sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

296664

14 Detsember 2008
Pildid tehtud jälle umbes (ikka veel sama aparaadiga, millel katkine ekraan).
Õmblesin elutuppa kardinad. Riie oli jupphaaval juba ammu ostetud. Materjaliks vuaal. Punast otsisin kaua, lõpuks leidsin selle õige tooni. Ei tahtnud kärtspunast ega ka mitte nn. lipupunast, vaid soov oli saada bordoo- või veinipunane. Seejärel otsisin kaua sobivat kanti. Sest siis, kui mul polnud veel punane vuaal ostetud, nägin ma küll sobilikuna tunduvat kandipaela, kuid polnud kindel, kas ma sinna kõrvale ka õiget tooni punase kanga leian. Ja selleks ajaks, kui sain kanga ostetud, oli jälle kant poest ära ostetud.
Kardina õmblemiseks läks, uskumatu- uskumatu, aega 6 tundi! Muidugimõista olen nüüd teadlikum ja teeks nii mõnegi asja teisiti. Riide kõrgus mõõdetud meie eelmise korteri kardinapuu kõrgust arvestades. Praeguse akna ette oleks soovinud kõrgemat kardinat. Punane võiks olla nii pikk, kui roosa ja roosa sellevõrra pikem. Kangad lõikasin diagonaalipidi pooleks. Ja oleks tulnud lähtuda põhimõttest, et 9 korda mõõda, üks kord lõika. Sest hiljem selgus, et vasaku poole roosa riie on 3 cm. pikem kui parema poole roosa. Õnneks varjutab parema poole hetkel kuusk ja peale kuusehooaega saab oma koha seal tagasi lillepostament. Ei viitsinud kardinat uuesti akna eest alla võtta, harutada, traageldada ja õmmelda. Laiskus.
Nii suure akna jaoks kardina õmblemiseks peaks vist arvestama veel laiema kangaga, jääks ilusam, ma arvan. Aga magamistuppa sobib ka punane, nii et ehk saab see magamistoa suvekardinaks.



Äh, pikka juttu ei lasta mul siin kirjutada. Pesmuna tiirleb ümber minu ja üritab muudkui kõikvõimalikke klahve nibida.

sillulullu postitas @ 18:05 - Link - kommentaarid (4)

04 Detsember 2008
Järgmised pildid võib liigitada nimetuse alla: enam-vähem-umbes-täpselt. Lugu selline, et üks fotokas mehel tööl kaasas (ta veel mitu nädalat Eestist kaugel) ja teine, muidu hea fotokas, omab katkist ekraani. Arvatavasti mingi laksu saanud mehel töö juures tunkede rinnataskus. Niisiis pilti see aparaat teeb, kuid umbes. (kahjuks puudub sellel aparaadil "piiluauk", ehk siis koht, kuhu silm vastu suruda, et teha pilti nii, nagu tehti vanasti, enne digiajastut). Niisiis sai plõksitud kümneid ja kümneid pilte, millest enam-vähem kõlbulikeks sai tunnistada vaid vähesed.
Meie väiksem piiga, pesamuna, on nüüdseks 1,5 aastane. Suuremad lapsed arvasid kavala näoga, et Simone on nii suur juba, et tal peavad päkapikud käima. No ja kui juba pesamunal käivad, ega siis suurematelegi nad tulemata jää (mis siis, et nad juba aastaid on teadlikud, kes täpselt see päkapikk omal ajal oli ja viimastel aastatel on see päkapikk olnud arvamusel, et suured (poeg 11, tütar 14) lapsed juba, mis siin ikka enam päkapikutada). Nonii, kui pesamuna piisavalt suur, siis suur. Aga tekkis pisuke probleem, et kuhu siis need päkapikud ikkagi oma kommi poetada saavad. Ühtegi kõlbulikku jalanõud polnud (loe: piisavalt kobedat, mida kuu aega päevad läbi aknalaual hoida).
Niisiis võtsin nõuks õmmelda ühed jõulusokid. Nagu kiuste polnud mul kodus ühtegi riidejuppi, mis oleks vähegi kõlbulikuks osutunud. Kaalusin ka korra laualina purustamist, kuid loobusin, sest siis oleks tekkinud uus probleem- kust saada lauale kiirelt uus lina. Selgituseks niipalju, et pesamuna oli siis juba piisavalt haige, et mitte temaga poodepidi kolistama hakata, et sobilik riidejupp osta. Kapist leidsin pesamuna voodilina, mis osutus suhteliselt sobivaks (kes ütles, et mõmmid ei sobi jõulusoki peale?) Ja kuna ma hiljuti poes käies nägin, et samasugust riiet on veel müügil, saan lina peatselt asendada, nii et pesamuna voodiriiete komplektist saab jälle komplekt.
Algidee, muuseas, pärit Katja2 blogist.
Joonistasin vaba käega paberile lõike. No valmiskujul sokki vaadates leidsin, et vähe teisem oleks võinud see kuju ju olla, kuid pole kõige hullem. Et sokke kuidagi üksteisest eristada ja samas ka veidi lõbusamaks muuta, õmblesin peale aplikatsioonitehnikas südamed. Pildil on sokke küll 3, kuid tegelikult valmistasin neid 4, üks sai kingitud meie väikesele sugulasele ja mängukaaslasele, mehe lapselapsele. Temale sai ka rohelise südamega, kuid tikkisin tumerohelise ääre.

