Mõned päevad tagasi sai valmis ka viimane ese eelmises postituses olevate köögitarvikute juurde. Kõige lihtsam asi kogu komplekti juures, kuid harutamist oli palju. Sirged õmblused ei taha minul sugugi sirged tulla. Ja üleüldse- tundus, et õmblusmasin oli minu peale algul ikka väga pahane, et ma nii kaua õmmelnud ei olnud. Pusserdas mul niite ja tegi asju, mida üks korralik masin tegema ei peaks.
Taskuteks õmblesin kasutatud ja hetkeks juba väga ribadeks lõigatud teksadest üle jäänud taskuid. No et poekotil on ju ka, ansambli mõttes seega. See triibuline riie on ostetud uuena Abakhanist ja enne õmblema hakkamist pesin selle palaka läbi, lisasin isegi äädikat, et värv laiali ei läheks. Aga mõningates kohtades on ikka näha, et must on värvi andnud. Näiteks põlle rinnaesisel. Aga ega ma osanud sellise koha peale midagi varjamiseks ka panna. Põlle lõige võetud ühe kodus olemasoleva (TeaSponi) põlle pealt. Väga mugavalt istub seljas, seega ei hakanud uut lõiget otsimagi.

Põll modellita.



ja kärmelt pildile roninud modelliga



Ja veidi lähemalt taskuid- kuigi, mis neist vanadest taskutest ikka vahtida, eks.



Pakendiks kinnitasin printeripaberi karbile ja kaanele tapeedi. Oli küll plaanis kleepida, aga aeg oli hiline ja ei jaksanud enam liimiga mässata- kasutasin teipi ja klambreid. Pakituna ja valmis üleandmiseks.



Iga eseme külge kirjutasin veel niidiga kinnitatud lipikud õpetlik- naljaka tekstiga. (No näiteks mina poleks küll teadnud, milleks see seest tühi paela otsas rippuv toru peaks olema, kui mul omal kodus taolist poleks.)

Loodan, et kingitus meeldis, sest et tegin seda tõesti südamega. Liiatigi oli see mu päris-päris esimene lapitöö. Nojah, kui nõelapatju mitte arvestada...

Aga seda ma pean mainima küll, et see tekitas minus huvi ka muid lapitehnilisi asju valmistada. Pireparmul on ka selles suur süü...