Minu motiivikott sai valmis. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on see vast esimene isetehtud käekott üleüldse.
Plaanis oli teha kott puuvillasest Caprist, kuid meil siin poes ei müüdud seda värvi (roosat), mida tahtsin ja kuna meil oli Tartusse ka asja, käisime sealses Riia tn. Abakhanis. No muidugimõista polnud seal üleüldse mingit minu maitse järgi valikut, kuid kuna mees, kes üldiselt kesklinna ei armasta (kehvad parkimistingimused) oli nõus ainult minu pärast poodi minema ja laps oli ka unine ja jonnine, ostsin seda, mis parajasti saadaval oli. See beez lõng tundus poes pisut roosakas ja see roosakirju lõng oli soodustusega, haarasin selle niisama kaasa, otseselt mitte plaanides sellest kotti teha. Aga kotiks ta sai. Äh, nii ta läks. Algul ei meeldinud see värvide kooslus mulle üldse, kuid lõpuks ei olnud valmis kott kõige hullem, täitsa "söödav" sai.
Sangade tegemine võttis ka palju aega ja harutamist. Alguses tahtsin teha kohe-külgeheegeldatud sangasid, kuid ei meeldinud. Tegin Silpsolpsu järgi, tema idee oli väga hea ja sangad ilusad. Nööpide asemel plaanisin esialgu heegeldatud lillekesi teha, kuid kuna kott on niigi piisavalt kirju, poleks need lilled minu arvates sobinud.
Voodri õmblesin kahekordsest batistilaadsest riidest. Lihtsalt oli selline riie mul mingist ajast kodus olemas ja pika vaagimise tulemusena jäime tütrega ühte nõusse, et sobib küll. Ühekordne riie tundus kuidagi liru jäävat.
Sisse õmblesin hulgim taskuid, sest nende järgi on vajadus. Tavaliselt, kui me kusagile koos mehega läheme, siis annab ta oma telefonid (neid on tal 2) ja muu kraami minu kotti hoiule (digiaparaat, GPS jne). Mulle ei meeldi üldse telefone kotipõhjast otsida. Teisele poole õmblesin suuremad taskud, millesse saab muud vajalikku kraami panna, näiteks rahakoti ja pabertaskurättide pakikese või hoopis võtmed. Kuigi nüüd, kui ma siin kirjutan, meenus mulle hoopis, et paaril isetegijal olen näinud sellist lahendust, kus koti küljes on võtmete jaoks spets haak. Hm, tuleb ka teoks teha. Taskuid peaks veel täiendama ja nende sulgemiseks takjapaela hankima, kuna riie suht libe ja telefonid kippusid välja libisema, kui autos kotti oma süles hoidsin.
Kinnituseks magnetkinnitus.
Voodri õmblesin koti külge käsitsi, kuna muud moodi poleks minu arvates ilus jäänud.
Lõppkokkuvõttes olen kotiga rahul, see on ka piisavalt mahukas. Mulle need väikesed "tibikotid" igapäevakasutuses kohe üldse ei meeldi, sinna lihtsalt ei mahu midagi sisse, minu kott peab olema ikka suur (nagu ma isegi).
ja veidi aimu voodrist
Üldiselt on õmblemine mul nõrk koht, mida peaks arendama ja parandama. Nägin ühel kontserdil kord märsilaadset kotti, millel tundus olevat ka lihtne lõige ja suure hurraaga mõtlesin, et no mis see siis ära ei ole, õmblen ka aga mõtteks see siiani ongi jäänud.
Õmblemine on hetkel ka sellepärast raskendatud, et pean õmblusmasinat (eriti pedaali) ja õmblemisega kaasnevaid vidinaid- käärid, nõelad- niidid jne. kaitsma oma pesamuna eest, kes satub kohe vaimustusse, kui nii põnevat (aga üliohtlikku) kraami oma käeulatuses näeb. Teda on üsna võimatu eemale tõrjuda. Saad sa siis küll korralikult õmmelda, kui keegi sind pidevalt ründab
Küpsetasin täna omale veidi köögiviljakotlette. Teised pereliikmed oleks ka saanud, kui nad vaid soovinud oleks.
