sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

299753

22 Jaanuar 2012


Kui kotitegemiseks juba läks, siis ühe soojaga õmblesin selle õpetuse järgi ka tarvikutekoti. Ikka samas stiilis, kui eelmised kotid. Õmmeldudki selle mõttega, et komplektile täiendust tuua. Sellesse hea külla või reisile minnes sisse panna vajalikud asjad- kreemid, deodorant ja muud hooldusvahendid. Sellest tingituna ka koti mõõdud suuremad. Riie enne kokkuõmblemist 25x37. Lukk jällegi taaskasutus- selline ilus, mummulise kelguripatsiga.











Võrdluseks ka teiste kottidega kõrvuti.


Punane pits sai nii täpselt otsa- 2 cm jupp jäigi üle. Kandiõmblemist oli päris palju ja see pole just mu lemmiktegevus. Õmblemise ajal vandusin, et enam ma sellist kotti ei õmble, kuid kuna välja kukkus suht talutav, siis mõtlesin, et ehk siiski kunagi veel...mine tea.

Mõned õpetused.
Kanzashi lill
Mõnus blogi
rahakott
Lukuga sissetöödeldud tasku õmblemine
Kootud pisike võtmehoidja- mõmmi
Papude õpetus
Väga palju erinevaid õpetusi ja ideid
Norra taaskasutusblogi
Lemmikkee
teine lemmikkee
Josefiine
Pluusile küljelõhiku õmblemine
lahedad pappkastid- kaetud ruudulise kangaga
Palju õpetusi
Rohelise mustrikogu
Moonimaania mustrikogu
Vanad käpikumustrid
Lukuga pinali õmblemise õpetus- keerulisem variant
Õmblustöid täis blogi
Folk
Kuninganna Blogi
Diana blogi
Imedekamber blogi
Kangaste hooldamine
Sülearvutile koti õmblemise õpetused
Sülearvutikoti õmblemise juhend
Kotiõmblemise õpetus
Kolmesüsteemse söötmissüsteemiga õmblusmasin
Peiteluku õmblemine
Palju lumehelveste skeeme
Paberist volditud lilleke
Pealt avatav kosmeetikakott
sillulullu postitas @ 15:30 - Link - kommentaarid (5)

21 Jaanuar 2012
Pärast selle koti õmblemist jäi süda nagu veidi kripeldama. Ei tundunud see kott just päris minu oma olevat. Tahtsin midagi muud. Kasutatud riiete poest sain palaka musta velvetit- sentide eest. Ikka selle mõttega ostetud, et ehk saab uue ilusama koti.
Võtsin siis eile ennast kätte ja hakkasin õmblema.
Ainult must kott tundus sünge. Kaalusin erinevaid variante, küll mõtlesin aplitseerimise peale, küll lillede esiküljele lisamisele. Lõpuks leidsin mustade lilledega kaangatüki. Lõpuks saigi see mustale velvetile õmmeldud, punane pits särtsu andmiseks äärtesse.
Päris sama tehnikat ei kasutanud, idee sain sellelt lehelt parempoolset ülemist kotti vaadates. Sarnaseid pinaleid olen juba kunagi õmmelnud, miks siis mitte seekord käekott?





Voodrile õmblesin taskuteks teksatagataskud- lihtsalt jäid näppu, kuna kaalusin esialgu ka teksadest õmblemist. Mõlemale poole üks.



Voodriks üks naljakas kangas, millest midagi eriti asjalikku teha pole siiamaani mõistnud. Saab kuidagi ära kasutada.

Nii koti välimine osa kui vooder õmmeldud tugevdusele, st. sees topelttugevdused (pealisriidel triigitud vatiin ja voodril kurnariie). Seda ikka selleks, et kott hoiaks normaalset kuju. Tänu topelttugevdustele seisab hästi ka täiesti tühjalt. Jäin selle kotiga seekord väga rahule- värv, kuju, tugevus. Riidetüki suurus enne kokkuõmblemist 59x48.

No ja kui kott juba on, siis tahtsin siiski ka sobivat kosmeetikakotikest.
Kuna mustade lilledaga kangast jäi järgi väga väike tükk, võtsin samalaadse punaste lilledega kanga. (Hiljem leidsin küll mustalillelise kanga ka üles, sest, nagu selgus, oli kangas jalad alla võtnud ja jalutama läinud- pisitütre kaasabil).

