sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

267716

26 September 2012
Mees tõi mulle kord minu tungival nõudmisel lambid. Kasutatud loomulikult. Väga ilusad lambid, lihtsalt kuplit kattev riie oli veidi kahjustada saanud. Justkui kärbsekaka täpikesi täis ja luitunud- määrdunud ka. Otsustasin, et teen uued katted, kuid ühtegi head ideed ei tulnud.
Ükspäev silmasin taas oma suvekoti õmblemisest jäänud kangast ja otsustasin sellest uued katted lambikuplitele meisterdada.
Õnneks tuli vana kangas suht hästi maha, nii et sain ühe katte järgi isegi uued välja lõigata.
Vanadest tuli pilti meelde teha alles siis, kui need olid juba maha kakutud. Panin riide kupli peale tagasi. Väike ülevaade siiski.


Katted paika liimitud.



Midagi oli justkui puudu ja ega need sellisel kujul enam endisesse kohta (elutuppa) enam sobinudki.
Poes hakkas silma üks pits, mis oli justkui valatud lambikupli äärt kaunistama.


Hoopis ilusam ilme.


Ning siia hoopis sobilikumad.



Kodus on ka teistsugused lambijalad, milledele need kuplid samuti sobiksid- küll mitte sellesse paika.



Mees küll arvas, et liiga kirjud said ja küsis, et mis ajast mulle nii kirjud asjad meeldivad? Ma ise ka ei tea, ausõna
sillulullu postitas @ 07:38 - Link - kommentaarid (7)

22 September 2012
PINALI / KOSMEETIKAKOTI ÕMBLEMISE ÕPETUS.
COSMETIC BAG ( PENCIL CASE ) TUTORIAL

Minult küsitakse päris sageli, kuidas ma neid pinaleid teen?
Mõtlesin, et teen väikese ülevaatliku õpetuse, hea teinekord viidata, kui keegi küsib ja endal ka hea piilumas käia, kui miski peaks ununema
Õmblesin- pildistasin küll juba eile, kuid üles ei jõudnud pilte laadida, liiga väsinud olin. Täna siis hommikuselt värske peaga. Pane tähele- aktiivsete sõnade all on pildimaterjal!

Olles valinud meelepäraselt sobivad kangad, lõikan mina pealmisest kangast tükid 26x28. Sentimeetrijagu suuremad, kui lõppsuurus tuleb.(Triikimise- teppimise käigus kihid ikkagi veidi nihkuvad, seepärast on väike varu hea).
Vatiinist lõikan veidi suurema tüki ja voodritükk on ka veidi suurem, kui pealmine kangatükk (Selleks, et hiljem ei avastaks, et kusagilt on miskit puudu).



Laon kangad kohakuti, vatiin kihtide keskel ja triigin kõige kuumemal režiimil ilma auruta läbi küpsetuspaberi vatiini õhukeseks, ühtlasi kinnituvad ka kangad selle tegevuse käigus niivõrd vatiini külge, et edaspidi teppimisel pole ohtu, et kangad paigast nihkuksid.

Siin on näha vahe, kui õhukeseks vatiin peale triikimist muutub- parempoolne veel triikimata.

Joonistan trickmarkeriga (isekustuv) või kriidiga peale diagonaalid 3 cm vahedaga (pildil küll 4 cm, kuid 3 on parem), midapidi hiljem teppima hakkan.



Tepin jooni mööda

Tasandan ääred, nii et lõplikuks suuruseks jääb 25x27- see tundub mulle senikatsetatutest kõige mugavam suurus.



Lõikan välja 5 cm. laiused kandid.

Õmblen kandid pikematesse servadesse pahemale ehk siis voodripoolele.



Triigin kandi üle serva paremale poolele, murdes ühtlasi kandi serva tagasi. Õmblen.




Sellisel viisil kantimise eelis on see, et ei teki paksu kahekorra keeratud äärt, mida on väga tülikas õmmelda.

Nüüd õmblen paika luku. Õmblen tavalise tallaga, nii on minu arvates mugavam. Kui on peenike lukk (traktorlukku polegi nii väikesele esemele mõtet külge õmmelda), saab edukalt õmblemisega hakkama.

