Mütsimaania

Kõigepealt lumehelbekesemüts piigale jõulupeoks





Siis läks suurem piiga sünnipäevale ja kingiks viis öökullimütsi (idee Mari Marikese blogist)



Lianni tuli müügile üks litritega lõng, millest ma kohe pidin käpikud kuduma. Pehmuse lisamiseks kasutasin teise lõngana mohääri.



Siis tahtsin teha ka litritega mütsi



Õde käis abiks sessi ajal tõbiseid hoidmas ja sai tänutäheks omale mütsi



Jõuluks tegin pisihaldjale ühe mütsi





tegemise käigus proovides oli see peas hullult mõnus ja peale pisihaldja kiidusõnu ja ühe väikemehe komplimente otsustasin, et ma pean ka sellise saama

26 detsembril ma tegingi omale ka mütsi







Siis nõuti juba järgmist, sedakorda tuli hall



Tütre oranž jope nõudis ka sobivat tooni mütsi, sai seegi siis veel sama päeva (26) õhtuks tehtud



Paari päeva pärast oli jälle vaja sünnipäevakinki





Sel sügistalvel tabas mind mütsimaania

Natukene näputööd siit ka




Mummumüts nokata







Tšernobõli siil







Üks barett





Kõrvarõngaste alused



Kott pisihaldjale





Koti sees on vormiks muide üks poiss '

Üks heegeldatud mütsike




Puuvillane mütsike Ib-le











Mantliga, mille juurde müts sai tehtud



(mantel on kahjuks väike meile kevadeks nüüd...)

Siimu luguOli päikeselene hommik. 12 mai. Väiksed olid lasteaias, suurem koolis ja mina tegin väikest mõnusat iluund. Äkki helises telefon. haarasin selle pihku ja silmitsesin...Ingrid.. Mis siis nüüd lahti, keset koolipäeva oli esimene mõte... Vastasin, järgnes vist oma poole tunni pikkune mangumine,,,

Meil oli olnud juttu, et kui suuremasse korterisse kolime, siis mõtleme kassipoja peale. Hetkel oli käimas kolimine. Ehkki telefon äratas mind minu uues kodus, olid enamus minu asju veel vanas. Ma ei pidanud aega soodsaks, nii ütlesingi manguvale neiule, kes lunis, et võtaksime omale kassikese, kes on jäetud tewma klassiõe maja koridorri. Kuuldes aga kuda kassike kräunus, et ta on ilmselt alles silmad avatud ja et talle söögiks on ette antud hapukoort ja sekka jälle mangumist ja hala sai haledus võidu ja nõustusin kassikese oma koju lubama. Nii tulid kaks tütarlast, õilsal eesmärgil koolitundidest ära lubatud, kräunuv kassike süles meile kiisubeebit tooma. Ma pidin nutma hakkama, kui ma teda nägin, selline väeti ja armetu olemisega kriuksuv ja kräuksuv vaevalt ringipaterdav näugu.































Vaatasin teda ja ei kujutanud täpselt ikka veel ette, millesse ma ennast mässinud olin. Küsimusi oli palju, alates sellest, et kas ta sööb ikka ise, kas ta pissib juba ise... Lisaks polnud mul kodus mitte midagi, mida talle süüa anda, rääkimata liivakastist. Rahustasin teda siis natukene, kui piigad olid kooli tagasi suundunud ning otsustasin siis osturallile minna. Jah vaene kiisuke oli sunnitud minuga ühinema, sest ma ei suutnudraatsinudjulgenud teda üksi koju jätta. Panin ta siis oma kandekotti koos pisikese rätikuga, et tal pehmem ja turvalisem oleks ja asusin teele. Lähimas loomapoes polnud võtta midagi, siirdusin teise ja sealt sain õnneks kõik mis tarvis. Seni kuni mina valikut uudistasin magas kiisuke lastele mõeldud istmel kotist vaid pea väljas... ta oli rahunenud ja tundus, et ka rahul
Hirmud olid asjatud, kiisuke sai hakkama. Ta pole kordagi põrandale pissinud. See, et ta ise pisstud saab selgus kui avastasin ostetud kandekorvist rätikult märja pleki, mis just eriti meeldivalt ei lõhnanud. Antud rätikust lõikasin selle pleki igaksjuhuks välja ja panin kassiliivakasti, et äkki instinktid jms meelitavad siis kiisukese sinna kastile. Aga oh häda, kast oli meie kiisule suur, ehkki kõikse pisem, mis leidsime . võtsime siis pealmise serva maha ja olime kiisule igati abiks sinna saamisel. Lausa nii abiks olime, et kassil tekkis tunne, et ta mujale ei tohigi minna ja keeras ennast käntsti sinnasamma siruli ja jäi magama...
Olles aga söönud ja joonud tuli lõpuks ka see, mis tulema pidi ja sinna õigesse kohta Söömine oli kah alul naljakas, aga kõht sai silmanähtavalt täis, kõhnast kasasikesest sai jalgadega piusike pallike Kassikonservi õppis sööma nii, et niikui kräu tegi, sai killuke toitu suhu pandud. Tihti juhtus muidugi, et limbsimise ja ampsamise asemel kassike hoopis lutsis läbi hammaste, samal ajal käpakesed masseerisid põrandat või piimakaussi

