Järgmised pildid võib liigitada nimetuse alla: enam-vähem-umbes-täpselt. Lugu selline, et üks fotokas mehel tööl kaasas (ta veel mitu nädalat Eestist kaugel) ja teine, muidu hea fotokas, omab katkist ekraani. Arvatavasti mingi laksu saanud mehel töö juures tunkede rinnataskus. Niisiis pilti see aparaat teeb, kuid umbes. (kahjuks puudub sellel aparaadil "piiluauk", ehk siis koht, kuhu silm vastu suruda, et teha pilti nii, nagu tehti vanasti, enne digiajastut). Niisiis sai plõksitud kümneid ja kümneid pilte, millest enam-vähem kõlbulikeks sai tunnistada vaid vähesed.
Meie väiksem piiga, pesamuna, on nüüdseks 1,5 aastane. Suuremad lapsed arvasid kavala näoga, et Simone on nii suur juba, et tal peavad päkapikud käima. No ja kui juba pesamunal käivad, ega siis suurematelegi nad tulemata jää (mis siis, et nad juba aastaid on teadlikud, kes täpselt see päkapikk omal ajal oli ja viimastel aastatel on see päkapikk olnud arvamusel, et suured (poeg 11, tütar 14) lapsed juba, mis siin ikka enam päkapikutada). Nonii, kui pesamuna piisavalt suur, siis suur. Aga tekkis pisuke probleem, et kuhu siis need päkapikud ikkagi oma kommi poetada saavad. Ühtegi kõlbulikku jalanõud polnud (loe: piisavalt kobedat, mida kuu aega päevad läbi aknalaual hoida).
Niisiis võtsin nõuks õmmelda ühed jõulusokid. Nagu kiuste polnud mul kodus ühtegi riidejuppi, mis oleks vähegi kõlbulikuks osutunud. Kaalusin ka korra laualina purustamist, kuid loobusin, sest siis oleks tekkinud uus probleem- kust saada lauale kiirelt uus lina. Selgituseks niipalju, et pesamuna oli siis juba piisavalt haige, et mitte temaga poodepidi kolistama hakata, et sobilik riidejupp osta. Kapist leidsin pesamuna voodilina, mis osutus suhteliselt sobivaks (kes ütles, et mõmmid ei sobi jõulusoki peale?) Ja kuna ma hiljuti poes käies nägin, et samasugust riiet on veel müügil, saan lina peatselt asendada, nii et pesamuna voodiriiete komplektist saab jälle komplekt.
Algidee, muuseas, pärit Katja2 blogist.
Joonistasin vaba käega paberile lõike. No valmiskujul sokki vaadates leidsin, et vähe teisem oleks võinud see kuju ju olla, kuid pole kõige hullem. Et sokke kuidagi üksteisest eristada ja samas ka veidi lõbusamaks muuta, õmblesin peale aplikatsioonitehnikas südamed. Pildil on sokke küll 3, kuid tegelikult valmistasin neid 4, üks sai kingitud meie väikesele sugulasele ja mängukaaslasele, mehe lapselapsele. Temale sai ka rohelise südamega, kuid tikkisin tumerohelise ääre.

Sees vanadest teksadest vooder ja ääres ehtne lambanahk. Lambanahk sai kunagi ostetud pesamunale vankrisse panemiseks, kuid meie taksikoer, kes on meil lugematul arvul pleede, mänguasju ja muid vidinaid juppideks närinud, näris ka uue lambanaha nii auguliseks, et vankrisse ega ka mujale seda enam panna ei saanud. Ära ma seda ei visanud, sest ikkagi suur raha selle eest välja käidud, kahju hakkas. No ja nüüd leidiski see kasutust.


poja oma lähemalt ja pesamuna oma ka.

Leidsin kapist kunagi kaltsukast ostetud jõuluteemalised kardinad. Valged meeldisid mulle juba ostes väga, eriti need kaunid tikandid ülemisel kardinal ja alumistel



Külgkardinateks tahtsin panna samuti kaltsukast pärit, kuid meie köögiaknale liiga lühikeseks osutunud ilusast riidest kardinaid. Õmblesin siis ülemisse otsa jupi punast riiet juurde ja sai väga ilus minu arvates. Seda kirjut riiet, millest külgkardinad said tehtud, on mul jupike veel (oli vist mõeldud ülemiseks kardinaks). Oskaks ma rohkem õmmelda, õmbleks sellest näiteks lauale matid või hoopis ilusad pajakindad või...ah, mis ma unistan, ma niikuinii ei oska ju.

Niiviisi nad ripuvad mul akna ees.






Aknale riputasin paberist lumehelbed, mille tegemist õpetas mulle ema, kuid mille tegemisõpetuse leiab ka siit (reinika antud link). Mina kasutasin nende valmistamisel ainult paberit, kääre ja liimipulka, ei mingit teipi ega klambreid.

Aknal rippumas


Oi, mu vanem tütar on nüüd jube pahane minu peale, sest kogu selle aja, mis ma kirjutasin, hoidis ta pesamuna, kes ei tahtnud kohe kuidagi tema süles olemisega leppida.