Ammu- ammu juba, üle kuu aja tagasi, telliti minult kingituseks lapitekk beebile.
Teki õmblesin valmis, kuid nime ma tekile ei tikkinud veel, kuna käisin tekki ette näitamas, et kas üldse tellijale meeldib ja sobib. Sobis küll, kuid nimi läks koguaeg meelest, polnud aega või viitsimist tikkida ja nii see tekike seisiski kokkuvoldituna kilekotis minu käsitööriiulis oma 3 nädalat , kuni ühel päeval paluti tekike homseks valmis teha. Õhtul pärast väsitavat tööpäeva läks aega, et ma ennast suudaks kokku võtta ja selle pisikese nimekese ära tikkida. Õhtul hilja pildistada ei saanud, hommikul läks jube kiireks, tegin nagu ikka kiiruga paar klõpsu.
Pildil paistab see tekk ikka väga- väga kortsus, tegelikult päris nii hull asi ka polnud, kuid polnud aega ka uuesti üle viimistleda. Järelikult ei tohiks valmis asja lihtsalt kokku voltida, peaks ehk kuidagimoodi rulli keerama?







Nimi lähemalt.





Värvid valisin ise. Sinine oli algusest peale plaanis, kuid üleni sinine oleks ehk liiga igavaks kiskunud, seega mesimummudega kangast lähtudes ka kollane.

Mõõtudeks sai 100x100 cm. Sooviti sellist veidi suuremat, kui 80x80 cm. Seni minu suurim õmmeldud tekk. Palkmajatehnika on lihtsalt nii südamelähedane, mis teha. Värvid küll tegelikkuses selgemad ja erksamad, kollane ilus särav, kuid minu olematute pildistamisoskuste juures on palju enamat tahta. Ajapuudus ka. Ja laiskus, mis seal salata. Oleks ju olnud tervelt 3 nädalat aega proovida, katsetada, pildistada.