Kuna talvega on lapsel kõik mütsid-rätid kas ära kadunud või väikeseks jäänud, oli vaja kiirelt midagi õmmelda.

Tegelikult oleksin tahtnud õmmelda sellist laadi rätti, meil oli kodus isegi kunagi selline (Springlesi) pearätt, tahtsin selle järgi õmmelda, kuid rätt nüüd, kui seda vaja, on kadunud. Terve talv otsa vedeles siin-seal.

Kuna nägin kunagi Diana blogis sellist rätikut koos õpetusega, õmblesingi oma lapsele ka sarnase.

Esimeseks katsetuseks ei raatsinud mingit väga kaunist kangast kasutada- mine tea, ehk ei tulegi midagi välja

Aga välja tuli selline:



Pandi kohe õue pähe, ma ei saanud mahti korralikke piltegi teha, nii kiire oli mänguväljakule tagasi jooksmisega





Kiirelt sai valmis ja mõnus oli õmmelda. Täidab oma funktsiooni küll- pealagi päikese eest kaitstud ja kõrvad tuule eest peidus.

Kiirelt oli tarvis ühte kingitust ja kuna mõned kotid said juba õmmeldud, siis on näpud soojad ja sai veel üks õmmeldud.



Tahtsin taskule tikkida ilusa tikandi, kuid see ei tulnud sugugi ilus välja.

Kott lahtisena.



Avastasin, et kui taskuks kasutada mingit värvilist ja ilusat kangast, siis saab kotiks kasutada kangaid, mis iseseisvalt on liiga igavad või tavalised. Kangad peavad vaid omavahel sobima.

Olen omale ammu tahtnud suurt, maani seelikut- maksiseelikut. Soovitatavalt muidugi lapitehnikas. Kuid kuna hetkel pole lapitehnikaks piisavalt aega, tegin lihtsalt seeliku, mis koosneb neljast volangist, iga järgnev 0,5 võrra suurem (pikem), kui eelmine.
Sai peaaegu maani. Võib-olla peaks veel kunagi alläärde pitsi õmblema, kui kusagilt sobiliku leian.
Inspiratsiooni sain sellest seelikust, kuigi pole üldsegi selle seelikuga sarnane. Aga mõte hakkas idanema seda seelikut nähes.
Nii kaunist kangast, nagu näidisseelikul, ma ka kusagilt ei saanud, küll aga sain kasutatud riiete poest poolpikad kardinad 2 euro eest. Kangas meeldis. Kohe kargas pähe mõte õmmelda neist seelik.

Seelik veel algmaterjalina.



Valmiskujul



Pinnalaotus



Kangal peal murtudsüdamed ja vahvad kiriku sibulakuplid.





Kangast jäi veidi üle, saab näiteks poekoti teha.

Seekord polnudki roose

Kõigepealt mõni sõna eelmise postituse vardakotist.
Suuriide kangas, see roosidega, ostetud Põlva Kaubamajast (sinna toodud müüja sõnul Kangast ja Nööbist).
Sinine lilledega kangas ja roosa pisikeste lillekestega ka pärit samast kohast, kuid ostetud ca 3 aastat tagasi. Kasutan jupphaaval, mitte kõike korraga. Jagub kauemaks Roosa sai kahjuks otsa
Mustal põhjal värvilised mummud- Võrust kasutatud riiete poest, oli üks pluus.
Mustal põhjal väikesed lillekesed- Võrust Hõbõnöpsi kauplusest.
Neerudega punane ja hall ning Lotos kangad pärit kauplusest Kangas ja Nööp. Kuna kangad on väga kallid (ca 11-12 eurot meeter), ostan tavaliselt igat kangast pool meetrit, rohkem ei raatsi ja rahakott ei kannata ka.
Roosidega voodrikangas pärit kasutatud kaupade poest, see oli üks tekikott.


Veel sai õmmeldud üks kokkuvolditav poekott. Kott ise khakivärvi, tasku roosiline. Roosiline kangas pärit jälle kasutatud riiete poest, olid mingid kardinajupid.





Kokkuvoldituna.



See kott sai ämmale emadepäevaks. Kingitus meeldis saajale.