Sees vanadest teksadest vooder ja ääres ehtne lambanahk. Lambanahk sai kunagi ostetud pesamunale vankrisse panemiseks, kuid meie taksikoer, kes on meil lugematul arvul pleede, mänguasju ja muid vidinaid juppideks närinud, näris ka uue lambanaha nii auguliseks, et vankrisse ega ka mujale seda enam panna ei saanud. Ära ma seda ei visanud, sest ikkagi suur raha selle eest välja käidud, kahju hakkas. No ja nüüd leidiski see kasutust.


poja oma lähemalt ja pesamuna oma ka.

Leidsin kapist kunagi kaltsukast ostetud jõuluteemalised kardinad. Valged meeldisid mulle juba ostes väga, eriti need kaunid tikandid ülemisel kardinal ja alumistel



Külgkardinateks tahtsin panna samuti kaltsukast pärit, kuid meie köögiaknale liiga lühikeseks osutunud ilusast riidest kardinaid. Õmblesin siis ülemisse otsa jupi punast riiet juurde ja sai väga ilus minu arvates. Seda kirjut riiet, millest külgkardinad said tehtud, on mul jupike veel (oli vist mõeldud ülemiseks kardinaks). Oskaks ma rohkem õmmelda, õmbleks sellest näiteks lauale matid või hoopis ilusad pajakindad või...ah, mis ma unistan, ma niikuinii ei oska ju.

Niiviisi nad ripuvad mul akna ees.






Aknale riputasin paberist lumehelbed, mille tegemist õpetas mulle ema, kuid mille tegemisõpetuse leiab ka siit (reinika antud link). Mina kasutasin nende valmistamisel ainult paberit, kääre ja liimipulka, ei mingit teipi ega klambreid.

Aknal rippumas


Oi, mu vanem tütar on nüüd jube pahane minu peale, sest kogu selle aja, mis ma kirjutasin, hoidis ta pesamuna, kes ei tahtnud kohe kuidagi tema süles olemisega leppida.

sillulullu postitas @ 12:02 - Link - kommentaarid (5)

Vaevlen kroonilises fotokapuuduses.

Väike tibu meil ka haigeks jäänud, ei luba ennast hetkekski sülest maha panna. Nii ma siis käin temaga mööda tube ringi nagu känguruema oma pojaga. Taskut mul kahjuks pole kõhu peal, muidu pistaks ta sinna sooja. Tänu sellele tassimisele igasugune produktiivne tegevus peatunud.

Ämmal oli novembri algul sünnipäev. Selleks puhuks kudusin talle sokid. Tegelikut tellis ta sokke minult juba möödunud jõulude ajal, kuid siis polnud aega kududa ja suvel tundus kuidagi imelik sokke kududa (kuigi öeldakse, et rege rauta suvel, khm).
Mustriotsinguil jäi silm pidama Sapsi blogis olevatel sokkidel.
Küsisin temalt nõu, mida ta ka lahkesti jagas. Aitäh sulle, Sapsi!
Muster kulus kiirelt pähe ja nii need sokid valmisidki. Lõng Red Heart Atlanta, punane. Kootud nr 2 varrastega. Huhh, nii peenikeste varrastega küll enam eriti kududa ei viitsi, kuigi aastaid tagasi, kui mul muid vardaid polnudki, sai kõik sokid nr 2-ga kootud.Lõngakulu oli vast üle ühe toki, täpselt ei mäletagi.

Pildid on muidugimõista alla igasugust arvestust, no küll ma proovisin neid teha nii ja naa. Lootusetu.



Pistsin ka ühe soki jalga lootuses, et ehk tuleb muster paremini esile. Mnjah...



Ninaosa ei saanud ma kahjuks teha nii, nagu esialgu plaanisin, kuna sõna otseses mõttes viimasele minutile jäi see sokkide lõpetamine ja polnud aega leiutama hakata. Kahandasin nii, nagu olen kõikidel muudel sokkidel siiamaani kahandanud. Järgmisel korral, kui aega rohkem, üritan ka teistsugust kahandust katsetada.

Ämmale igaljuhul olid sokid parajad ja meeldisid väga, mis oligi ju põhieesmärk.

Esimene süüterooside katsetus kukkus välja selline. Aitäh, Kikuliis!



Pildil vaid väike osa tehtust. Osa juba ära kingitud ja eile sai veel juurde tehtud.
Kõik, kellele neid kinkinud olen, on avaldanud valjuhäälselt arvamust, et põletada neid käll ei raatsi. Kes on lubanud kapi peale kaunistuseks panna, kes kuuske ehtida nendega. Ma küll ütlesin, et proovige vähemalt ükski ära põletada, kuid ei pidavat piisavalt koledat leiduma, mida raatsiks põlema pista.
sillulullu postitas @ 09:03 - Link - kommentaarid (3)