säält alt. Sinnä sokkid, nisikesed pisikesed. Ülevele kampsik selgä.
Esteks

ja sies sedasi

Veebruar

Tavaline argireede hommik. Sõidan tööle, kuulan Alenderit ja ümisen kaasa:" Väljas on veebruar täna ja lumede juuksed jäid valla. Kuhugi minna ei ole, sest aja sõnad on valjud..." ja siis järsku SEE

Meie kandi metsavennad olid tulnud paremaid rohumaid uudistama ja uurima.
Elu on imeline. Iga päev sellist pilti ei näe. Tõeliselt hea kingitus, eriti sõbrapäevaks. Kaalub üles pea kõik, mis nähvab, näpistab või sähvab tavategemistes ja inimeste kiireks (loe: küüniliseks elatud) elus.
Üldiselt aga on nii, et kevade hõngu on õhus. Lõngavarudes kaevandamine andis selleks valmistumisele hoo sisse. Siinkohal peab kindlasti mainima, et lõngakogu on nagu lohe: ühest tokist saad jagu, kuid juba on vähemalt kaks asemele "kuskilt tulnud". Kust ja kuidas on samasuguse saladuskatte all nagu UFO saladus Roswellist.
Algmaterjaliks valisin seekord aga erinevat sorti sokilõngad, põhiliselt Regia, šnitti sain Vogue Fair Isle hati mustritest. Lõpuks sain sellise
Pilt pole profitoodang, aga parim, mida saada on.

Kokkuvõtete tegemine

Niisiis, ongi alanud 2013.aasta viimased tunnid. See asjaolu lausa tõukab tagant, et mõtteid mingisse selgemate servadega vormi valada. Ei tea küll, mis asi see on, aga vahel tahaks kohe midagi kirja panna. Samas on see soov pragmaatilisema mõtte ajel vajunud kusagile ära: kellele, milleks, mis see paremaks teeb või annab. Teisalt on tekkinud viimasel ajal vastukaaluks argument, et teha seda tulevatele teadmiseks ja pärandi edasiandmiseks ja läinutele mälestuse hoidmiseks. Ehk käsitöödki tehakse samal eesmärgil?
Inimese mälu on teadupärast vägagi lühike, omast käest teada. Oh!kui palju kordi rääkis ema kuidas õiget selget sülti keeta, mismoodi mao- ja kaltsuvorsti teha, seajalga toppida. Hetkel oleks need teadmised kui peoga mälust pühitud. Vanatädi kootud trellitekid on meeles, kuid kuidas kangaspuid selleks niide panna, ei tea. Ühesõnaga vorstirohi on sujuvalt oreganoks muutunud ja nii see läheb. Inimesed tulevad ja lähevad. Rõõmustame nende üle ja nendega koos, muretseme ja pettume, kukume ja tõuseme, koos oma muutuvate mälestustega.

Kaunist aastavahetust ja toredat rahuldustpakkuvat uut aastat, kallid !

P.S! Käsitööd on ka, kuid sellest juba uuel aastal

Oktoober
Kunagi oli meie kandis mitu Novaluxi. Nüüd enam pole ühtki, viimane otsustati sulgeda ja seda juba suvel. Sattusin lõpumüügile ning sain sealt hea hulga trikoopaela. Ei teadnud ostmise hetkel, mida sellest varandusest teha annab, aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Oli vaja vaiba moodi asja. Vaatasin siit ja mõõtsin sealt ning nüüd see siin, siis ongi.

Heegeldatud imesuure heegelnõelaga. Läbimõõt umbes poolteist meetrit. Hea soe jalgealune sai. Värvid said nii nagu said