Kosmeetikakott sai selline. Riidetükk enne kokkuõmblemist 26x32 cm.



Mahutab parajalt asju.



Õmblused ka kantisin seestpoolt korralikult ära- kuigi oleks võinud ka lihtsalt üle siksakitada. Seestpoolt näeb välja selline.



Musta velvetit jäi veel järgi. Ja tegelikult tellis tütar omale sarnase kosmeetikakoti ka juba- olevat hirmsasti tarvis. Näis, millal aega leiab.


sillulullu postitas @ 18:20 - Link - kommentaarid (5)

20 Jaanuar 2012
Proovisin täna siidipaberist tähekest voltida selle õpetuse järgi.
Siidipaberit müüdi üllatuslikult Selveris. Lõikasin tükid suurusega 2"x4,5" (u. 11,5x5 cm).

Kokkleepimisel tuleb olla ülihoolikas. Mina polnud, sellepärast osad tükid pole ka väga täpselt üksteise kõrvale sattunud. Parandamiseks lahti ka enam võtta ei õnnestunud. Diameeter tuli 23 cm.

Leidis koha köögiaknal- kuigi ma tean, et niiskuse mõjul muutub see hiljem laiguliseks. Siis saabki uue teha





Ma ei tea, kuidas teil, kuid mul on köögis veel täielik jõulumeeleolu



Väike tekstilisa: Pabereid on pakendis 5 tk, kõik eri värvi, mul olid punane, roosa, kollane, heleroheline, helesinine. Teine pakend oli tumedamate värvidega, toda ma veel ei ostnud. Suurused neil 50x70 cm- paras suurus, ühest lehest saab mitu tähte. Maksumus üle euro, kuid alla kahe, ma täpselt ei mäleta, kuid jäi vahemikku 1.20-1.50. Nii et normaalne hind. Valmistatud Saksamaal!
Mina olen ka aastaid tagasi erinevaid voltinud, Maaja Kalle õpetatuna. Tema oli kunagi Põlva J. Käisi nimelise Waldorfkooli käsitööõpetaja ja juhataja. Väga andekas ja tore naine!
sillulullu postitas @ 13:07 - Link - kommentaarid (5)

17 Jaanuar 2012
Kõigepealt SUURED- SUURED tänud SILPSOPSULE, kes tegi väga suure töö, kujundades mu blogi. Aitäh, mul on nüüd nii ilus blogikujundus!
Üleüldse on mulle silma hakanud siit- sealt, et Silpsolpsu näol on tegemist väga abivalmis inimesega.

Teen nüüd oma uude ilusasse blogisse esimese sissekande.

Nägin juba enne jõule Ly blogis vahvat pärga, mida soovisin kunagi järgi teha, kuid kaotasin siis õpetuse ära. Mõned päevad tagasi leidsin kõnealuse blogi taas kogematakombel üles. Soov katsetada kasvas üha.

Siinkohal pean kohe ära mainima, et juba lapsepõlves tehti mulle selgeks, et toiduga ei mängita (no näiteks Ameerikas filmides näeme tihti, kuidas peetakse toidusõda või lüüakse torte näkku. Arusaamatu mulle. Vanem tütar ütleb selle peale alati kurvalt, et Aafrikas lapsed nälgivad ja nemad loobivad toitu!) ja raamatuid ei lõhuta.
Ega käsi ei tõusegi raamatuid naljalt lõhkuma, kuid pean kohe ära mainima, et üks tädike andis mulle juba ammu mitu kastitäit raamatuid, millede hulgas ka väga katkiseid ja lugemiskõlbmatuid. Sisult "nõukaaegsed". Niisama ei raatsinud ära visata, nüüd leidsid sihtotstarbelise kasutuse.

Kuigi mul kodus pole templivärvi, millega ääred üle värvida (muudab minu arvates roosid kohe ilusamaks) ja polnud ka pärleid palju, võtsin kätte ja proovisin ikkagi. Pärga küll ei teinud, tegin palli. Korjasin kõik kodus olemasolevad valged pärlid kokku.

Välja tuli selline pallike. Mulle hirmsasti meeldib. Riputasin jaamakella külge- uksest sisenedes kohe näha.







Kulus 3 kuumaliimipulka, penoplastist pall, paberilehed ja pärlid, jupike pitsi ka riputamiseks. Odav ja efektne.

