sibulaplixi asjatamised
kes ma olen, kus ma teen
vanus: 25
mantel ripub ja saapad selle all: lasnakal
tähemärk: vähk
meeldivad
roheline värv, kirjud lehed, vihmasabin, jäätis, soojad sokid, lai lumesadu vaikses talveöös


Minu sõbrad

murphy seadus
kui miski peab untsu minema siis ta ka läheb
ajalugu




sibulaplixi asjatamised
393741x2 silma sibulat tundnud
30 Detsember 2007
Üllatuspäkapikk kaks

Eile õhtul kui ei olnud aeg veel minna tuttu,
msnis Freddyga rääkisin ma juttu.
Küsis äkki Freddy minult kas ma pakist leidsin
ehted mille tema tütar hoolsalt valmis treis siis.

Ehmusin, mis ehted, mina küll ei ole näinud,
ega keegi ometigi paki kallal käinud.
Ehmusin, et olen kaotanud ära miskit olulist.
Mõtlesin, et postimajas pakist välja kukkusid

Iseenda peale pahane ma olin juba,
kuis võib üks eit küll olla nõnda tumba
ära kaotab asjad mis nii olulised
asjad mille LAPS on mulle teinud ise.

Kurbusest mul pisargi tuli silma juba
siis aga taipasin ma läbi otsida tuba.
Kapi otsast leidsingi ma saadud paki ümbrise
Mille seest veel omakorda väikse koti kilese

Kotis oligi pakike ehetega-WOWW
Siinkohal lapsele andma pean au
Ehted nii armsad just lemmikvärvi
rippumas küljes nii kaunid pärlid

Väänatud traati ja lisatud ketti
uhkusega kannan ma seda ketti
rõõmust mul saba on täitsa rõngas
imeilusad on ka kõrvarõngad

Mina sellest üllatusest olen täitsa sillas
need ehted mu silmis on kõrges hinnas.
Olen rõõmus et ei juhtunud tobe aps
ja suur, suur tänu Sulle tütarlaps

AITÄHH, AITÄHH, AITÄHH!!!! ja Kalliralli









Aga täna avastasin et mul on kodus pisikene Cooperi fänn. tabasin ta meigi tegemiselt







Järgmisesse postitusse tahaks juba oma näputööd ka lisada, loodetavasti õnnestub.

Seni saate Kuutydruku blogist vaadata minu tikitud jõululina, kes pole veel näinud. tegin seda tasapisi ja sain kenasti õigeks ajaks valmis ja oleks võinud postitada esimesel lubatud päeval, aga tõbi niitis maha ja nii sai see pisut peale tähtaega alles posti. Nüüd on aga kenasti kohal ja lõpp hea








27 Detsember 2007
Tere hommikust isetegijarahvas!!

Naljaminutid.
Sibulaplix mõtles üleeile, et ahvib lilleviltijaid, no Rees ju ahvatleb oma ilusate õitega. Võttis siis sibulaplix rohelist villa (muud värvi ei olegi olemas vist kodus) ja punast heiet, oli isepäine ja juhendit ei vaadanud, võttis jõulukuuli ja hakkas tegema nigu villaseepi sinna peale. Nühkis ja nühkis ja välja tuli:



Armas, kas pole? Ärge pabistage, ma luban naerda.

Siis mõtles plix, et jääb oma liistude juurde ja heegeldab lille, ning siis vanutab. Heegeldas suuure lahmaka valmis ja lootis et saab kena suure õie mantli külge. Pistis lille masinasse 60 kraadisesse vette keerlema ja mõne aja pärast võttis välja nutsu. Väikese kõbimise peale näeb nuts välja nüüd selline:



No naerukoht jälle, see jurakas mahub pihku kenasti ära, aga sibulapliX tahtis käelaba suurust roosi.

Enne jõulupühi sai sibulaplix aga suure tööga ka hakkama. Heegeldas ära 2 rida oma poolikust laualinast. tegelikult küll tegi lõpetamiseks kaks rida, muster oli ikka suurem, aga kuna see kadus ära, siis leiutama ei viitsitud rohkem hakata. Lina leidis aga koha köögilaual:



Keset lauda on üks asi. Plixile meeldivad sellised sulavahased pudelid. Pudeli asemele võttis küll hoopis katski läinud Õlipritsi-no mis ta niiväga läks, pisikesed teravad inimkutsika hambad närisid pumba läbi. Aga igatahes põletab plix nüüd hoolega küünlaid.


Noh head päeva siis (kärnaärni häälega)

25 Detsember 2007
Sibulaplixi meenutused

Quote: "Bubbly"
Oh, sellest loeks kohe lähemalt.