Aga kassike muudkui kosus, kuid nime polnud. hästi nagu aru ka ei saanud, et kas on poiss või tüdruk, aga nagu ikka, emmed teavad selliseid asju instinktiivselt nii juhtus, et iga päevaga sai kassipojast rohkem Siim, Siiam Siim Õnneks ei vedanud instinktid alt ja me ei pidanud teda ümber ristima hakkama



Küüsi teritas loomulikult minu uue diivani küljes... mitte et tal selle tarbeks oma kraapimispuud poleks soetatud...









Teadis ja teab väga hästi neid kõige paremaid kohti magamiseks ja olemiseks ja muidugi sedagi, et kust oleks võimalik äkitse öösel näkrata

Keegi ei näe, tähelepanu, valmis olla...



hops



nii kuhu ma ennast sisse sätin?


võibolla siiapoole



uups, vahele jäin...









(juulis)





Putukad olid laes







ei anna rahu need sumisejad











Ja natuke värskemat valikut piltidest.







Kui ainult saaks kuskilt lõnga siis võib kiskjat mängida Mida rohkem villa, seda ahvatlevam lõng







Ma ei kahetse sugugi, et Siimu oma koju lubasin. Ilmselt oleks ma muidu senini tema pärast muretsenud, et mis tast saanud on. Meil on tal aga tore ja hea olla Ja ta läheb iga päev järjest nunnumaks. Jah muidugi, miinuspooled on ju mõned ka, narmendav Diivan, kadunud uksetõkked ja pisut kriibitud seina, ning vussis lõngatokid aga see kõik on parandatav (seina vastas kusjuures ei teritatud küüsi, mänguhoos hüpati mööda uksepiitasid üles, selline asi on välditav, kui temaga ise tegeleda ja mängida)

Üks aparaadisoe võrdluspilt ka siia lõppu veel.



Muide üksi kodus on ka palju toredam ikka olla, kui keegi sulle vahel küljealla poeb ja nurru lööb

Lihtsalt testin

Selle aasta esimene näputöine postitus.

Sisaldab ka eelmise aasta viimaseid tegemisi.

Aasta algas vahvalt suure lumega ja üle pika aja on eestis tuntav talv. Lahe









Autojuhina ei ole muidugi poolt nii vahva kui jalakäijana autos istudes on nt ilmvõimatu kukkuda omal pool külge siniseks või murda sabaluu

Kõik aasta viimase kuu ja uue aasta nädalavahetused sisaldavad pannkooke jälle. Ja tulevad välja just sellised nagu mulle meeldivad-kohevad ja saiased Sageli muidugi juhtub, et Pühapäevani ei jaksa keegi oodata ja pannukad saavad valmis juba laupäeval, vahel lausa reede hilisõhtul, aga koguselt saab neid siis niipalju, et jagub lausa mitmeks päevaks Kahju ainult, et pole koduaiamoosi Minu uuem moosilemmik on kusjuures hoopis virsikumoos





Aga kästöised aastalõpusaavutused olid mul erilised. Nimelt kudusin valmis oma täiskasvanuea esimesed sõrmkindad. Paraku mulle omale nad on natukene väiksed Mustri kombineerisin erinevatest kokku. Mingi valu oli ka alla serva narmad panna
Materjal koide poolt säästetud villane üle pika aja kudusin midagi korralikest keradest






Veel kudusin lastele kraesalli. Mõeldud oli ta küll Jaanile, aga hetkel kannab nagu Ingel Brit seda tihemini, sestap ka "lastele" Sellegi asjakese lõng on koidest puremata jäänud kerakene ammustest varudest Kartsin, et jääb torkiv, aga ei nuriseta. Esi- ja seljatüki kudusin meelega sellised pikemad. Nüüd on sall ka vesti eest.