Kindlasti teen mõne asja niiviisi tulevikus veel.

sillulullu postitas @ 13:41 - Link - kommentaarid (12)

14 Jaanuar 2012
Lihtsalt paar linki, mida otsisin kaua. Lisan need siia, et jälle kaotsi ei läheks.

Nõelapadi koos niidirullide hoidikuga

volditud täheke

jaapani stiilis köitmine

Kiksi tehtud märkmik

kuhjaga vahvaid tegemisi

pärg

vanaema ruut samm- sammult

Annise kooskudumine

Soolataigna valmistamine

ilus heegeldatud südamepits

Hõbevalge suss-saapad

Õmmeldud sokid

Kantimine

Verpini varbast alustatud sokk

Sokikese sokikand

Superseelik!

Itaalia moodi nõelaga lõpetamine

Sunray kotiõmblemise õpetus

Kosmeetikakoti õmblemine

Karbi valmistamine

siltide printimine

veel üks kosmeetikakott

vahva nukk

kuidas valmistada niidirullidele hoidik

Sunray mündikott

palju huvitavat õmblemist

Lepatriinu lapimuster

Peidupaik raamatu sees

Pajakinda õmblemine

vahva pikk (ameerika) pajakinnas

Superseelik!

Vahvad õmblustööd

Suurem kosmeetikakott

muhedad haned (aprill 2012)

Lapikleit lapsele

Palju kotiõmblemise õpetusi kokku kogutud

Joonistustarvete kaasvõtmiseks kott

Kuidas õmmelda suurem kogus kanti korraga

Sama jutt eesti keeles

Mummukad õmmeldud tulpidega pajakindad

Kilekindad lastele

südamekujuline karp

Nõelapadi koos niidirullide hoidikuga

Randmenõelapadi

Väike pudelikorgile õmmeldud randmenõelapadi

Kübar-nõelapadi

Katedraali aknalaadne nõelapadi

Maasikas-nõelapadi

Pisikesed linnukesed pesunäpil

Pesulõksukott

Lihtne võtmehoidja
sillulullu postitas @ 21:51 - Link - kommentaarid (3)



Ma küll pole antud projektiga liitunud,kuid peaksin vist, sest seal on nii palju põnevaid kotte, mida sooviks järgi teha.

Proovisin Pireparmu koostatud õpetuse järgi kotti õmmelda. Olen tavaliselt ikka rohkem selline suure-koti-kandja-tüüp, kuid elus tuleb ette olukordi, kus oleks just väikest kotti vaja, et võtta kaasa hädavajalikumast hädavajalikum kraam- rahakott, võtmed ja mobiil, võib- olla ka väike digikas vms. Ühesõnaga VÄIKE kotike. No ülivägamini kotti ma siiski ei tahtnud, see tundub kuidagi minuga vastuolus olevat, õmblesin siis selle väljapakutud variandi, õigemini kanga mõõdud olid veel pisut suuremad- 61x44. Sobilikku riiet otsisin ka kodus olemasolevate kangaste seast- kõik nii lirud ja heledad. Näppu jäi üks peenetriibuline pehme õhuke velvet, mille ostsin kunagi, et lapsele kevadsügisjakike õmmelda, lõpuks said sellest aga püksid ja ülejääk seisis. Kuna kangas sisalduvad ka lillad lilled ja enamik mu pluusidest- sallidest roosad-lillad, otsustasin, et sobib küll. Triikisin vatiini õhukeseks, nagu õpetuses öeldud- sai selline mõnus materjal, millist kasutan edaspidigi millelegi vormi andmiseks. Hea nipp.
Kott sai kiirelt valmis õmmeldud, veidi rohkem läks aega voodriga. Õmblesin voodrile ka kaks lahtist taskut- taskuid pole kunagi kottidel üleliia palju. Sangad õmmeldud, asusin voodrit õmblema. No käsitsi mina seda voodrit küll kusagile kinnitada ei osanud- kui ma lukuõmbluse seestpoolt voodriga katsin, jäid voodrikinnituspisted väljastpoolt näha, kui aga püüdsin voodrit madalamale kinnitada, jäid lukuõmbuse pisted seestpoolt näha. Lõpuks traageldasin voodri koti külge ja õmblesin mööda lukutepingut väljastpoolt kinni (tekkis topeltteping, mida küll aru ei saa ja ei häiri ka). Sai kõige mõistlikum variant.

Esimene katsetus.



Lukk taaskasutus, vooder ka. Vooder oli olnud kunagi mingi seeliku oma, nüüd sai kotile.



