Õeke nägi suvel minu lapsele heegeldatud suvemütsi ja tellis oma pojale ka. Hakkasin kohe heegeldama ja sain mitmeid kordi harutada- kord ei meeldinud muster, kord sai liiga väike, siis liiga "kange". Lõpuks pika pusimise peale sai mütsike ikka valmis. Suhteliselt sügisel. Sai ka veidi suur, mis tegelikult polegi üldse paha, sest siis mahub ka veel järgmisel suvel ehk pähe.
Oskar tahtis tegelikult magama ja mütsi pähepanek talle ka ei meeldinud, seepärast saime pärast lapse tagaajamist ja meelitamist mõne sellise pildi.



Lõng kodustest varudest. Õde oli värvivalikuga rahul.
Teel külla valmis kingituseks selline helkur- on ju pimedad ajad taas käes. Heegeldatud peenvillaste lõngadega.


Ja lapsele joonistati põsele selline lemmikputukas.

Juba eelmisel sügisel valmis pisitütrele üks kotike lapitehnikas. Tegelikult on ikka kahe sangaga kotti lapsel õla peal väga ebamugav kanda, libiseb kogu aeg maha, peaks olema üks üleõla-sang. Niisiis see kott eriti kasutust ei leidnud, kuni ta sattus mänguasjadega koos lasteaeda ja kasvatajad võtsid selle võimlemisriiete kotiks. Väga hea, sest aega ega ideed polnud riiete tarvis koti õmblemiseks. Kiita sain ka veel, et nii ilusa koti lapsele õmmelnud!
Niisiis oli see kott terve eelmise lasteaia-aasta lasteaias ja suvel mängiti sellega kodus. Mõtlesin, et pildistaks seda ikka, no nii arhiivi huvides või nii.


Sees vooder ja sulgemiseks takjapael.

Töökaaslasel oli sünnipäev. Lille asemel viisin sellise lille.

Kunagi nägi ta minu õmmeldud klapiga kotti ja see meeldis talle väga, seega otsustasin tallegi sellise koti õmmelda. Tasku "vooderdatud" ehk siis tugevdatud majapidamislapiga (see vildilaadne).
Kantimisel otsustasin kasutada seekord lihtsustatud meetodit, innustatuna
Sunray blogis 6 mai postituse õpetusest. Sellist lainelist õmblust minu masin ei tee, kõige sarnasem oli 6-piste siksak. Päris huvitav jäi.
Niisugune (ei lase otse pilti panna millegipärast).

Kokkuklapituna.

Kingisaaja jäi väga rahule. Ja mis te arvate, kas ta võttis koti kohe kasutusse, nagu mina näiteks oleks teinud? Ei! Ta pani koti kodus riiulisse ja ainult näitab teistele.

Vahva!
Mõned tegemised.
Mees sai uued korralikud tööpüksid. Muidu head, kuid vöökoht pitsitas. Õmblesin siis vahele kiilu. Kuna musta leidus pükstel mõnes kohas, sai ka kiil musta värvi, sest tumesinist paksu kangast mul polnud.

Köögi valamukapil eemaldasin uksed ja õmblesin sinna kardinad. Lihtsalt see kangas meeldis mulle nii väga! Alla õmblesin ka pitsi. Mulle meeldib, mõningad ei saa ainult aru, et miks ma nii tegin? Uksi saab ju alati uuesti ette kruvida.


Kasutatud riiete poes oli 50% allahindlus, ostsin sealt ühe ilusa ruudulise linase laualina, millel olid mõningad plekid. Mõtlesin, et kui läheb pesus puhtaks, saab laualinaks, kui mitte, siis õmblen käterätid. Sai kolm käterätti, seal ei paista plekid silma.

Köögiteema jätkuks pajakindad. Üks töökaaslane tellis, materjal endiselt vanade tööpükste küljest. Seest ja väljast ühesugused. Põhimõtteliselt võimalik kasutada ka, vooder väljaspool

Seekord õmblesin igaks juhuks riputusaasad ka, sest unustasin küsida, kas seal, kuhu kindad lähevad, riputuskoht on.


