PINALI / KOSMEETIKAKOTI ÕMBLEMISE ÕPETUS.
COSMETIC BAG ( PENCIL CASE ) TUTORIAL

Minult küsitakse päris sageli, kuidas ma neid pinaleid teen?
Mõtlesin, et teen väikese ülevaatliku õpetuse, hea teinekord viidata, kui keegi küsib ja endal ka hea piilumas käia, kui miski peaks ununema
Õmblesin- pildistasin küll juba eile, kuid üles ei jõudnud pilte laadida, liiga väsinud olin. Täna siis hommikuselt värske peaga. Pane tähele- aktiivsete sõnade all on pildimaterjal!

Olles valinud meelepäraselt sobivad kangad, lõikan mina pealmisest kangast tükid 26x28. Sentimeetrijagu suuremad, kui lõppsuurus tuleb.(Triikimise- teppimise käigus kihid ikkagi veidi nihkuvad, seepärast on väike varu hea).
Vatiinist lõikan veidi suurema tüki ja voodritükk on ka veidi suurem, kui pealmine kangatükk (Selleks, et hiljem ei avastaks, et kusagilt on miskit puudu).



Laon kangad kohakuti, vatiin kihtide keskel ja triigin kõige kuumemal režiimil ilma auruta läbi küpsetuspaberi vatiini õhukeseks, ühtlasi kinnituvad ka kangad selle tegevuse käigus niivõrd vatiini külge, et edaspidi teppimisel pole ohtu, et kangad paigast nihkuksid.

Siin on näha vahe, kui õhukeseks vatiin peale triikimist muutub- parempoolne veel triikimata.

Joonistan trickmarkeriga (isekustuv) või kriidiga peale diagonaalid 3 cm vahedaga (pildil küll 4 cm, kuid 3 on parem), midapidi hiljem teppima hakkan.



Tepin jooni mööda

Tasandan ääred, nii et lõplikuks suuruseks jääb 25x27- see tundub mulle senikatsetatutest kõige mugavam suurus.



Lõikan välja 5 cm. laiused kandid.

Õmblen kandid pikematesse servadesse pahemale ehk siis voodripoolele.



Triigin kandi üle serva paremale poolele, murdes ühtlasi kandi serva tagasi. Õmblen.




Sellisel viisil kantimise eelis on see, et ei teki paksu kahekorra keeratud äärt, mida on väga tülikas õmmelda.

Nüüd õmblen paika luku. Õmblen tavalise tallaga, nii on minu arvates mugavam. Kui on peenike lukk (traktorlukku polegi nii väikesele esemele mõtet külge õmmelda), saab edukalt õmblemisega hakkama.

Lukk ei pea olema ülipikk, piisab, kui on ca 1-2 cm. pikem, kui pikem külg (ehk siis 28-29 cm antud juhul on piisav).

Mina lõikan lukul otsa maha, eemaldan kelgu, eraldan lukupooled üksteisest ja hiljem lihtsalt panen kelgu tagasi ja lukk on jälle koos. Milleks see vajalik on? Sellist meetodit kasutades pole vaja ülipikka lukku raisata. Lühikest lukku aga eraldamata kujul kahele poole õmmelda on väga tülikas, ma ütleks, et lausa võimatu.

Lukk näeb külgeõmmelduna pahemalt poolt välja selline ja paremalt poolt selline.

Valmisõmmeldud tükid sellised.



Nüüd märgistame keskkoha, kuhu õmbleme väikesed aasakesed, millest on hea kinni võtta, et lukku oleks mugavam avada- sulgeda. Annab välimusele juurde ka.

Aasakeste tarvis lõikan riba laiusega 5 cm, triigin selle pooleks, murran lahtised servad keskele. Ja veelkord pooleks.
Õmblen riba kokku. Lõikan 7-9 cm pikkused jupid ja kinnitan need abiõmblusega lühematesse otstesse.



