sibulaplixi asjatamised
kes ma olen, kus ma teen
vanus: 25
mantel ripub ja saapad selle all: lasnakal
tähemärk: vähk
meeldivad
roheline värv, kirjud lehed, vihmasabin, jäätis, soojad sokid, lai lumesadu vaikses talveöös


Minu sõbrad

murphy seadus
kui miski peab untsu minema siis ta ka läheb
ajalugu




sibulaplixi asjatamised
393741x2 silma sibulat tundnud
03 Oktoober 2007
Kuidas sibulaplix esimest korda isetegijatega kokku sai ja muud juttu.

Vahel mõne asjaga seoses kerkivad esile mälestused ja pähe tulevad kummalised mõtted. Meenuvad asjad mis on varem selle teemaga seotult juhtunud, või millel on teemaga miskit ühist. Mõtlesin siin isetegija sünnipäevapeole ja avastasin, et ma läksin sinna nagu julge hunt, kel rind rasvane. Astusin uksest sisse, jutt hakkas kohe jooksma ja tundsin nagu oleks astunud koju...
Ma ei läheks sama tundega oma vanaonu juubelile, sest see seltskond, kes seal oleks, oleks mulle võõras. Mis sest, et sugulased- nad on ammuilma võõraks jäänud ja neil on omad huvid ja nendega on raske kontakti saada. Ei hakka praegu lähemalt sellest rohkem rääkima. Tõin lihtsalt võrdluseks.
Nõnda selliseid kummalisi mõtteid mõlgutades meenus mulle täna, kuidas ma esimest korda isetegijatega kokku sain. Kohtumispaigaks oli Eesti Käsitöö Maja pikal tänaval. Vajusin väikese hilinemisega oma pambuga sealt uksevahelt sisse ja vaatasin-tagaruumist paistis isetegijatest ainult master. Mõtlesin et jessuke, miks just tema ja plaanisin ennast suurest ehmatusest vaikselt uksevahelt välja tagasi libistada .
Ma tean, teie küsivate pilkude põhjust, neis pilkudes on küsimus-miks sibulaplix ehmus? Ehmusin, sest mulle oli foorumis masterist jäänud selline tõreda vanamehe mulje (siinkohal vabandan väga masteri ees selle väljendi pärast kuid antud hetkel ma just sedasi mõtlesin ) No teate ju isegi, et kui ei näe emotsioone ja ilmet ja kehakeelt, siis saame internetiavarustes tihti üksteisest pisut valesti aru ja nii...
Ei jõudnud ma aga ust avada ja välja hiilida, sest juba kuulsin tagantruumist rõõmsat hõiget "Astu aga edasi. Nii tore, et sa ikka tulid" Te saate isegi aru, et selline vastuvõtt oli suureks abiks sellesse perre sulandumisel. Ma tundsin, et olin sinna oodatud. Hõikaja oli aga loomulikult seesama tõre vanamees, kes osutus hoopis üheks lahedaks semuks ja ülejäänud seltskond oli kah vahva. Nii hoobilt meenuvad kohalolijatest shalla, epu, Susa ja Lynx ja crazy ja amppsak ja kikukas loomulikult. Kindlasti oli tegijaid veelgi, kuid hetkel ei suuda meenutada. Igatahes, kui me tookord laiali läksime, olin ma kohe kindel, et tahaks veel kokku saada ja hea meel, et ma välja ei hiilinud.



Link