Lukk ei pea olema ülipikk, piisab, kui on ca 1-2 cm. pikem, kui pikem külg (ehk siis 28-29 cm antud juhul on piisav).

Mina lõikan lukul otsa maha, eemaldan kelgu, eraldan lukupooled üksteisest ja hiljem lihtsalt panen kelgu tagasi ja lukk on jälle koos. Milleks see vajalik on? Sellist meetodit kasutades pole vaja ülipikka lukku raisata. Lühikest lukku aga eraldamata kujul kahele poole õmmelda on väga tülikas, ma ütleks, et lausa võimatu.

Lukk näeb külgeõmmelduna pahemalt poolt välja selline ja paremalt poolt selline.

Valmisõmmeldud tükid sellised.



Nüüd märgistame keskkoha, kuhu õmbleme väikesed aasakesed, millest on hea kinni võtta, et lukku oleks mugavam avada- sulgeda. Annab välimusele juurde ka.

Aasakeste tarvis lõikan riba laiusega 5 cm, triigin selle pooleks, murran lahtised servad keskele. Ja veelkord pooleks.
Õmblen riba kokku. Lõikan 7-9 cm pikkused jupid ja kinnitan need abiõmblusega lühematesse otstesse.



Nüüd panen tagasi külge kelgu. Kelk ei tarvitse esimesel korral "algajatel" kohe ludinal külge minna. Minagi pusisin esimestel kordadel üsna kaua. Tehke enne luku külgeõmblemist nö. "kuiva trenni" ja kui lukuriba otsad väga narmendama hakkavad ja karvaseks lähevad, siis ei taha ka kelk külge minna. Lõigake otsad jälle siledaks. Kuid pole vaja heituda! Mõni kelk läheb lupsti külge juba esimese katsetamisega. Midagi ülejõukäivat siin pole!
Kõigepealt üks ots, siis teine ja juba saabki luku omavahel kokku tõmmata.
Võib ka otsad nööpnõeltega fikseerida, et oleks kergem kelku luku külge tagasi panna.

Võtan kinnisest otsast kinni, et ümberpööramisel juba kinni tõmmatud lukk lahti ei rebeneks ja pööran töö pahupidi.




Asetan luku ja aasakesed kohakuti, fikseerin nõeltega.

Märgistan servadest 2,5 cma kauguselt kohad, kust alustan ja lõpetan otste kokkuõmblemise. Otsad õmblen tavaliselt kokku lühema (2 mm.) pistega, jääb ilusam ja kindlam. Õmblen tavaliselt mitu korda üle, lukukoha veel ekstra hoolikalt. Paksemaid kohti õmmelda ettevaatlikult, suur nõela murdumise oht!



Märgistan nurkades kohad 2,5x2,5 cm (alates õmblusest).



Lõikan nurgad välja.



Ooverdan otste õmblused. Võib ka kantida, jääb ilusam, kuid nõuab rohkem aega. Saab ka siksakiga üle lasta.

Tõstan lahtilõigatud nurgad kokku. Jälgin, et pealiskangas ei jääks kortsu.



Õmblen.



Ooverdan ka need ääred üle. Ooverniidiotsed kas ära lõigata või ajada nõelaga peitu- jääb ilusam.

Pööran töö ümber, lükkan nurgad korralikult välja, jälgin, et poleks jäänud ühtegi volti.

Algul on pinal selline ümmarguna ja punnis, tuleb ta vormi mudida ja murda.




Kuna pildistamise käigus sai ühe õmmeldava kanga pealmine pool veidi kahjustada (kuum triikraud jäi liiga kauaks kangale), pidin seda kahjustatud kohta kuidagi varjama (või siis tüki minema viskama, mida ma muidugi ei raatsinud).
Õmblesin sinna peale kangariba, pitse ja paelu. Hiljem tegin veel pitsist roseti ja õmblesin nööbid. Ma pole küll eriline kaunistaja, kuid pinal sai siiski päästetud.

Lukuotstesse teen tavaliselt pärlitest ja paelast ripatsid. Nendele isenditele oli eriti keeruline sobilikku värvi pärleid leida.