Kogused panen kirja nii, nagu mina kasutasin. Võimalik jälle oma äranägemise järgi varieerida.
Köögiviljakotletid
2 keskmist kartulit
3-4 porgandit, mitte väga suurt
veerand väikesest kapsapeast
pool punast paprikat
1 muna (aitab massi koos hoida)
maitseained: liha üldmaitseaine, küüslaugusool, pipart veidi, pitsamaitseainet.
Riivisin köögikombainis peene riiviga kartuli, porgandi ja kapsa. Tükeldasin paprika väikesteks kuubikuteks, lisasin segule. Segasin ained ja pigistasin üleliigse vedeliku välja, lisasin muna ja maitseained.
Pannile veidi õli ja vormida massist kotletid, praadida ühelt poolt, keerata ettevaatlikult ümber, muidu lagunevad kätte ära. Algul võib suurem kuumus olla, hiljem kuumust vähendada, siis küpseb ka sisu.
Serveerida vastavalt maitsele kas hapukoore, maitsestamata jogurti, majoneesi või näiteks minu lemmiku- magushapu tšillikastmega. Või hoopis kurgi- tomatisalat hapukoorega. Värsked kartulid kõrvale.
Kui kodus on kabatšokki, võib lisadaka seda, samuti sobivad segusse kaalikas, hiina kapsas peakapsa asemel, sibul või porru. Koguse suurenedes lisada ka vastavalt rohkem mune segusse.
Väss on peal, aga teen kiirelt ülevaate. Tean, et homme pole mahti arvutisse tulla.
Üks minu heegeldatud müts, mis läks minu juurest enne, kui jõudis pildile. Mütsiomanik tuli külla ja sai kiirelt pildile püütud.
Siin ta poosetab
Sellel pildil uhke issi (minu kallis mees) oma tütre ja (vanema) tütre pojaga- neil vanusevahe vaid 2 nädalat-kas pole vahva! Meie hakkasime end just välja sättima, sellepärast ka Simonel kübar juba peas.
Emal oli sünnipäev ja lõpuks ometi sai ta kätte pontšo, mille tegemist alustasin vist juba aprilli lõpus. Vahepeal sai lõnga juurde ostetud ja tegelikult viimasel ajal ma lihtsalt unustasin selle olemasolu. Aga sünnipäeva puhul võtsin ennast kokku ja peitsin lõngaotsad ning paigaldasin narmad. Emal oli väga hea meel ja nimetas seda kauatehtud kaunikeseks. Tema soov oligi selline lühemat sorti õlasoojendaja.
Lõnd Novita Helen küpse kirsi punane (pildil paistab heledam, tegelikult on tumedam). Lõngakulu ei mäleta, kuna tööprotsess kestis piisavalt kaua, soodustamaks koguse unustamist.
Ükskord, kui paistis päike ja sadas vihma, avanes mulle aknast selline vaatepilt- hiigelsuur vikerkaar. Küll on kahju, et seda ei ünnestunud kogu oma hiilguses pildile saada. Püüdsin siis jupphaaval.
Tegelikkuses oli see väga- väga kaunis, pilt ei anna pooltki edasi.
Rõdul kasvavad lilled õitsevad minu suureks rõõmuks rikkalikult.
üritasin kahte lillekasti korraga pildile saada- tulutu katsetus.
Siin näha minu külvatud seemnetest kasvanud kõige ilusamad õied- see kirju on Daddy Blue, mida külvasin maha terve paki, kuid võrsus vaid 3 taime. Aga see-eest väga ilusate õitega taime.
ja minu amplitomatid
pildid tehtud nädal või rohkem tagasi, uskumatu, kui palju nad vahepeal on suuremaks kasvanud. Kahjuks murdis eilne suur äikesetorm kolm taime ära- ilusad tomatid küljes ja puha. Mind polnud kodus, et oma "saaki" rõdult tuppa tormivarju viia.
