Eile õhtul said siis lõplikult valmis sõrmik-labakud minu kallile õekesele. Tegelikult tellis ta need kindad juba eelmiste jõulude ajal ja alustasin ma nende kudumist novembris, lootuses need tema sünnipäevaks valmis saada. Ei jõudnud ka jõuludeks ega uueks aastaks, kuna olin pikki päevi tööl. Siis vahepeal tekkisid uued ideed ja tegemised. Kuid nüüd, kui õde tuli mulle külla minu sünnipäeva puhul, võtsin ennast kätte ja lõpetasin kindad lõplikult ja korralikult. Õekese soov oli just sellised kindad saada. Ta mul selline külmavares Sõrmikute sõrmeotsad on lahti põhjusel, mida te isegi pildilt näete- tal on lihtsalt ülipikad küüned ja need ei mahuks tavaliste sõrmikute sõrmedesse ära. Pöidlale oli mul ka plaanis klapp kududa, kuid õde ei soovinudki, ütles, et las jäädagi nii.
Sellised kindad kudusin ma kunagi (14 aastat tagasi) nii endale kui ka õele. Muidugimõista tollel ajal oli õde pisike plikatirts ja nood kindad ammu väikesed, aga isegi kuskil alles. Nondel olid sõrmeotsad kinni kootud. Ja polnud nood ka pitsilised.

Nende kinnaste lõngavärvi valis õde ise välja, kuna lilla tal absoluutne lemmikvärv.
Lõng Steinbach Wolle Jumbo ja kulu oli vist 2 tokki. Muster baudelaire, minu absoluutne lemmik. Ilus ja lihtne muster.

Ilma klappe sõrmede peale tõmbamata



ja klapp pealetõmmatuna



Õde oli väga rahul ja mina ka. Sõrmikute kudumine pole mu eriline lemmiktegevus, kuid alati, kui keegi neid soovib, nõustun ma millegipärast ilma pikema vastupuiklemiseta

Õele pakkisin veel lisaks kaasa karbitäie tulesüütamise roose.
Ja nüüd varst jälle tööle! Olge tublid!

Täna lühike postitus.
Heegeldasin keerusalli töökaaslasele. Lõng ja lõngade värvid tellija valik. Kulu 3 tokki beeži ja 3 tokki helesinist Novita Helenit, heegelnõel nr 4.

Muster sama, mis eelmises postituses oleval sallil.

Eelmises postituses näidatud komplektile täienduseks heegeldasin nüüd ka punase salli siitsamast foorumist leitud õpetuse põhjal. Kahjuks foto24 millegipärast ei soostunud salliskeemi pilti minu kontole salvestada laskma, niisiis ei saa ma ahjuks ka skeemi lisada. Pole aega ka foorumis kolada, et viidet panna. Igaljuhul pealtnäha väike asi, kuid heegeldasin teist 3 päeva vältel vähem või rohkem. Aga kaelas on nunnu ja üks töökaaslane, olles salli näinud, sattus sellest kohe vaimustusse ja lunis, et ma ka talle salli heegeldaksin. Ikka saab. Kui töölkäimise kõrvalt jaksu üle jääb. Sest 12-tunnised tööpäevad on uskumatult väsitavad. Õhtul koju tulles tahaks vaid magada. Imelik, onju
Kasutatud lõngad Red Heart Atlanta (heledam) ja Red Heart Margareta (tumedam).



Kaelas kahjuks pilti ei saa, kuna potensiaalsed pildistajad koolis veel. Ja kui nemad koju tulevad, kappan mina tööle jälle.

Ahjaa-proovisin minagi neid kuulsaid domino-küpsistest valmistatud trühvleid. Pilti pole, kuna tarbimine oli kiirem, kui taipamiseks kulunud aeg, et teeks mõne pildi ka. Shokolaadi sisse kastmine oli ooper omaette. Kasutasin selleks lõpuks grillitikkude abi. ühe tiku pistsin trühvlipallikese sisse ja teisega aitasin hiljem pallikese tiku otsast lahti. Muidugi see mass sai mul üsna sulav, vii et pistsin pallid enne shokolaadi sisse pistmist mõneks ajaks sügavkülma. Pidev shokolaadiste sõrmede limpsimine ajas lõpuks südame läilaks.

Süüteroose tegin ka, kuid kinkisin juba äragi, nii et pilt järjekordselt puudu. Aga ilusad said, kuna kasutasin punast vaha. Aga seda va vaha kulub ikka päris kenake kogus.

Mõni aeg tagasi kudusin omale mütsi. Aga see ei meeldinud mulle. Siis heegeldasin bareti. Ei olnud üldse ilus, hoidis kuidagi kangelt. Siis, peale pikki otsinguid, leidsin ilusa bareti õpetuse Jansa blogist. Oi, kuidas mulle meeldib tema kootud barett! Minu lõng oli tunduvalt jämedam (tegelikult küll kahekordne, kaks lõnga koos jooksma pandud), niisiis jäi 8 siiluga hiigelsuur, harutasin üles, kui seda taipasin ja kudusin 7 siiluga. Tegelikult sai ikka suur, kuid selle varjamiseks panin baretile paela soonikuosa külge. Ja lisaks ajasin veel kumminiidid ka alläärde, et paremini peas istuks. Ise olen ääretult rahul, arvaku teised, mis tahavad.