Ja sellised nad said! Õmble ka ja kasuta ise või kingi sõbrale! Lapsed ka alati rõõmustavad!
Samal põhimõttel (teiste mõõtudega) võimalik õmmelda ka kosmeetikakotte!




See vatiin juhtus suht paks olema, pärast triikimist jäi väga jäik, sellest ka kortsud külgedel. Kuid sellevõrra hoiab paremini vormi

Pealmine kangas pärit taaskasutusest (seelik), kant taaskasutusest (püksid), valge vooder taaskasutusest (triiksärk) ja lukud ka taaskasutus.

Mõned pildid valminud kottidest:
Kott1
Kott2
Kott3
Kott4
Kott5
Kott5
Kott6
Kott7
Kott8
Kott8
Kott9
Kott10
Kott11
Kott12
Kott13
Kott13
Kott14
Kott15
Kott15
Kott16
Kott16
Kott17 ja 18
Kott17 ja 18
Kott19
Kott20
Kott21
Kott22
Kott23-27
Kott 28
Kott29, 30
sillulullu postitas @ 05:46 - Link - kommentaarid (23)

20 September 2012
Ostsin kord kangajupi, millel peal vahvad pildid õuntest, igast sordist 2 pilti- tervest õunast ja sama õuna läbilõige.
Juba ostes kujutasin ette, et neist saavad pajalapid.

Kangajupp. Vahvasti on isegi õunasortidel nimed juures.



Olles seda kangast juba aastaid ühest kohast teise tõstnud, otsustasin, et nüüd on aeg küps mõned neist kangapalakestest pajalappideks vormistada.

Esimene- sobilik tundus roheline kant. Värvid pole hästi pildistamisel esile tulnud- õun on rohelisem.



Tagumisele poolele sai pruun linane kangajääk- seemned õunas ju ka pruunid.



Teine paar sai lähtuvalt kollasest õunast kollase randi. Pildil tundub kuidagi väga kortsus, kuigi tegelikult on need korralikult aurutatud ja pole sugugi nii kortsus.



Tagumisele poolele sobis värvide poolest meeste triiksärgist pärit kangas.



Kolmas paar sai õmmeldud nende käterättide juurde.
Üks laualina jäi rättideks õmblemata. See jäigi laualinaks, kuid kuna algne kuju oli ristkülik, kuid laua kujust lähtuvalt oli tarvis ruutu, siis ülejäänud jupist sai 2 paari pajalappe. Kena komlekt- käterätid, laualina ja pajalapid kööki.

Pajalapid sellised.



Tagumine pool kreemikast linasest kangast.



Ja teised ruudulised, ühtlasi neljas paar pajalappe.



Tagumine pool samuti linane.




Ja sootuks näitamata on ununenud õepojale juba suvel sünnipäevaks õmmeldud autoga pinal.




Teine pool.



Saba ka taga kaasavedamiseks.



Sisu sinine.

sillulullu postitas @ 10:06 - Link - kommentaarid (11)

19 September 2012
Viimased (siiski- siiski- peaaegu viimased, mõned on veel õmblemata) köögirätid. Said need kingituseks sõbrannale.

2 puuvillast kardinat said kuueks köögirätiks õmmeldud. Selline paks ja mõnus puuvillane kangas. Kreemikas- beežikas.



Muster lähemalt- väikeste ruudukestega suurte ruutude ristumiskohas.



Samale sõbrannale paneelkardinatest õmmeldud padjakatted ja padjadki sinna sisse õmblesin- toppisin ise. Patjade suurus 38x38, just nii suured, kui paneelkardinad välja andsid.

6 tk- pildistatud minu kodus.





Pahupoolel roosiline kangas- roosid nähtavad teatud nurga all.



Oma kohal uues kodus.



Tegelikult see patjade paigutus vist ikkagi lõpuks muutus- 4 jäid suuremale diivanile, 2 läksid samasugusele, kuid väiksemale diivanile suure kõrval.


Tütrele õmblesin ema käest saadud padjapüüride kupongidest (pärit nõukaajast) padjapüürid. Lihtne- küljed kokku ja overlockiga üle! Valmis! Aga nii ilus muster! Küll vanasti tehti ikka ilusaid kangaid!



