Näitan mõned asjad ära, sest endalgi kipuvad juba ära ununema oma tegemised. Pole aega olnud pildistada ja õige digikas ununes õe poole, kui seal sünnipäeval käisime.
Põlvakad said kokku ja Vikikese juhendamisel valmisid meil märkmikud. Mulle hakkas see tegemine päris meeldima kohe.
Esimesed, koha peal valminud siis sellised.
Paeltele õmmeldud.

seestpoolt

Teine, long stitch

seestpoolt

Kodus tegin ka ühe. Ostsin erinevaid materjale kokku. Ainuke, mida meie (Põlva) kaubandusest ei leidnud, oli papp kaante tarvis. Selle märkmiku tegemiseks kasutasin poes olevat koeratoidu reklaamikest, millest tulid täpselt välja ühe märkmiku kaaned. Reklaam sai päästetud töö juures prügikasti viskamisest

Kaaned kaetud siidipaberiga, kaane siseküljed kaetud pastellpaberiga.

seljal kolm lipsukest

sisekülg

Kaunistuseks salvrätitehnikas süda. See lihtsalt tundus sinna kõige paremini sobivat.
Kõik kolm koos.

Esimese märkmiku puuduseks pean liiga parajaid kaasi, ehk siis kaaned peavad tõepoolest veidi suuremad olema siselehtedest, on küll ilusam.
Kui ma nüüd millalgi kaante tarvis materjali (pappi) saan kusagilt hankida, siis teen neid veel. Tütar juba painab omale ühte märkmikku, kaante kattematerjalgi tal välja valitud.
Sain omale raamatu, mida väga soovisin- Kirglik lapitöö. Katsetasin sellest õpetuse järgi ühe pinali õmblemist. Sai selline vildakas-kipakas, andsin pisitütrele tema uute joonistusvildikate hoidmiseks. Tepitud fliisile, sest vatiin tundus liiga õhuline ja paks jäävat.

Lukuks kasutasin ühte vanadelt riietelt harutatud lukku.
Teppimine ei tule mul kohe üleüldse välja.Kui, siis ainult sirgjooneline. Vabakäetepingut mina teha ei oska. Aga mul pole seda õiget teppimisjalga ka. Ja minu masinal vist polegi võimalik hammastikku alla lasta, küll ma uurisin ja puurisin.
Talv tulemas ja mina polegi veel sokke kudunud, kõik siin nii hoolsalt ümberringi juba mitmeid paare kudunud. Kudusin siis pisitütrele sokid.
Sokilõngast INKA. See on küll üsna peenike lõng ja seega pidin vardale võtma 12 silma.Kootud nr 2 varrastega.
Pisitütar meil selline peenike, nii ka jalad- pikad ja peened. Talle istuvad sokid jalga kui valatud, kuigi pildilt vaadates võivad ehk soolikatena näida.

Ahjaa-kand kootud meil Tintsiku õpetust järgides.
Teisena, tegelikult küll esimesena, kudusin punased sokid. See tundus minu vanades lõngavarudes kõige villasem lõng olevat, sellest ka valik. 8 silma vardal, nr 2,5 varrastega kootud. Kannale ja ninale kudusin sisse tugevdusniidi. Need on sellised kohmakamad sokid, kuid ajavad asja ära.

Kaks paari kõrvuti