Ma olin siis 17 ja pool. Oli 31 detsember ja mulle oli antud luba minna külapidusse uut aastat vastu võtma. Läksingi ja olingi, kuniks noormees, kellega ma olin, teatas peale üht mobiilikõnet, et nüüd on minek. Läksimegi peale seda, kui ma olin pisut vastu puigelnud ja pisut minna tahtnud ja see minna tahtmine minust võitu sai-lubati ju et on üllatus. Pärast mõnekümneminutilist sõitu leidsin ennast kusagilt veekogu äärest mille nima ma kunagi mäletasin, aga täna ei tule meelde. Igatahes paik oli imeline, puid kattis värskelt mahasadanud lumi, kaldal ja kaldaäärses vees ujusid küünlad. Eemal oli kaetud laud, millel samuti küünlad põlesid. Ja seal oli grill (minu jaoks muide üsna värske nähtus tol ajal) millel juba küpsenud liha (keegi oli üllatuse valmistamisel abiks olnud kõvasti), istumise alla sai autost võetud soojad tekid ja nii me seal sõime jõime (ma hästi tasakesi ütlen et hõõgvein oli see jook), vaatasime miljoneid tähti taevas, tegime lumeingleid, jalutasime niisama ja nautisime. Ei midagi sündsusetut.
Hommikul sain muidugi riielda, kui kell 7 oma kondid uksest sisse vedasin, külapidu lõppes kell 3 ja koju on no max tunni aja tee talvel jala, aga ma pidin autoga koju saama.
Ilus oli, nii ilus, et armu või ära...aga nagu arvata võite läks teisiti, sest pool aastat hiljem olin mina pealinnatüdruk, käisin pitsabaaris kenasti tööl ja üks noormees käis mulle igal minu vahetuse päeval täiega närvidele, nii närvidele, et otsustasin ta ära kodustada lõpuks, et saaks rahus tööd teha õnnestus

Üllatuspäkapikk

Kui olin olnud üleval ma poole ööst
ja siis olnud oma pool päeva tööl
ja siis veel lastega ma käinud nukueatris
ja siis koju tulles olles täitsa läbi vist.

Kui mõtlesin, et istun alla trepikotta maha,
sest üles minna enam ei jõua ja ei taha
Ma suutsin vaevu teha lahti postkastiluugi
ja siis äkki muigele venis mu suugi.

Postkastis oli sedelike tilluke
mille jätnud mulle postipäkapikuke.
Seal oli kirjas, et mind ootab pakikene,
kuid ootama pean veidikene.
Et paki kätte saan ma postimajast
ja selleks ise järgi minna on vaja.

Mõtlesin eks päkapikkki tänavu on moodne,
ei kõnni enam majast majja ise.
Oma kingivara kogub käies mööda poode
ja harva miskit kokku klopsib ise.

Lugesin siis sedelilt oma päkapiku nime
ja mind tabas ärevus ja tunne imeline.
Väike piiga magamas süles
kiirelt tuiskasin trepist ma üles
Siis korraks pettusin: "sa koerapoju,
postitädid tänaseks on läinud koju"
Ahh pole hullu tuleb kord ka homne päev
ja küll siis ka oma üllatust ma näen.

Hommikul,
jätnud laste kõhtudesse pannkoogise märgi,
ma jooksujalu tormasin oma pakile järgi.
Ei suutnud koduni ma kannatada avamisega
seal samas tegin paki kohe lahti ka.

nuuks. Oh sa vanaisa väike varvas,
pakis üllatus oli nii imearmas.
Freddy, seesama meie isetegija kallis,
oli mulle kudund kauni õlasalli
nuuks.
Sall nõnda kaunist värvi
ei jäta see külmaks mu närvi
nuuks.
Näe vesisel kohal mu silmad
pisardan, ei saa kohe ilma.
Mainimata jätta ei saa,
salliga kaasas oli kaardike ka
selle ilmselt mulle tegi
tüdruk, kelle emaks Freddy.

Aitähh teile, see oli nii armas üllatus!!! Kaunist pühade jätku teile!!!,



luban, et peale pühi katsun korralikuma pildi ka siia ikka panna, praegune pole nagu päris see....

14 Detsember 2007
INGEL BRIT SAI 2

Vot selline sündmus oli meil 11 detsembril. Piiga nagu piiga ikka, juttu ka juba hakkab tulema. Eriti kõvasti öeldakse pahandades vennale : "eiiii almassstaaa" või siis "ei tuutu" (ei puudu) vahel kamandatakse et "äla näpi". Kui emmele kogemata koksu tehakse ja emme teeb mossis näo, siis ütleb "va ban dan" või"abandust".
Pildile seda naasklit püüda on paras tegemine ja sünnipäeva päeval ma normaalset pilti ei saanudki, aga järgmisel päeval, kui piiga juba rohkem kahene oli, tuli üks nunnu pilt ka. seebikarbi kohta ok.