Muster läks küll veidi nihkesse. Kui roosid oleks täpselt padja keskele jäänud, nagu vaja, oleks kas padjapüür tulnud õmmelda lühem 3 cm (ehk siis 50x57) või siis oleksin ma pidanud padjapüüri alumisele poolele 3 cm. jupi otsa õmblema, mis tundus ka mõttetu. Niisiis roosid läksid 3 cm. võrra nihkesse. Kuid pole viga, see ei häiri liialt.
sillulullu postitas @ 08:11 - Link - kommentaarid (7)

18 September 2012
Õmblesin kollastest kardinatest (100% puuvill) 6 köögirätikut.
Said sellised päikeselised.



Rätikuid on valmimas veel- kõik lähevad sõbrannale. Talle need kollased väga meeldisid.
sillulullu postitas @ 05:52 - Link - kommentaarid (4)

17 September 2012
Vajadus köögirätikute järele viis mind poodi. Kergitasin seal ühte ja teist ja ei suutnud ära imestada hindasid- keskeltläbi 2 eurot tükk! Oli ka odavamaid ja ka kallimaid (ca 6 EUR. tk). Hämmastavad hinnad! Seda enam, et ükski rätik ei meeldinud sedavõrd, et ma mõne oleksin raatsinud osta. Küll ei meeldinud muster, küll materjal. (Enamik rätte on imepisikesed ja justkui marli, nii hõredast materjalist).
Seadsin sammud kasutatud kaupade poodi ja vaatasin ringi pilguga, millest annaks õmmelda kööki uued rätikud. Sain päris palju kangaid.

Esimesena valmisid kasutatud laualinadest punaseruudulised rätikud. Esialgu 8 tk, üks lina veel õmblemata. Ühest linast sai 4 käterätti.


Ilusasti riputusaasad ka külge õmmeldud, nii nagu vaja.




Minu arvates said väga ilusad, isegi pisut jõululikud. Ja maksumus- 8 tk 2 EUR. Ehk siis ühe rätiku raha eest sain tervelt kaheksa!

Sama ostutuuri ajal ostsin ka pruunilillelise kanga (2 paneelkardinat), millest plaanisin samuti õmmelda käterätte. Kodus vaatasin, et päris kena kangas tegelikult ja otsustasin hoopiski padjakatted õmmelda. Olidki juba ammu plaanis. 4 padjatoorikutki valmis õmmeldud ja ootamas.

Kahest paneelkardinast sai 10 padjakatet, lukkudega pesuks eemaldatavad. Suurus patjadel 40x40 cm.

Diivan ilma patjadeta.



Patjadega.




Padjad diivanil- vasak pool.



Padjad diivani keskel.



Paremal pool.



Algul plaanisin patju teha 4-6 tk, kuid neid diivanile ladudes meeldis mulle, kui need olid ühes rivis nii nagu piltidelt näha.
Kuna kangast jätkus vaid 10 padja jaoks ja kolmele jäi puudu, tegin 3 patja tumepruunist (mis küll fotodel ja ka kodus diivanil tundub mustana) velvetkangast- saadud ema käest. Jälle minu lelle pärandus. (Lõputud kangavarud).

Patjade pahemad pooled õmmeldud kõigest, mis sobis värvi ja materjali poolest.
Käiku läksid vanad velvetpüksid, velvetseelik ja kunagi kasutatuna ostetud pruunid linased paneelkardinad- puha taaskasutus kõik.

Patjade pahupooledki kannatavad välja näitamist.







Patju sai kokku 13, sellist kogust oli kõige parem rivvi sättida.
Sain lahti hunnikust koju kogunenud vatiinijääkidest, mis olidki just sellel otstarbel alles hoitud.

Vaat siis- käerättidest said hoopis diivanipadjad! Maksumus- 13 patja 2 EUR. Pole paha! (Lukud vanadest varudest. Küll on hea, et mul on komme kõikidelt kasutatud esemetelt lukud küljest korjata)

Piltidelt paistab ka uus tegemist vajav projekt- uued diivanikatted. Hetkel täidavad fliispleedid seda otstarvet. Diivan on vana, kuid väga mugav ja kahjuks uut diivanit hetkel endale lubada ei saa. Niisiis värskendame vana.
(Esialgu plaanisin vanadest teksadest diivanile katted õmmelda, kuid selliste patjadega ei sobiks kohe kuidagi teksadest kate.)