Kuna olen vahepeal palju kauneid kangaid juurde saanud, õmblesin neist ühe vardakoti. Koti järele oli ikka vajadus ka otseloomulikult.

Sai küll suhteliselt tumedatest kangastest, kuid mulle meeldib see kott kõikidest kõige rohkem.





Koti suuriideks raatsisin kasutada veidi oma lemmikkangast- seda roosidega. Tumedamast kangast suuriidega oleks kott saanud väga sünge üldmulje, see heledam kangas elavdas veidi.

Voodriks sai ka roosiline, kuid veidi teistlaadi.





Nööriks punusin seekord näpunööri.





Küll need kotid on ikka mõnusad ja vajalikud! Õmblen neid kindlasti veel.

PALJU IGASUGUSEID KOTTE.

Sellistest tükkidest

valmis selline kott

Vooder sai ruuduline


Kotile seltsiks valmis veel üks kott- mobiilikott.


Siis valmis veel üks mobiilikott.






Mõlemad kotid said külge paelad- mugav kaela riputada. Roosal kotil lühem pael- see on väikesele tütrele. Punasel pikem pael.









Punasele kotile õmblesin aasakese külje peale, roosal juba üles äärde. Kartsin küll, et liiga paks koht on ja masin ei taha ehk õmmelda, aga polnudki väga hull. Edaspidi õmblen kinnitusaasa üles äärde.



Õmmeldud sai üks kokkuvolditav poekott.




Punased kotid koos kokkuvolditava poekotiga said emale kingituseks.



Veel kaks kotti said õmmeldud. Kotid õmmeldud selle juhendi järgi.

Esimene meesterahvale. Pildil hall, tegelikkuses must.





Teine rõõmsavärviline. Pika sangaga, et saaks kanda üle õla.



Kaks koos.



Kokkuvoldituna.



Olen nende kottide tegemist vältinud, sest ikka tundus see väga suur töö olevat. Nüüd hakkas täitsa meeldima

Meil käis rõdul söömas selline külaline. Lasi ennast täitsa ligidalt pildistada On see (kuuse-)käbilind?

Mõned nädalad tagasi valmis ka lapitehnikas komplekt, mis koosneb tekikotist 200x200, kahest padjapüürist 50x60 ja linast.
Sain sügisel kilekotitäie täiesti uusi ruudulisi riidetükke, mis olid tegelikult meeste väljalõigatud, kuid kokkuõmblemata triiksärgid. Nendest valmisidki tekikott ja padjapüürid.
Voodilina sinine, kahest korralikust puuvillasest kardinast õmmeldud. Kuna pikkust jäi veidi puudu, siis ka lina otsas veidi lapitehnikat.



Padjapüürid said sellised.



Tekikott ruuduline, igas mõttes.





Kuna komplekt läks meesterahvale, sellest lähtudes ka kangavalik (no muidu oleks valinud lillelise vms )

Sellised ruudulised kangad:

Mõned nädalad tagasi valmisid kaks lõksukotti- väike originaallõike järgi ja suur õe tellimusel- tal pesulõkse palju, nii nagu minulgi. Sugulaste värk
Esimene, väike, originaallõike järgi valminu. Pildil ei tundugi nii väike, kuid minu arvates ikka päris tillu
Kangas ema käest saadud, arvatavasti veel nõukaajast pärit, kuid väga ilus kangas minu arvates. Kott sai rohelise tagusega.



Teine sai suurem.

Tagumine osa topeltkangast- seest sinine, tagant neerumustriline.


Kuna riidepuul oli mingi firmatähis peal, kleepisin sellegi neeruga üle. Kaelusesse sai mingi kardina äärest harutatud pits, mis oli liiga ilus, et ära visata. Südamete keskele tikkisin pärlid, sest muidu jäid südamed kuidagi imelikult püsti hoidma.


Kaks erisuurust kotti kõrvuti


Ja üksteise peale asetatuna


Pean kuidagi üle saama kiiksust, et kandid peavad olema SIRGE , ehk siis tavalise õmblusega õmmeldud. Loogeline ja siksakiline on ju ka ilus õmblus Pealegi saab kaarjate õmblustega paremini "ära petta", st. õmblused ei pea nii piinlikult täpsed olema. Harjutan ennast selle mõttega