Õeke nägi suvel minu lapsele heegeldatud suvemütsi ja tellis oma pojale ka. Hakkasin kohe heegeldama ja sain mitmeid kordi harutada- kord ei meeldinud muster, kord sai liiga väike, siis liiga "kange". Lõpuks pika pusimise peale sai mütsike ikka valmis. Suhteliselt sügisel. Sai ka veidi suur, mis tegelikult polegi üldse paha, sest siis mahub ka veel järgmisel suvel ehk pähe.
Oskar tahtis tegelikult magama ja mütsi pähepanek talle ka ei meeldinud, seepärast saime pärast lapse tagaajamist ja meelitamist mõne sellise pildi.



Lõng kodustest varudest. Õde oli värvivalikuga rahul.
Teel külla valmis kingituseks selline helkur- on ju pimedad ajad taas käes. Heegeldatud peenvillaste lõngadega.


Ja lapsele joonistati põsele selline lemmikputukas.