Minu arvates sai diivan rõõmsama väljanägemise. Ka lapsed ütlesid, et nüüd on mugavam istuda. Pisitibu armastab aga nendest nüüd onni ehitada
Vanem tütar, nähes esmakordselt kõiki patju diivanil, hüüatas- oiissand, kui palju patju siin on!!!
sillulullu postitas @ 10:34 - Link - kommentaarid (12)

13 September 2012
Õmblesin oma sugulasele ja ühtlasi ka sõbrannale topeltlaia voodipesu. Just sellest materjalist, mida kodus enim juhtus olema.

Voodilina(värviline) tarvis sain kanga kodusolnud kasutatud, kuid siiski veidi väikeseks osutunud tekikotist. Et linal oleks laiust piisavalt, õmblesin äärtesse valged ribad.(Pildil küll voodilina valepidi voodisse pandud). Mulle meeldib, kui lina on piisavalt suur, nii et selle saab rahulikult madratsi alla toppida kartmata, et see on hommikuks külje all kortsus.(Kummiga voodilina meeldib mulle juhul, kui see on venivast frotee- või trikotaažmaterjalist, puuvillane kangas jääb jubedalt korsu ja ma ei oska sellist lina kohe kuidagi korralikult ja viisakalt kokku lapata kappipanekuks).

Veidi voodilina paistmas siit.



Tekikott on muidu üleni valge, vaid ülemist näopoole jäävat otsa kaunistab värviline riba- pildil mitte väga hästi nähtav.



Padjapüürid said tehtud ülejäänud kangast- üks pool värviline, teine valge.
Valge kangas- uued (tekikoti pealmisele osale ja padjapüüridele) ja kasutatud (alumisele, vähemnähtavale poolele) voodilinad, mis seisid kasutuna. Saadud ema käest, tema omakorda sai need minu lellelt "päranduseks". Neid linu on veel



Ei midagi erilist ega peenutsevat, kuid täiesti "värske" pesu sai. Natuke naljakas oli küll teise inimese voodipesu pildistada, kuid õnneks on ta minu veidrustega harjunud.

Komplekt on väike soolaleivakingitus või nii

Seesama sugulane vajas ka selle ürituse tarbeks kirstulaadset kastikest, nn. viimse reliikvia kirstukest, milles üle anda ürituse peaauhind. Üritus oli Sügiskõnd Viimse Reliikvia radadel, kes ei näe.

Kuna aega ja ideid polnud eriti, hakkasime üht kingakarpi täiustama ja kirstumaks muutma. Lõpptulemus sai selline.

Eest. See lips hoidis kirstu suletuna.



Tagant. Need lipsud hoidsid kaane paigal, kui kaas oli avatud.



Seest. Pilt tehtud vahetult peale liimimise lõpetamist, nii et mõni koht veel märg.



Kirstu üleandmisest ma pilti teha ei saanud, kuna magasin õige hetke maha. Kuid kirstuga jäädi rahule.

Sellel üritusel võis kohata veel selliseid tegelasi.





Käisin ka ise ja kõndisin 6 km. raja. Oli väsitav, kuid kosutav päev.
sillulullu postitas @ 09:23 - Link - kommentaarid

10 September 2012
Kõigepealt pean veidi teiega oma rõõmu jagama.
Mailis korraldas kord vahva loosi, mille võitjal oli võimalus omale meelepärane asi valida- puha Mailise enda tehtud. Kuna makarpi veel teha ei oska, valisin karbi. Ja kui õnn mulle naeratas ja ma võitjaks osutusin, olin rõõmust oimetu. Mina ja võitsin! Oi, kui vahva!
Mailis küsis mu maitse-eelistusi ja valmistas terve trobikonna karpe, millede hulgast ma sain lausa ise valida! Valik polnud kerge, üks ilusam ja sümpaatsem kui teine! Lõpuks jäin ikkagi oma lemmiku- roosikarbi juurde kindlaks.
Sain karbi kenasti kätte- uskuge mind- see on veel kordades ilusam, kui pilt seda väljendada suudab! Imeline, fantastiline, üliprofessionaalne! Imetlen seda kogu aeg oma riiuli peal! Boonusena leidsin karbikesest ka oma lemmikšokolaadi- Geisha. Suur- suur tänu, Sulle, kulla Mailis! parimat kinki ei anna ette kujutadagi!
Kuna Mailisel on nii kenad pildid tehtud, siis kasutangi siinkohal tema kauneid pilte. Loodetavasti Sa ei pahanda, Mailis. Ma ei hakka oma kehva pildistamisoskusega asja "ära solkima".