Omale kudusin aga kauni oranzi vesti. Paraku seisab see pisut poolikuna kuna kaltsukast soetatud lõnga jagus nibin-nabin nõnda, et sain käe- ja kaelaaugud ühe pikooreaga üle heegeldatud, mis ei jäänud aga kena, seega harutasin üles. Nüüd ootab vest, et leiaksin sobiva lõnga, millega ikka korralikud servad nendesse avadesse kududa saaks. Kombineerisin jällegi ise kokku selle vesti ilma õpetuseta.



Eile lugesin foorumist, et keegi otsib titale mütsi. Idee hakkas jooksma ja kudusin ka ühe mütsikese valmis. Õpetust ees ei olnud. Kudusin kahtede ringvarrastega koos nii alumist kui pealmist poolt vaheldumisi. Sissepoole kudusin kahekordselt helesinist Indiecita alpakat. Pealmine palmikutega osa on Novita 7 veljestä lõngast. Mütsike on paras vastsündinule. voodri osa on ümara lõpuga palmikutega osa kudusin sirge toruna ja siis õmblesin kokku. Lisasin otstesse ka tutikesed, et oleks vallatum








siin vist värv kõikse õigem. Pildid kehvad kuna pigistasin viimase patareidest veel välja. Oma punane müts, käpikud ja pitskrae jäid pildile püüdmata veel.




Tütar sai omale ka lotumütsi, sellestki püüan millalgi nupuotsas ka pildi (kui selgub, et see seal ikka ka püsib



Jaanile kudusin ka ühed soojad sokid.





Meemist ka. Ringleb teine siin blogide vahel ja nätaki ta minu blogigi ukse vastu põrkas. Heitjaks oli


Meemi reeglid on järgmised:

1. Too esile oma möödunud aasta lemmiktöö(d) käsitöövallas ning kirjelda lühidalt, mille poolest on too sulle hingelähedane. Töid võiks olla kuni 2.
2. Saada meem edasi paarile käsitööblogijale.

1. Minul on üsna raske tuua välja neid lemmiktöid. Nimelt on mul eelmise aasta all üsna vähe postitusi. Kui nüüd aga saavutused siiski nimetada, siis aasta viimasel päeval valminus sõrmikud on mu jaoks erilised. Olen rahul, et tulid välja. teiseks lemmikuks on ehk sammuti aasta lõpus valminud kell (28 detsembri postituses)

Viskaksin meemi lumepallina edasi Reesi ja Kriuks2 aknasse

Armastan nööpe


Nähes/lugedes Reesi viimast postitust tuli tahtmine teile ka oma nööpe näidata. Kuna neid on suht mitmeid erinevaid, siis ei hakanud neid siia piltidena üles panema. Kasutasin picasa võimalusi ja tegin neist väikese kohmaka video

ühelgi neist nööpidest pole minu jaoks erilist ajalugu. Sain nad lihtsalt ühelt töökaaslaselt eesmärgiga panna neid lillekeste ja muude prosside südamikeks. Tegelikkus on aga selline, et ega hästi ei raatsi nagu...

Sellest tuleb perekonnas suur skandaal...

... Ehk Jänes Roosi sai omale suure venna Triibu







Üks tassirüü ka veel, mille tüdruk tellis õpetajale kinkimiseks.







>Piparkoogi pidin ka õpetajale tegema



Vahepeal sai kingiks tehtud ka üks vildist müts. Pildike sai kehva-püüdsin viimasel minutil veel klõpsu teha enne minekut.



Kui see sauna pähe otsustatakse panna, siis võib küll nalja saada... no kui must vill peaks värvi andma või nii

Kell tunde lööb ...


Hakkas vastu ööd kummitama see laul ja tuli soov heegeldatud kella järele. Olin seda HÕBEVALGE blogis näinud. Muidugi ei mäletanud kelle blogis ja pidin tüki maad tuhnima, aga üles ma ta leidsin. Otsisin veel muidu mustreid ka, et milline võiks olla see MINU kell, aga otsustasin esimese siiski konkreetse juhendi järgi teha. Valmis ta saigi. Tärgeldasin PVA liimiga. (segu oleks pidanud sutikene ehk tugevam olema) HIljuti ostsin ühe kella, mida plaanisin tuunida, no tuunisin teda siis selle heegeldisega

Ja pastakast sai sebra...

Ja mitte ainult

Kõigepealt näitan teile eelmise postituse boolerot koos modelliga. Peab tunnistama, et servapitsi olen liiga tugeva teinud ja pean ümber tegema, et paremini selga istuks.











