sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Detsember 2010


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

299002

06 Detsember 2010
Sain õe kätte ununenud digika tagasi, seega saan mõned tegemised üles tähendada.
Õel oli sünnipäev ja otsustasin kingituse ise teha. Kaalusin-vaagisin mitmeid variante, lõpuks otsustasin diivanipadjad õmmelda. Kuna õel sinakashall diivan, otsisin ka padja tarvis siniseid-hallikaid kangaid. Esimene padi sai tehtud palkmajatehnikas. Esialgse idee sain ühest soomekeelsest raamatust Tilkkutyö ja vanutikkaus / Guerrier, Katherine; Helsinki : Tammi, 1993. Laenutatud raamatukogust ja tänaseks tagasi viidud, seega lehekülge ei mõista ütelda. Sarnane tehnika on ka Lapitöö eesti kodus raamatus lk.239- volditud ribadega palkmajaplokk. Õmmeldud aluskangale. Osad kangad taaskasutus- mingid meeste triiksõrgid, mis ongi selle otstarbega poest(kaltsukast) ostatud, et nii nunnu kangas, mõnus lapitehnikas kasutada. Padi sai päris nunnu, pildilt ei saa arugi. Need mõlemad on küll ptegelikult padjakatted, mõeldes sellele, et õel on väike beebi ja patju on tunduvalt keerulisem hooldada. Kuid katet on lihtne eemaldada ja puhtaks pesta. Tagumine kangas mõlemal padjal sinakashall triibuline mõnuspehme flanell. Sisemised padjad tegin otseloomulikult ka ise. Mõõtudeks sai 52x 53 umbes, täpselt ei mäletagi ja kirja ei pannud. Tuttavalt saadud vatiinijäägid kulusid siinkohal superhästi marjaks ära. Aitäh veelkord, Helina!
Aga pilt padjast ka.


Teise padjaga on selline lugu, et sain kord ema käest kangaruute ja ka valmis lapiplokke, millede õmblemist seesinane õde oli kooli ajal alustanud (jube väike õmblusvaru oli jäetud, muist plokke pidi "üle õmblema"), kuid töö oli pooleli jäänud ja õde ei avaldanud soovi ega tahtmist seda lõpetada. Vaatasin siis neid lapiplokke, mis selles mõttes sobisid hästi, et olid ju samuti palkmajatehnikas ja sobilike värvidega samuti. Õe tehtud töö austamiseks tegin neist plokkidest padja. Raamistasin kokkuõmmeldud plokid tumedama kangaribaga (sama kangas leidub ka esimese padja koostises).



Kaks patja kõrvuti.



Loodan, et õeke jäi kingitusega rahule, sest seda esimest patja ma ikka õmblesin päris kaua, seda enam, et olin pikki päevi tööl ja kohutavalt väsinud kogu aeg. Aga ma andsin endast parima

Kuna digikas oli vahepeal õe käes, siis on ta ka mõned pildid klõpsinud papudest, mis ma tema beebi-Oskarile kodusin. Pilt pole just kõige ülevaatlikum, kuid vähemalt arhiivi mõttes jäädvustatud. Papu ninadele õmblesin mõmmikujulised nööbid. Ja hästi kõvasti kinni, et laps neid "süüa" ei saaks.



Lähenevate jõulude eel tegin pagarilapsele saia ehk siis õmblesin ka omale kööki ühed jõulusemad pajakindad- ikka Ossu õpetuse järgi. Muidu on nii, et teistele teen, ise kogu aeg ilma. Kinnaste põhimaterjal-see tumedam punane on pärit ühtede minu vanade tööpükste "küljest" ehk siis taaskasutus. Pits ka kunagi kusagilt harutatud. Peopesa tumeroheline, läbitepitud, kant samast riidest. Vooder heleroheline. Neid oli juba täitsa mõnus õmmelda. Huvitav, kui kaua Ossu neid õmbleb? Mina alla 3-4 tunni kohe kuidagi ei saa hakkama. Ma vist koba õmbleja.
Aga tulemusega jäin rahule tegelikult. Juba tuli paremini välja, kui eelmisel korral.



Peopesa-pilt sai udune, vaatamata korduvatele katsetele (aku hakkas tühjaks saama).

Ükspäev tekkis vastupandamatu tung midagi "kõva ja suurt" teha, võtsin siis oma kaltsuribad ja heegelnõela ja heegeldasin kööki uue vaiba. Eelmine sai koridori pandud. Sai selline väheke kõvver, kuid täitsa armas muidu.



Meil on tore naabritädi. Õmblesin-tikkisin tema välisuksele sellise uksekaunistuse. Õmmeldud vanast villasest jakist, tikitud peenvillase lõngaga ja mõned pärlid lisatud. Oli mõnus teha.


Naabritädi ise ütles selle peale, et tal on päkapikud käinud. Oli rahul.

Eile pärast põlvakate kokkusaamist viltisin kodus kaks piparkooki. Enne punane, hiljem väikesele tütrele mõeldes mõmmi.



Kaardi küll tikkisin valmis, kuid veel ei jõudnud liimida. Sellest pilti pole.

Pisitütar nõudis juba mitu päeva, et küpsetaksime piparkooke. Taigen oli juba ammu valmis ostetud. Ütlesin talle, et enne ei saa teha, kui sul on väike põlleke. Õmblesin talle täna siis selle põllekese. Materjal kodusleiduvatest varudest- riie emalt saadud, selline suht kange ja hargnev, lapitööks ebameeldiv riie. Põlleks sobilik. Pitsi sain ühe tuttava vanaproua käest.
Lõike konstrueerisin (nii peen nimi) ise. Lisasin ohtrelt pitsi ja tegin ka kaks pisikest taskukest. Kuklapaela tegin seotava, mitte nööbiga, mõnusam lapsel reguleerida. Kuklapaeleks panin kodusleiduva pehme mõnusa atlaspaela, sest põlleriidest õmmeldud paelad oleks kaela vastas kanged ja karedad jäänud. Tema kriipsukest kuju arvestades oleks võinud põll küll vähe satsilisem ja krousilisem olla, oleks talle natuke "kogukust" juurde tekitanud.



Tööhoos.



Õed koos.



Niipalju sai siis kirja, pooleli veel palju asju.


sillulullu postitas @ 21:31 - Link - kommentaarid (14)