Kevadiselt kollased köögikäterätid.
Õmblesin taaskord vajadusest tingituna köögirätikuid.
Esimesed kuus on õmmeldud linasest laudlinast.

Muster kangal selline.

Need 8 ruudulist on õmmeldud kahest köögikardinast.


Viimased 4 on hoopis punased. Kasutatud riiete kaupluses oli kunagi just selline kangatükk müügil, millest sai 4 rätikut.


Kui esimesed kollased lähevad ärakinkimisele, siis punased jätan koju jõule ootama. Kui ma oleks suutnud need enne jõule ära palistada, siis oleks need juba kingitud

Vaatan kaltsukates linasid-kardinaid alati sellise pilguga, millest annaks hüvad köögirätid õmmelda. Poe omad on enamjaolt kallid ja imepisikesed, lisaks migist imelikust õhukesest marlitaolisest kangast.
Rätid õmblen täpselt nii suured, nagu kangas välja annab. Mitte väga pisikesed.
Tundub, nagu polekski neid rätikuid palju, aga käes on päris raske pakk, kui neid korraga tõsta.

Millalgi õmblesin oma köögisohva patjadele ka uued katted. Ühe padja tegin ka juurde, kuna neid oli siiani vaid kolm.

Kui olin neljale padjakattele roosilisest kangast tükid välja lõiganud, tekkis plaan osad padjad hoopis täpilised teha. Seega said roosilised padjad ühest küljest roositriibulised, teisest lihtsalt roosilised.


Ansambli mõttes riputasin veel pliidiuksele ka ühe täpilise köögirätiku. See pole ise õmmeldud, Selveris müüdi neid nunnusid soodushinnaga (korralik paks puuvillane kangas). Mina õmblesin vaid rätikule külgedele velcro (takjapaela), mis takistab rätiku mahalibisemist.

Nüüd oleks täpilisi (või roosilisi) pajakindaid ka veel vaja, aga pole tuttavat õmblejat
