Pildid tehtud jälle umbes (ikka veel sama aparaadiga, millel katkine ekraan).
Õmblesin elutuppa kardinad. Riie oli jupphaaval juba ammu ostetud. Materjaliks vuaal. Punast otsisin kaua, lõpuks leidsin selle õige tooni. Ei tahtnud kärtspunast ega ka mitte nn. lipupunast, vaid soov oli saada bordoo- või veinipunane. Seejärel otsisin kaua sobivat kanti. Sest siis, kui mul polnud veel punane vuaal ostetud, nägin ma küll sobilikuna tunduvat kandipaela, kuid polnud kindel, kas ma sinna kõrvale ka õiget tooni punase kanga leian. Ja selleks ajaks, kui sain kanga ostetud, oli jälle kant poest ära ostetud.
Kardina õmblemiseks läks, uskumatu- uskumatu, aega 6 tundi! Muidugimõista olen nüüd teadlikum ja teeks nii mõnegi asja teisiti. Riide kõrgus mõõdetud meie eelmise korteri kardinapuu kõrgust arvestades. Praeguse akna ette oleks soovinud kõrgemat kardinat. Punane võiks olla nii pikk, kui roosa ja roosa sellevõrra pikem. Kangad lõikasin diagonaalipidi pooleks. Ja oleks tulnud lähtuda põhimõttest, et 9 korda mõõda, üks kord lõika. Sest hiljem selgus, et vasaku poole roosa riie on 3 cm. pikem kui parema poole roosa. Õnneks varjutab parema poole hetkel kuusk ja peale kuusehooaega saab oma koha seal tagasi lillepostament. Ei viitsinud kardinat uuesti akna eest alla võtta, harutada, traageldada ja õmmelda. Laiskus.
Nii suure akna jaoks kardina õmblemiseks peaks vist arvestama veel laiema kangaga, jääks ilusam, ma arvan. Aga magamistuppa sobib ka punane, nii et ehk saab see magamistoa suvekardinaks.



Äh, pikka juttu ei lasta mul siin kirjutada. Pesmuna tiirleb ümber minu ja üritab muudkui kõikvõimalikke klahve nibida.