Kaunist sõbrapäeva teile, kallid Isetegijad!

Tänane postitus üdini kulinaarne. Ehk leiab keegi mõne hea idee, mida edaspidi katsetada.

Soolase söögina sai valmistatud
Sealiha prantsusepäraselt.

Olen teinud seda sööki nii liblikfileedest kui ka kaelakarbonaadist.
Liblikfileed olen pooleks lõiganud, saan 2 tk.
Niisiis 8 lõiku karbonaadi (või niipalju, kui teil parajasti sööjaid juhtub olema või siis niipalju, kui suur teil vorm kodus juhtub olema)
2-3 suurt sibulat
400 gr juustu
2 muna
200-300 gr majoneesi
liha üldmaitseainet
hakklihamaitseainet
või muid maitseaineid vastavalt oma soovile (sool, pipar)


Võta lihatükk ja vasarda see mõlemalt poolt (soovitavalt kilekotis, siis ei pritsi lihamahlad laiali ja köök jääb puhtaks )
Maitsesta lihatükid mõlemalt poolt, aseta õliga määritud vormi, aseta vorm ahju, küpseta mõlemalt poolt kenasti pruuniks. Siis aseta liha peale tükeldatud sibulakuhjakesed (suhteliselt suur tükeldus).
Riivi juust, sega selle hulka 2 muna ja majonees. Sega segu ühtlaseks. Peab olema umbes hapukoorepaksune mass. Aseta igale lihatükile segukuhjake (meil oli segu seekord rohkem kui küll, seega määrisin segu ühtlaselt kogu vormi ulatuses lihtsalt laiali.)
Kõpseta ahjus, kuni juustusegu muutub pealt kuldkollaseks. Serveeri Keedukartulite või riisiga, kuidas endale maitseb. Kõrvale valge kaste ja toorsalat.

Siin veel vormis.




Magusaks sai seekord

Meekook.

Taigen:
3 spl. mett
2 1/2 dl. suhkrut
3 muna
2 tl. soodat
5 dl. jahu

Kreem:
1 kg. hapukoort (20 %-list)
2 tl. suhkrut
vaniljesuhkrut
(kel soovi, võib pealmiseks kihiks panna vahukoore või riivitud shokolaadi, jääb ilusam ja ka maitsvam)

Meie kook on tehtud 2-kordsest taignakogusest.


1. Vahusta munad kohevaks vahuks (enne valge, siis lisa kollane, läheb lihtsamini vahule)
2. Võta suurem pott (no 7-liitrine on hea), kuumuta potis mesi ja suhkur. Kui segu on tõusnud keema, lisa munavaht.
3. Sega juurde sooda ja tõsta tulelt (nüüd võib kogu see kupatus potis kohinal tõusma hakata, sellepärast ongi hea, kui on suur pott.)
4. Lisa jahu ja sega taigen ühtlaseks. Kui jahu tundub vähe olevat, lisa vastavalt vajadusele.
5. Jahuta taigen, vormi jahusel laual piklikuks ja jaga 6 osaks (meil siis 12 osa)
6. Kuumuta ahi 250 kraadini (no mul oli 200-st enam kui küllalt)
7. Rulli taignen (küpsetuspaberi peal, on lihtsam hiljem plaadile tõsta. On hea, kui keegi on abis ja hoiab küpsetuspaberil servast, et see minema ei sõidaks) õhukeseks, lisa paberi peale ka veidi jahu, hõlbustab tunduvalt rullimist ja küpseta ükshaaval u 10 min. (no üldiselt küpseb see taigen ahjus täpselt nii kaua, et jõuad uue taignaportsu õhukeseks rullida.)
8. Sega hapukoor ja suhkur ning määri kreem jahtunud kihtide vahele.
9. Lase öö külmkapis maitsestuda, vajadusel tasanda ääred.
Mina ladusin suurele kandikule 2 põhja või ketast või kuidas neid nimetadagi, kõrvuti. Kui ketas oli liiga suur, kasutasin parajakslõikamiseks kääre. Hea, mugav meetod. Lippisin ja lappisin sealt, kust vaja. Ladudes vaata ka, et nurgad ei jääks längu. Vajadusel pista sinna alla koogipõhjast paras tükk.
Peale puistasin taignarulliga purustatud koogitüki-jäägid. Aga nagu juba mainitud, jääb shokolaadiga maitsvam.

Väike abiline.



Valmis kook. Kõrval orhidee, mis mulle töö juurest sünnipäevaks kingiti.



Lähemalt



Lahtilõigatult



Mässamist sellega veidi on, kuid asi on seda väärt!

Ahjaa-veidi käsitööalast tegemist paistab küll neilt piltidelt. Nimelt see karikakardega linik, mis mõnel pildil taustaks on, on õmmeldud vahariidest laualinik. Lihtne- küljed palistatud ja valmis ta oligi!

Väike kootud jänkuke.
Kõigepealt pilt minu kootud jänesest kõrvuti jänesega, mis oli eeskujuks. Vasakpoolne minu varraste pealt tulnu.


Seljad vastamisi


Suurusest aimu saamiseks kõrvale asetatud tikutops



Algne õpetus saadud Maaja Kalle käest (see andekas proua, kelle ilusaid käsitöid, muuhulgas ka Waldorfnukkude õpetust ja värvilisest villast päkapikke oleme näinud Käsitöö ajakirjades).
Kootud maavillasest lõngast. Täidetud lambavillaga. Meie pisike pesamuna igatahes tassib seda jänkukest hoolega nüüd endaga kaasas, ju siis meeldib.

Järgmise jänku mõtlesin teha mingist karvasest ja pehmest mohäärist, ma arvan, et jääb veelgi armsam. Ja siis võib ju mingi erksama seeliku ka selga kududa. Või teha jänkupoisi traksipükstega.

Jänksil on saba ka.