Müts üksi polnud päris see, mida vaja. Pidasin plaani valmistada ka üks sobilik kott.. Võtsingi siis ülejäänud lõnga ja hakkasin heegeldama. Kuna mulle meeldivad eranditult suured kotid, sai ka seekordne suur tehtud. Põhja heegeldasin kinnissilmustega. Kuna heegeldamine sujus siis väga aeganõudvalt, lihtsustasin asja ja edasi heegeldasin ühekordsete sammastega. Kui pool kotti oli heegeldatud, hakkasin kummaltki poolt kokku võtma. Igal real 4 sammast. Kui tundus juba parajalt lai (ehk siis mitte-enam-nii-lai) olevat, heegeldasin kahandamata kuni lõpuni. Viimased 8 rida heegeldasin jälle kinnissilmustega.
Tagaküljele jätsin heegeldamise käigus ava, kuhu hiljem sai kinnitatud lukk ja nii saigi sellest pisividinate hoidmiseks mõnus tasku. . No ei sattunud see ava küll täpselt keskele, nagu omast arust täpselt mõõtsin, kuid pole hullu.
Kahele poole külgedele õmblesin nööbid, mis on valmistatud üleheegeldatud seibidest. Kui nööbid on kinni, on kott väiksem



Kotile lisamahukuse andmiseks saab nööbid avada ja kott mahutab veelgi enam.



Kotile õmblesin sisse ka voodri. Sobilikku riiet otsisin kodus olemasolevate kangaste seast jupp aega, kuni leidsingi lõpuks väga hea kanga minu arvates.




Ühel pool voodri küljes taskud mobiilidele ja muule pudi-padile, teisel pool lukuga tasku.



Koti ülaäärde sai sisse punutud samasugusest paelast lips nagu baretilgi. Kotil põhjas plastiktugevdus.

Kogu kupatus näeb välja selline. Barett, kätised, kott.



Kootud värviüleminekuga lõngast (etikett hetkel kadunud) ja lisaks pandud must Novita Helen. Värviüleminekuga lõng kulus enam-vähem kõik ära, Helenit üle 5 toki. Kätised, nagu juba mainitud, Red Heart Margareta lõngast.

Blogitamiseks aega napib.
Mulle meeldisid juba ammu väga kätised, mille lihtsa tegemisõpetuse leidsin kristabi blogist. Muutsin vaid niipalju, et alumise satsi kudusin pikema, st peale kokkuvõtmist ei kudunud kahandamata mitte ühte, vaid kaks rida. Mulle meeldis selline variant rohkem.

Esimesena valminud on punased, mis sellel pildil paremal. Kootud Red Heart Margaretast. Sobivad hästi minu punase mütsiga, mille pildi loodan ka lähitulevikus üles saada. Käes ka üks pilt.



Punaste kõrval kolmandana valminud kahte värvi roosaga ja pärlitega. Need läksid kingituseks ja meeldisid kingisaajale väga. Valmistatud Silber Babi lõngast. Tumedama lõnga nimetust ma enam ei mäleta, kuid mingi mohäärilaadne lõng.



Teisena valmisid samuti roosad, lõng Silber Babi, panduna kahekordselt peene mohääriga (Kiddy Fantasia). Teeb kudumi kohe soojaks ja mõnusaks, pehmeks. Satside alguses samuti pärlid. Needki kätised läksid kingituseks ja leidsid sooja vastuvõtu.



Kõikidele kätistele kudusin palmikud, sest palmikud on lihtsalt nii ilusad minu arvates.


Lõpetuseks veel üks tänane isetegemine. Midagi nämmat.

Kollane kanapasta.

Panen kirja kogused nii, nagu mina kasutasin. Võib valmistada kas tavalisel- või wokpannil.

3 kanafileed

6 manadariini (või 2 apelsini)

ananassikonservi (5 rõngast või kolmveerand suurest tükeldatud ananasside konservist)

1 väike maisikonserv 340 gr. (mitte see kõige pisem)

1 pakk makaronilipsukesi

1 400 ml pakk vahukoort

broilerimaitseainet
(karrit)
soola

Valmistamine:

Kanafileed lõigata ristikiudu 3-5 cm pikkusteks ja u. 1-1,5 cm laiusteks kangideks, pruunistada pannil. Seejärel lisada sinna juurde kooritud-tükeldatud mandariin (apelsin), maisikonserv koos vedelikuga ja tükeldatud ananassiviilud, (samuti lisasin ananassikonservivedelikku), maitseained. Hautada veidi, lisada vahukoor.
Samal ajal keeta soolaga maitsestatud vees makaronilipsukesed peaaegu pehmeks, kurnata ja lisada kana-puuvilja-maisi segule. Segada ained läbi, maitsestada veelkord vajaduse korral ja lasta veidi aega koos haududa. Algul tundub segu väga vedel ehk saavat, kuid veidi aja pärast muutub tummisemaks.
Maitse pigem magusapoolne, kuid mõnus.



Pildil otse potist taldrikule tõstetud, isegi aur on pildile jäänud