sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

295120

27 November 2010
Ükspäev oma vanu mänguasjade lõikeid lapates hakkas näppu Tuduhiire lõige. Omal ajal (üle 10 aasta tagasi) õmblesin ma mänguasju sadade ja sadade kaupa, nüüd enam ei viitsi. No omal ajal oli selleks ka hea põhjus- toetasime kooli käsitööklassi rahaliselt ja saime ka ise pool müüdud asjade summast. Aga siis ma ei käinud veel tööl ka, nii et see on vabandatav.
Niisiis-otsustasin, et õmblen oma noorimale ka sellesinatse tuduhiire, milline sai õmmeldud ka suuremale õele omal ajal.
Kuid enam pole mul selliseid materjalivirnasid võtta, nagu omal ajal- siis olid kapid pesusametit ja trikotaažijääke täis. Otsisin siis oma kaltsukottidest, mida õnnestus leida. Tudukombekas sai heleroosast hallide täpikestega vanast pluusist, hiir ise fliisina tundunud issi tööjope kapuutsist, mida ma olin juba ükspäev ära viskamas. Viimasel minutil mõtlesin ümber. No tegelikult polnudki fliis, vaid hoopis mingi villasena tunduv materjal.
Täidiseks (ise)kraasitud lambavill.

Voodike saadud päranduseks suure õe käest, sobis suuruselt hästi Tuduhiirele.

Kuna laps on haige, sai see tema lohutamiseks õmmeldud.







Kuna materjal oli selline "puine", ei andnud hästi hiirt vormida, kuid täitsa mängitav sai. Pildil paistab roosa veidi tuhmim, no tegelt ei paista üldse roosa kahjuks. Ja Tuduhiir oli meil juba enne Tuduhiir, kui ma lugesin täna Marmelaadi blogist, et seal ka Tuduhiired liikvel

Ja siis eile, kui pisitütar oli mul süles ja ma teda kraadisin parajasti, vaatasin samal ajal uusi blogipostitusi ja seal oli Ossu blogis Lumememm, mida nähes tütar kohe hüüatas, et näe, lumememm, tahan ka sellist! Lubasin siis homme teha. Õhtul üritasin materjale otsida. No valgega meil kehvad lood. Leidsin ühe vana trikotaažpluusi, mis seestpoolt selline karvastatud, teate küll, nagu dressipluusidel. Kasutasingi siis seda karvast poolt välimise poolena.
Pea tarvis ketta lõikasin välja cd-plaadi järgi, iga jägnev ketas veidi üle sentimeetri suurem. Silmade tarvis mul sobiliku suurusega pärleid ei õnnestunudki üles leida, kuigi ma tean, et mul neid kusagil on. (Nii nagu mul on praegu penoplastipallid kadunud, nii nagu need ka eelmiste jõulude ajal olid kadunud. Hiljuti ma JUST nägin neid kusagil. Otsisin kõik kohad läbi- no pole!)

Ok, seega kasutasin silmadeks musta litrit, mis kinnitub pärli abil pea külge. Ainult nööbid on liimitud, ülejäänu kõik õmmeldud. Tegelikult sai meie lumememm küll põhimõtteliselt üks-ühele maha viksitud, kuid ma ei saanud midagi teisiti ka teha või tegemata ka jätta, sest tütar kamandas- tee see ka ja tee see ka! Nii et, vabandan, Ossu, sinu tehtud lumememm oli lihtsalt niivõrd täiuslik. Püüdsin luuda teistpidi kätte panna, kuid see ei läinud mitte. Noh, ainuke vahe on, et meie luud ei laula
Selline ta sai.(Ossu oma on muidugi ilusam)



Ja pilt ka kahest asjast koos, sest tütar ütles, et Lumememm on Tuduhiire sõber.



Lumememme õmblemine võttis tervel 4 tundi aega, sest püüdsin teha sellise, mis 3-aasatase käes kohe ära ei laguneks, ikka tugevasti õmblesin.

Nüüd on meil oma Lumememm, sest et õue me haiguse tõttu kahjuks ei saa- imetleme vaid aknast lund. Ja Tuduhiir on ikka õhtuti tal kaisus, ilma selleta magama ei mindagi.
Aga teie olge terved!
Ilusat jätkuvat talveilma!

sillulullu postitas @ 15:37 - Link - kommentaarid (15)

26 November 2010
Kuna ilmad läksid ootamatult külmaks ja tervis polnud ka just kiita, oli tarvis uut mütsi. Kuna mulle tavalised peadligi mütsid väga ei sobi, püüdsin omale midagi baretilaadset kududa. Muster Baudelaire, ülejäänu omalooming. Äärde panin paela ja kinnitasin ka ühe ingli-nööbi, mis mulle väga meeldib. Mulle üldse meeldivad väga inglid.

Pilt tehtud taldriku peal. Lõng oli Kaubamajas mingi soodukas ja minu lemmikvärv ka, niisiis ostsin selle kohe ära. Lõng Amaya, 100% akrüül, kuid väga pehme. Kulu umbes pool tokki, aga tokk on 100 gr. ka, niisiis suur tokk.





Ja ingel, kuigi mul ei õnnestunud sellest küll eriti selget pilti saada.