Harjukate kokkutulekuks küpsetasin mina rosinasaia, aga unustasin oma pätsid kööki lauale



Kokkutulekul tikiti seekord kaarte. Mina viilisin :$. aga kui kõik olid ära läinud tahtsin siiski proovida. Tegin siis ise omale mingisuguse kujundi ja lasin nõelal niidil minna...

Pisut niidid ripuvad ja tagumine pool jätab soovida, aga nipp sai selgeks... no enamvähem.

Kodus superstaare vaadates valmis veel üks, sedakorda jõululine ja pärlilisandiga



sellest ma muidugi aru ei saa, miks ma kuuseokste jaoks ROHELISE aluspaberi võtma pidin. Avastasin selle tõsiasja alles siis kui lipsud tikitud olid, seega võtsin rohelisele niidile valge niidi lisaks ja said pisukese lumega oksad.



Tikkisin ühed kindad ära. Pildil on paremal kindal pisike praak, selle sia ära kohendatud



Üks kruus sai omale "kasuka" selga







Mõned seebid said omale ümbriskotid. Ikka selleks, et peost ei libiseks.





Ja nüüd pastakast.

Enne olid sellised asjad



pärast oli











Et südamikku oleks võimalik vahetada on "kostüüm" kaheosaline

Müts, mesi, musi, leevikeseparv ja lilleaed.
...Ja nii ongi!!!
Valmis sai üks lihtne heegeldatud müts pisut kullasärase lilleõiega. Ilmselt saab sellest jõulumehe kotti üks pehme pakike






Veel meiserdasin ühe magusa ja tervisliku purgi tarvis edeva kaunistuse. raske on ikka, kui oled harjunud sutsu robustsemat käsitööd tegema. Peenikene heegelkõverik ja õhkõrn (no paksema villase lõnga kõrval on ka nr 10 niit õhkõrn) heegelniit kaob töntside näppude vahele ära







Kahtlen veel, et kas jätta purgi silt ka kuidagi purgiga kokku, või jätta purk ilma sildita. Kolmas variant oleks ise miski silt tehaa, aga ka see tunduks liialdamisena juba... Purk ise ju pisikene.




Kaks kinki koos



Musi kuulub sünnipäevalapsele, kes sündis 11-ndal Detsembril 4 aastat tagasi.



Sünnipäevaks kudusin piigale boolero. Pildid ilma piigata, kuna ta pole ise veel boolerod näinud Loodan, et see talle vähemasti paras on Ilmselt tuleb vel üle aurutada ka, sest kotis seistes on pisut vormist välja läinud. Kavatsen ühe sellise veel kududa, et ka õpetus kirja panna.








Leevikeseparv tiirles mu aknal ja narris üht kassi, kes raagus puu ees istus ja unistavalt taevapoole vahtis.



9 leevikest tahtsid aga kassi narritamisest põnevamat elamust saada ja lendasid minema. Maandusid nad Laagna Gümnaasiumi 4A klassis. Mispeale meie Ingridiga õpetajalt "märkuse" saime. Kahepeale, sest pooled sellest parvest tegin mina ja pooled tema.. no peaaegu. 7 leevikest jäi aga alles ja tiirlevad edasi ja narritavad kassi minu aknalaual. Leevikeste õpetuse leidsin siit
(Puul rippuv kellukas on ka minu ehtud, aga teda lähemalt ei eksponeeri, ta veel vormimata.)

Taas sai valmis ports lilleprosse ka

Organzast



Juukselõksud (ei suutnud teha kahte ühesugust)



Roosad omakeskis



Väiksed lillad



Suured lillad



Pehme ja karvane



Punased



Pruunid ja mustad



Roosad heegeldatud



Värviline



Hetkeseis

Saabus kaunis jõuluaeg.

Ta tuli sabinal ja vihmamärgade kummikutega. Astus läbi linnade ja üle põldude ja tõi paljudele hingesse juba äreva ootuse.

Ka minule, kel vahel kipub jõulutunne hoopiski vahele jääma, puges hinge miski kummaline aim

Ka päkapikud juba käisid ja viisid kaasa mu fotoka mälukaardi, mida pole, seda pole. Sellest ma ei räägigi, et kellegi kavala käe läbi sattus karaski taignasse odrajahu asemel Veski Mati rukkileivajahu. Erilist karaskit sest lõpuks ei saanudki, oli pigem miski kört-mört, aga no pole hullu, teine kord olen hoolsam ja saan ehk karaskit kah

Unistame koos valgest lumest, ehk nii täitub see unistus kiiremini

Kaunist jõuluaja algust, rahu ja valgust teie hingedesse ja meie porisesse talve