Õmblesin väikese kingituse- ikka ja jälle pajakindad.
Ja väikese vaibakese heegeldasin ka kasutatud riietest. Seekord toonid hall-valge-roosa-punane-must.
Hommikuti oli juba külm varbaid põrandale panna. Nüüd mõnus varbaid maha panna.
Vaibake sai veidi kipakas, kuid mind see ei häiri. Hiljem, pärast piltide tegemist heegeldasin veel 2 ringi mustaga, kuid pahemalt poolt. Kui viimased ringid heegeldada "tegurpidi", siis ei hakka nurgad üles rulluma. Ja sai konkreetsem äär ka. Küll need heegeldatud vaibakesed on ikka armsad!
Mul õnnestus järjekordne heegelnõel peatuks heegeldada ehk siis konks murdus keset heegeldamist küljest. Juba teine
Köögisohvale said millalgi õmmeldud padjad, nüüd siis õmblesin ka mugavamaks istumiseks madratsi. Lihtsam oleks ju mingi poroloon osta olnud, kuid mitte odavam, sest et pehmenduse tegin vanast madratsist. Madrats oli kohati väga kole, kaua keldris seisnud. Pesin sisu pesumasinas puhtaks, õmblesin uue ümbrise ja välja tuli selline madrats. Kattematerjal saadud ema käest- mingi vana üksik paksem kardin.
Katte madratsile õmblesin tavalises ruutudest lapitehnikas. Püüdsin valida selliseid kangaid, mida on juba köögis kasutatud ja mida plaanis kasutada. Sai ehk liiga kirju ja need tumerohelised (tulbikardina lehed) said ehk liiast, kuid alati on ju võimalik uus õmmelda
Tepitud vabakäetepingus vatiinile.
Tagumisel küljel täies pikkuses takjapaelad, mitte pika ribana, vaid u. 10 cm pikkuste tükkidena, siis on hea katet pesemiseks eemaldada.
Leidsin ka ema antud kangaste seast linase palaka, millest sai sügisesse sobiliku laualina õmmelda.
Nüüd näeb köök välja selline.
Kahele padjale sisud õmmeldud, tarvis veel katted õmmelda. Külalised armastavad sellel sohval istuda ja patju omale selja taha sättida, lisapatju tarvis. Kuid nüüd on köök muutunud selliseks kohaks, kus meelsasti ollakse. Mõnele ehk liiga kirju, kuid mulle just sobilik.