Kuna pildistamiseks juba läks, jäädvustan ka ära vanemale tütrele juba eelmisel talvel kootud mütsi. Kantud on seda kõvasti, pesuski mitmed korrad käinud. Materjal Princes Mohair (kirjapilt võib vale olla, kirjutasin mälu järgi, vabandan).





Ja mõlemad kõrvuti



Ja kui mütsidest edasi rääkida, siis Moole õpetuse järgi valmis järjekordne müts nooremale tütrele. Materjal fliis ja mingi vana trikotaažpluus. Tütre talvekomplekt samades värvides.



Kaunistuseks õmmeldud 2 lepatriinunööpi, tütre soovil. Lepatriinud tema lemmikud. Paelad lõua alla said lüll veidi liiga taha õmmeldud, peab ümber õmblema aga muidu sai mõnus "kiisumüts", nagu tütar seda kutsub.

Ja kui juba asi mütside peale on läinud, jäädvustan ka mehele juba eelmisel talvel kootud komplekti, mida ta on vaid loetud korrad kandnud. Ta pole eriline mütsi-salli kandja. Kahju küll, soe komplekt on.



Arvatavasti pean selle komplekti lihtsalt üles harutama, seisab niisama.

Puhtalt vajadusest õmblesin omale veel ühe nõelapadja. Ostsin omale lapitehnika nööpnõelad-pikad, peened ja karbist oli neid väga tülikas kätte saada. Selline ta sai.



Nõelad "paigutatud" pisitütrel, sest tema lemmiktegevus on nõelu padja sisse lükata, neid grupeerida värvuse järgi ja nõelapeadest tähti moodustada. Mõni "liba"nõel on ka sisse lipsanud.

p.s. kuna ma blogi seadistada ei oska ja olen liiga kärsitu, et seda ise katse-eksituse meetodil tegema hakata, siis see parempoolne riba varjutab mu postituse ülemised pildid ära. Tean seda ja see häirib mind väga. Kuid vabandan, ise ma seda muuta ei oska.


sillulullu postitas @ 15:09 - Link - kommentaarid (6)

15 November 2010
Näitan mõned asjad ära, sest endalgi kipuvad juba ära ununema oma tegemised. Pole aega olnud pildistada ja õige digikas ununes õe poole, kui seal sünnipäeval käisime.

Põlvakad said kokku ja Vikikese juhendamisel valmisid meil märkmikud. Mulle hakkas see tegemine päris meeldima kohe.
Esimesed, koha peal valminud siis sellised.
Paeltele õmmeldud.

seestpoolt


Teine, long stitch

seestpoolt


Kodus tegin ka ühe. Ostsin erinevaid materjale kokku. Ainuke, mida meie (Põlva) kaubandusest ei leidnud, oli papp kaante tarvis. Selle märkmiku tegemiseks kasutasin poes olevat koeratoidu reklaamikest, millest tulid täpselt välja ühe märkmiku kaaned. Reklaam sai päästetud töö juures prügikasti viskamisest
Kaaned kaetud siidipaberiga, kaane siseküljed kaetud pastellpaberiga.



seljal kolm lipsukest


sisekülg


Kaunistuseks salvrätitehnikas süda. See lihtsalt tundus sinna kõige paremini sobivat.

Kõik kolm koos.


Esimese märkmiku puuduseks pean liiga parajaid kaasi, ehk siis kaaned peavad tõepoolest veidi suuremad olema siselehtedest, on küll ilusam.

Kui ma nüüd millalgi kaante tarvis materjali (pappi) saan kusagilt hankida, siis teen neid veel. Tütar juba painab omale ühte märkmikku, kaante kattematerjalgi tal välja valitud.

Sain omale raamatu, mida väga soovisin- Kirglik lapitöö. Katsetasin sellest õpetuse järgi ühe pinali õmblemist. Sai selline vildakas-kipakas, andsin pisitütrele tema uute joonistusvildikate hoidmiseks. Tepitud fliisile, sest vatiin tundus liiga õhuline ja paks jäävat.

Lukuks kasutasin ühte vanadelt riietelt harutatud lukku.

Teppimine ei tule mul kohe üleüldse välja.Kui, siis ainult sirgjooneline. Vabakäetepingut mina teha ei oska. Aga mul pole seda õiget teppimisjalga ka. Ja minu masinal vist polegi võimalik hammastikku alla lasta, küll ma uurisin ja puurisin.

Talv tulemas ja mina polegi veel sokke kudunud, kõik siin nii hoolsalt ümberringi juba mitmeid paare kudunud. Kudusin siis pisitütrele sokid.
Sokilõngast INKA. See on küll üsna peenike lõng ja seega pidin vardale võtma 12 silma.Kootud nr 2 varrastega.
Pisitütar meil selline peenike, nii ka jalad- pikad ja peened. Talle istuvad sokid jalga kui valatud, kuigi pildilt vaadates võivad ehk soolikatena näida.

Ahjaa-kand kootud meil Tintsiku õpetust järgides.

Teisena, tegelikult küll esimesena, kudusin punased sokid. See tundus minu vanades lõngavarudes kõige villasem lõng olevat, sellest ka valik. 8 silma vardal, nr 2,5 varrastega kootud. Kannale ja ninale kudusin sisse tugevdusniidi. Need on sellised kohmakamad sokid, kuid ajavad asja ära.


Kaks paari kõrvuti




sillulullu postitas @ 21:26 - Link - kommentaarid (13)