Onju iludus!

Mõned vahepeal valminud asjakesed.
Sugulane soovis oma emale sünnipäevaks midagi ise teha. Mõtlesime siis kahepeale välja, et teeme talle ilupadjad.
Otsisime materjalikastid välja, sobrasime ja tegudele! Lõpptulemused said sellised.

Kaks patja- mõlemasse diivaninurka üks. Sisupatjadeks tavalised valged vatiiniga täidetud padjad- need tegime ka ise. Padjakatted õmblesin lukkudega, siis on need hõlpsasti pesuks eemaldatavad. Õmmeldud lillakast linasesegusest materjalist (taaskasutus, olnud enne paneelkardinad). Suuruseks said need padjad ca 38x38 cm.



Üks padi.



Teine padi.



Lilled kollasest voodririidest (polüestersatiin?) ja tüllist. Südamikeks pärlid.



Enne lillede kokku- ja külgeõmblemist leidsin oma varude hulgast ka sobilikku värvi pitsijupi- selle jagasime võrdse suurusega juppideks, nii et jagus täpselt. Andis palju juurde üldmuljele.



Patjade kinkija enne sünnipäevale minekut.



Kingisaaja oli samuti väga rahule jäänud. See on põhiline.


Siis olen veel õmmelnud 3 tk. 50x60 cm. patja, vatiinitäidisega, kuid nendest pilti ei teinud. Tavalised, kuid vajalikud.


Õmmeldes neid erinevaid patju tekkis soov teostada ammune idee õmmelda voodipeatsisse pehmendused või tugevdused, oleneb kumbapidi mõtelda.
Vajadus selliste asjade järele oli ammu- juba peaaegu 5 aastat. Sellest ajast, kui praegune voodi sai ostetud. Mees kirus kogu aeg, et nii vastik voodi, padi kaob voodivõrede vahele ära ja peal on ka valus, kui näiteks voodis istudes soovid seda toetada vastu raudvõre.
Niisiis- tegin ära. Võtsin mõõdud, joonistasin visandi ja hakkasin lõikuma- toppima- õmblema. Ühe päeva poolik ja teisest ka pool ja valmis nad saidki.

Sisuks 2 patja, kumbki ühest küljest 10 cm. kõrgem, kui teisest (voodi läheb keskelt kaarega kõrgemaks).
Padi näeb välja selline.



Teine on samasugune, vaid peegelpildis.

Lukkudega eemaldatavad katted õmblesin vanadest kuid hästi pehmetest ja mõnusatest sametistest helehelekollastest külgkardinatest. Paelad puuvillasest kangast. Neid oli tüütu õmmelda. Esialgu õmblesin ülemise kaare külge vaid 3 paela, kuid katsetamise käigus selgus, et neid jääb väheseks. Õmblesin kummalegi 2 paela juurde.

Voodi enne "vooderdamist"- ribid puha paljad!



Padjad paika lipsutatud.



Voodi magamaminekuootel.



Mina jäin väga rahule. Kuidagi "toekam" on nüüd magada ja kui ongi tahtmine voodis istukil olla (raamatut või ajakirja lugeda, arvutis surfata, telekat vaadata), siis pole enam tarvis hunnikut patju selja taha kuhjata- piisab paarist.

Mõningaid tegemisi on veel, kuid hetkel pole mahti neid siis lisada.

Mees kogu aeg toriseb, et minu tegemised tekitavad nii palju tolmu- eks ta õige ole- paks tolmukiht on kogu aeg kappidel- riiulitel, mis parata. Tõmbad ära- veidi aja pärast samasugune asemel. Oi, kuidas ma tahaks oma käsitöötuba!
sillulullu postitas @ 08:49 - Link - kommentaarid (12)