Kuna mu kosmeetikakott oli ka kusagile ära kadunud, õmblesin samast kangast uue. Voodriks mingid sobivat värvi (türkiis) vanad püksid, lukk taaskasutus. tepitud triigitud vatiinile ja voodrile. Veidi kööbakas sai, järgmine kord tean, mida teisiti teen.

Kott tagantpoolt, seltsiks kosmeetikakott.



Pisitütar vaatas mu kotiõmblemist ja vaimustus sellest sedavõrd, et nõudis omale ka sellist. Valis värviks roosalillelise kanga. Tugevduseks triigitud vatiin, voodriks kollane kangas. Mõõdud võtsin sellele kotile siit. Sai väiksem küll. Pireparmu seletatud meetod joonte pealemärkimiseks oli parem, arusaadavam minusugusele põmmpeale. Väiksema koti puhul ei klappinud minu joonistatud ja tegelikud jooned omavahel üldse. Tänu sellele pusisin voodri kallal kaua aega.
Sangade kinnituskohtadesse õmblesin tütre pealekäimisel Kitty- nööbid, sest "need on ju nii ilusad!". Tema oleks terve koti neid täis õmmelnud. Veensin teda, et rohkem ei sobi.



Kaunistuseks õmbelsin paela ja pitsi. Pildil paistab see pits eriti kõveralt õmmeldud olevat, kuid tegelikuses tuleneb see sellest, et kott on tühi ja veidi löntis. Lukk taaskasutus. Üleüldse on mul terve karbitäis lukke. Olen need kõik ära lõiganud asjadelt, mis kuuluvad äraviskamisele. Nii hea on siis võtta, kui kusagile vaja. Pole ju mõistlik iga asja jaoks uut lukku osta. Mulle meeldib taaskasutus.



Kõik kotid koos.



Tegelikult ma ikka kahtlen siiamaani veel, kas nii väike kott ikka sobib mulle. Või on asi lihtsalt harjumuses- alati suur kott ,asju täis, õlal.
No vähemasti olen ma ära katsetanud.

Kes on veel seda kotti õmmelnud, kuidas teie lahendasite voodri sisseõmblemise?
sillulullu postitas @ 16:04 - Link - kommentaarid (9)

09 Jaanuar 2012
Pisitütar külmetub meil väga kergesti. Õueskäimiseks olen talle alati villased sokid saabaste sisse pannud. Nüüd aga üks eelmisel aastal kootud sokk kadunud. Müstika, no pole kusagil. Ega midagi, tuli uued kududa.
Põlva Kaubamajast sain kiiruga ühe toki sokilõnga haarata (kiire oli, tahtsima bussi peale jõuda , et mitte sopa sees koju kõndida ja veel haigemaks jääda). Lõngavöö on pisitütar kusagile ära kaotanud, juhul kui leian, lisan nime.
Kahest võimalikust tokist oli see plikalikumate värvidega. Pisitütar pirtsutas küll algul, et sinine ja poistekas, kuid pani ikka jalga ja hüüdis- oi, kui soojad!
Sokilõngade puhul meeldibki mulle see, et lõng on piisavalt peenike, millest kududes ei saa jäigad- paksud sokid. Kuid samas on lõng väga vastupidav kulumisele.

Mõni klõps ka. Tütar on meil püsimatu, raske on teda pildistada. Sokid kootud lapse jala järgi- tal jalad sellised pikad-peened, sokid niisiis ka.
Omale teadmiseks, et vardal oli 14 silma, vardad olid peenikesed, metallist, need "veneaegsed" õiged sukavardad. Suurus teadmata, kuna mul nii peenikeste varraste mõõtjat kodus polegi.





Nüüd võib laps jälle õue möllama minna- jalad on soojas.
sillulullu postitas @ 17:55 - Link - kommentaarid (6)

05 Jaanuar 2012
Tegin elu esimese vilditud kee ja kõrvarõngad.
Toksisin nõelaga pallikesed valmis ja nii jäid need ootele. Polnud head ideed jätkamiseks. Eile tegin valmis. Pärast paari katsetust ja lahtivõtmist meeldis selline kooslus. Algul mõtlesin pallikestele tikkida, kuid teine kord ehk, hetkel said pallid peale pärlikesed.

Kuna Nagi keeldub täna millegipärast koostööst ja ei lae mu pilte üles, siis ainult kahte pilti saangi näidata.

