Täna oli nett nii tubli, et lasi mul ka ülejäänud pildid arvutist ilusti, ilma viperusteta, foto24 albumisse laadida.
Kolisime hiljuti ja meie magamistoa tapeet, mis olevat 16-18 aastat vana, ehk siis maja valmimisest saati seinal, vajas hädasti väljavahetamist (peaks mainima, et silmas pidades vanust, oli see tapeet küll hästi säilinud, eksole).
Enne väljavahetamist nägi see tapeet välja selline.
Tapeedivalik käis kiirelt. Kuna kõik tapeedid, mis mulle väga meeldisid, olid ka kallid, otsustasime millegi taskukohasema, kuid samas mitte mingi imeliku tapeedi kasuks. Voodipeatsipoolset seina katab värviline tapeet ja näeb välja selline. Pilt tehtud vahetult peale tapeedi seinapanekut. Tapeedi panin muuseas seina täiesti üksi mina ise.



Siin näha tuba valmiskujul. Mulle meeldivad hirmsasti igasugused "mõttetud vidinad", ehk siis hunnikute viisi nipsasjakesi, küünlaid, lampe, baldahiin jne. Ühesõnaga asjad, mis minu arvates toast selle mõnusa ja hubase teevad. Laelamp eelmiste elanike oma. Punutud asjad mulle muidu väga meeldivad, kuid lambikupli puhul on punutis täiesti ebapraktiline. Laelamp plaanis sobiva leidmisel koheselt välja vahetada.



Teistesse seintesse sai pandud oranzikas-beezikas tapeet. Seda värvi triipe leidus ka värvilise tapeedi mustris.



Vaja veel välja vahetada seinakontaktid, kuid pole sobivaid leidnud. Valged ei sobiks, sobilikud oleks kas punast, beezi, roosat või äärmisel juhul musta värvi.

Panime seinale ka eelmisel aastal Simonele Linnavalitsuse poolt linna vastsündinuile tehtud kingituse, mis sobib oma värvigamma poolest meie tuppa ideaalselt.

Täispikkuses



Ja lähemalt ülevalt ja altpoolt. See ka kellegi isetegemine, kuid tema nime ma kahjuks ei tea (või siis ei mäleta enam). Väga lihtne ilus töö igaljuhul. Alla meil veel muidugi kirjutamata lapse kaal ja pikkus sündides. Pole nii ilusat kirjutusvahendit leidnud ja mingi jamaga ei taha rikkuma hakata.

Eelmised elanikud jätsid meile magamistuppa ka vana kapi, mis algul ei meeldinud mulle üldse, kuid tutvunud selle kapiga lähemalt, otsustasin, et las jääb, on teine hea, tugev ja mahukas, kuigi kulunud väljanägemisega. Ehk mõtlen kunagi välja, kuidas seda kaunimaks muuta. Kõik ideed on muuseas teretulnud.

Voodil, nagu mõni vast tähele pani, lebab aga kilpkonn, mille ma tegin oma mehele isadepäevaks.Talle meeldivad kilpkonnad ja ka padjad, millel mõnus lebotada. Ühendasin kaks asja- meeldiva ja kasuliku.
Kulus umbes 4 paari vanu teksaseid. Silmad talle veel pähe panemata, kuna algul mõtlesin kasutada tavalisi nööpe, kuid hiljem otsustasin, et peab ikka korralikud silmad panema. Kuid pood, kus neid silmi müüakse, asub Tartus ja sinna pole veel sattunud.





Kõhu alla panin luku, et saaks mugavalt kilpkonna täita ja kui kilps peaks ära määrduma, saab teda mugavamalt pesta, eemaldades sisu. Sest, olgem ausad, nii suurt pesumasinat mul küll pole, kuhu kilps vabalt sisse mahuks.
Sireti blogis nägin kilpsil ka vallatut keelt, mis hakkas mulle koheselt meeldima ja nii sai ka meie kilps omale sarnase viguri.
Täidiseks kasutasin vatiini, mida ostsin meetriga ja kulus 6 meetrit, kuid ma arvan, et ta tahaks omale kõhtu veel täidist, sest kui keegi kilpsi peal istub, kipub ta ikkagi kilbi pealt lössi vajuma. Nii kahju, et meil siis ei müüda vatiinijääke, mis oleks mõistlikum ost, kuna korralikku vatiini on ikka jube nadi juppideks tirida. Üks poeke, kus neid va juppe muidu müüdi, oli nüüd nagu kiuste suletud ja avatakse alles detsembris. No nii kaua mul aega oodata ei olnud. Tuli poest meetriga osta.
Tänaseks kõik, teinekord uued tegemised.