Quote: "Susa"
Ma mäletan hästi isetegija esimest kokkusaamist kahe aasta eest Käsitöömajas kui sa ikka päris pisikese Inglikesega sinna tulid


illustreerime seda nats Ma olen lahedalt salkus, aga pole hullu

13 Detsember 2007
Ja nüüd kõik koos räppima....

..ja mitte minu päkapakki näppima.
igatahes eile till ja toll kõlas uksekell
uksetaga seisis lahe lokkidega sell
valge karbikene käes oli sel
ise ole kavala näoga sell
andis mulle karbi, ütles raske on
mina küll ei tea mis seal sees kõik on-
saatsin mina selli siis minema
hakkasin pakikest avama.
Niikui mina karbil kaane maha kiskusin
pisarad mul silmanurka tikkusid.
karbist vaatas vastu üks kaunis kott



tõstsin selle välja ja oot, oot oot
Kott see oli üsnagi mahukas
ja nii mõndagi veel ära mahutas.




sai siis pakke lahti veidi näpitud
leidsin omal uhiuued käpikud



ja et mul kõri on haige, siis sulatõsi
pakki olid pandud ka tee ja mesi





kuumad sokid saan nüüd endale kududa
ja külmal ajal nendega tududa



Kuna ees on tulemas pidu ja värk
et suurest tantsust lehkama ei läheks pidusärk
siis leitud sai pakist lõhnavärki
mis oli üsna mõnus ja isevärki



No mida sina nõnda ostad kosta muud
kätte on jõudnud jõulukingikuu
ja kui päkapakk on juba nõnda suur,
kas tasub üldse tuppa tuua jõulupuu

ÄKKI EI MAHU KINKIDE KÕRVALE ÄRA!!!!

Aitähh vahva päka-
kullakallis sõber TRIKA!!!





08 Detsember 2007
Tere mu blogi ja blogilugejad.

Pean teie ees vabandama, et olen täiesti kadunud olnud ja need, kes huvi tunnevad, on pidanud minu blogi juba aegade avarusest otsimas käima. Ma olen sattunud portsu otsa-kohe üsna suure otsa. Kui sa ikka oled kolm aastat ja natuke peale teinud kodus pmt seda, mida ise tahtnud ja siis äkitse on vaja ajada plaani ja täita pabereid jne ja seda kõike 21 nunnu võõra lapsega ja siis mahutada veel õhtusse aega oma kolme põnni jaoks ja siis veel kool ja kodused tööd, mida koolis antakse-mõne jaoks käkitegu, minu jaoks tohutu ports.
Samas tööl on mõnus ja koolis pole ka viga. on mõnusaid ja toredaid õppejõude ja on selliseid kes sobiks pigem sõjakooli rividrilli tegema. Kodutöid üle andes on vahel hirm nahas, et kas ikka pidi nii see asi olema. Kunstitunnid on põnevad, siis saan ma natukenegi teha seda, mida näppudel meeldib teha. Kui muidu aega ei jagu, siis neis tundides peab nikerdama.
Meid muidugi pannakse neis tundides proovile ka-pannes meid tegema ühte asja hoopis neljakesi, või kahekesi, aga mitte üksi. esimesest paaristegevusest õnnestus mul kõrvale viilida, kuna paarilist ei jagunud.
Aga teise korra ühistöös oli minu panus selline



ja kogu töö oli selline



selline jõulukaunistus, kus ripub minu päkapikk Naabri Paul, vääris hinnet A

muidu olen teinud sedasorti nokitsemist nagu


















A muidu tegelen poolvägisi majutusega. Alles olid pikemat aega minu juures peatumas perekond Põletikud (härra Äge Kõri Põletik, Proua Põse-Koopa Põletik ja vanaisa Kopsu Põletik. Mina olin usin ja kostitasin neid "suhkrust" valgete sõõrikutega ja kandsin kuuma teed ette ja lõpuks kui pold enam muud, millega kostitada peale kollaste saiakeste, millel nimeks antibiootikum, lasid perekond Põletikud jalga ja ma sain rahus puhata ja koolis käia. No nädalakese seda lõbu oligi, nüüd tuli Angiin. Mina jälle kostitan meega ja teega ja sekka valgeid sõõrikuid ja tema lebotab nigu poose ja pitsitab minu kõri, nii et neelates käib valu kõrvust läbi. Mina tahtsin jürri laadale, aga tema tahab teetassi ääres ja teki all olla hoopis. korraldab mu kurgumandlitele viievõistlust.
1 ala-kumb saab enne pinksipalli suuruseks
2 ala-kumb suudab kauem püsida pinksipalli suurune
3 ala-kumb rohkem kaela pealt välja paistab
4 ala-kumb suudab rohkem mulle haiget teha
5 ala, kumb on mädasem, kui teine

Pähh, ma ütlen!






Link