Nüüd panen tagasi külge kelgu. Kelk ei tarvitse esimesel korral "algajatel" kohe ludinal külge minna. Minagi pusisin esimestel kordadel üsna kaua. Tehke enne luku külgeõmblemist nö. "kuiva trenni" ja kui lukuriba otsad väga narmendama hakkavad ja karvaseks lähevad, siis ei taha ka kelk külge minna. Lõigake otsad jälle siledaks. Kuid pole vaja heituda! Mõni kelk läheb lupsti külge juba esimese katsetamisega. Midagi ülejõukäivat siin pole!
Kõigepealt üks ots, siis teine ja juba saabki luku omavahel kokku tõmmata.
Võib ka otsad nööpnõeltega fikseerida, et oleks kergem kelku luku külge tagasi panna.

Võtan kinnisest otsast kinni, et ümberpööramisel juba kinni tõmmatud lukk lahti ei rebeneks ja pööran töö pahupidi.




Asetan luku ja aasakesed kohakuti, fikseerin nõeltega.

Märgistan servadest 2,5 cma kauguselt kohad, kust alustan ja lõpetan otste kokkuõmblemise. Otsad õmblen tavaliselt kokku lühema (2 mm.) pistega, jääb ilusam ja kindlam. Õmblen tavaliselt mitu korda üle, lukukoha veel ekstra hoolikalt. Paksemaid kohti õmmelda ettevaatlikult, suur nõela murdumise oht!



Märgistan nurkades kohad 2,5x2,5 cm (alates õmblusest).



Lõikan nurgad välja.



Ooverdan otste õmblused. Võib ka kantida, jääb ilusam, kuid nõuab rohkem aega. Saab ka siksakiga üle lasta.

Tõstan lahtilõigatud nurgad kokku. Jälgin, et pealiskangas ei jääks kortsu.



Õmblen.



Ooverdan ka need ääred üle. Ooverniidiotsed kas ära lõigata või ajada nõelaga peitu- jääb ilusam.

Pööran töö ümber, lükkan nurgad korralikult välja, jälgin, et poleks jäänud ühtegi volti.

Algul on pinal selline ümmarguna ja punnis, tuleb ta vormi mudida ja murda.




Kuna pildistamise käigus sai ühe õmmeldava kanga pealmine pool veidi kahjustada (kuum triikraud jäi liiga kauaks kangale), pidin seda kahjustatud kohta kuidagi varjama (või siis tüki minema viskama, mida ma muidugi ei raatsinud).
Õmblesin sinna peale kangariba, pitse ja paelu. Hiljem tegin veel pitsist roseti ja õmblesin nööbid. Ma pole küll eriline kaunistaja, kuid pinal sai siiski päästetud.

Lukuotstesse teen tavaliselt pärlitest ja paelast ripatsid. Nendele isenditele oli eriti keeruline sobilikku värvi pärleid leida.



Ja sellised nad said! Õmble ka ja kasuta ise või kingi sõbrale! Lapsed ka alati rõõmustavad!
Samal põhimõttel (teiste mõõtudega) võimalik õmmelda ka kosmeetikakotte!




See vatiin juhtus suht paks olema, pärast triikimist jäi väga jäik, sellest ka kortsud külgedel. Kuid sellevõrra hoiab paremini vormi

Pealmine kangas pärit taaskasutusest (seelik), kant taaskasutusest (püksid), valge vooder taaskasutusest (triiksärk) ja lukud ka taaskasutus.

Mõned pildid valminud kottidest:
Kott1
Kott2
Kott3
Kott4
Kott5
Kott5
Kott6
Kott7
Kott8
Kott8
Kott9
Kott10
Kott11
Kott12
Kott13
Kott13
Kott14
Kott15
Kott15
Kott16
Kott16
Kott17 ja 18
Kott17 ja 18
Kott19
Kott20
Kott21
Kott22
Kott23-27
Kott 28
Kott29, 30