Eile keset suurt segadust ilmus minu kätte postipaki teade. Ei lasknud mina ennast heidutada sellest et paki teatisel oli venna, mitte minu nimi, olin kindel, et pakike mulle mõeldud oli, sest vennal pole minu elukohaga miskit seost
. Koti sisu aimasin ka, sest oodata oli kahte pakki, millest ühe kohta ma tean aadressi kustkohast see pakk tulema hakkab, seega jäigi üle ainult poekott ja kätte ma ta saingi...õietiöelda sain lausa kaks võrratut kotti 
ühe suure koti sain mina
kott on mõnusast materjalist, mahukas, vooderdatud ja küljepeal on tasku, kuhu saab kiiresti pista need pisiasjad mis müüja leti peale tõstab ja mis tihti sinna ununema kipuvad, kuna arvan et maksan ära ja siis topin neid jope või püksitasku võin panen kotti....aga selle aja peale kui makstud on need pisiasjad meelest juba läinud. sellesse kotitasku saab nad aga supsti susata ja ehk ununeb nii vähem patareisid ja nätsupakke vms poodi
Ja pisikese lihtsa, kuid üliarmsa koti said pisikesed mugulsibulad
kõige uhkem oli kotti nähes poiss , kes täna oma kaisujussi kotti pistis ja lasteaeda uhkelt jalutas 
suure shokolaadi maiustasime ka kambaga ära
nämm...aitähh meie kõigi poolt kulla kotimeister saare pealt
PS: postkontoris selgus ka, et pakk ikka nimeliselt oli mulle saadetud. täitsa eesti keeles oli pakil E, seal kohas kus teatisel oli A