Kee ja kõrvarõngad.



Õmblesin vuaalkardina õmblemisest jäänud jääkidest kotikese ka ümber.



Komplekt läks kingituseks, loodan, et meeldib.

Kõik vajaminevad jubinad sain SIIT. Teenindus väga kiire ja viisakas, sain väikese kingitusegi, mille üle imesasin, kuid tundsin rõõmu. Nii vahva.
Aitäh, KAITI.

Edit: Püüan mõne pildi lisada. Nagisse mul neid panna ei õnnestunudki. Neid ei oska jälle suuruselt õigeks teha.



sillulullu postitas @ 12:55 - Link - kommentaarid (8)

02 Jaanuar 2012
Mõned vanad võlad eelmisest aastast ehk pildid, mis ma digikast leidsin.

Süüteroosid. Tegin niipalju, kui mul kodus munakarpe õnnestus üles leida. Uskumatu, tavaliselt saab ikka enne vaha otsa, seekord said karbid enne otsa (hiljem leidsin neid kapist veel).





Ühed pajakindad said jälle tellimuse peale õmmeldud. Mõlemad pooled erinevast kangast- nagu 2 ühes või nii. Vastavalt meeleolule eri pool. Päris rahule kandiõmblemisega ma aga ei jäänud, kuid ümber polnud ka aega teha- kiiresti oli vaja need ära viia. Paar klõpsu tegin ikka ka enne.







Tütar, kes need tellis, jäi ise rahule.


Nooremal tütrel oli lasteaias jõulupidu, mille tarvis paluti kostüüm õmmelda. Tütar oli etenduses jänes.

Napilt 2 nädalat oli aega, millest 10 päeva möödusid tööl, 2 olid puhkepäevad. Otsustasin, et teen tiiru kasutatud riiete poes, sest poest uut kangast osta pole mõtet ja pealegi oleks see liiga kalliks läinud. Nuputasin, mis ja kuidas teha. Poest õnnestus saada karvane valge vestike- oleksin ka ise taolise õmmelnud, seekord läks lihtsalt õnneks ja poes oli kohe taoline müügil. Vedamine. Pikkade käistega pluus ja valged sukkpüksid olid ka olemas, jäi veel müts ja seelik valmistada. Seeliku saime ka vanast väikeseks jäänud peokleidist- õmblesin värvli ja nööbi, lukk jäi sama, mis kleidikese seljal juba enne olemas oli. Karvase saba õmblesin ka- jänkudel on ju sabajupp! Mütsiga mässasingi kõige kauem. Tahtsin just mütsi, mitte paberist rõngast ümber pea. Siis avastasin ka, et valged kingad olid lootusetult väikeseks jäänud. Uusi ei saanud (majanduslikel põhjustel) osta, õmblesin ugg-stiilis saapakesed. Nahktallaga ja vanadest teksapükstest voodriga. Kaks poroloonikihti veel talla all pehmenduseks. Saapakestele tald õmmeldud tööstusliku õmblusmasinaga, sest kodumasin poleks seda lihtsalt "läbi söönud". Karvase äärega käpakesed õmblesin ka. Lõiked konstrueerisin kõik ise katse-eksituse meetodil.

Niisugune nägi siis välja lõpptulemus- päris nunnu jänes sai. Pildid tehtud õhtul, peale etendust, grimm juba laiali hõõrutud- tundub, nagu nägu oleks must Viimasel minutil meenus, et pildistaks ikka kostüümi ka.



Saba.



Müts pealt. Sai selline lontkõrv- jänes.



Kaks jänkut koos ka.



Peol vaatasin, et mina praktiliselt ainukesena olin asja südamega võtnud- mõnedele lastele polnud ema isegi paberist pärga kõrvadega suvatsenud teha (kasvatajad olid siiski nii tublid, et päris ilma ei olnud õnneks keegi). Kahju, meie piiga oli ise küll kostüümist väga pöördes. Ma saan aru küll, et mõnele lapsele oli ema roosa printsessikleidi ostnud ja tahtis seda iga hinna eest eksponeerida ja õmmeldud peapael-kõrvad rebiti lapsel kärmelt peast niipea, kui etendus läbi- ei sobi ju istuda, printsessikleit seljas ja hallid kõrvad peas! Masendav!

Need siis vanad võlad. kui veel mõne pildi leian, siis saan teha uue postituse.




sillulullu postitas @ 17:15 - Link - kommentaarid (16)