sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

296657

30 Aprill 2015
Peaaegu sarnane postitus eelmisele postitusele Telliti kott. Seekord pikemate sangadega, et saaks õlale võtta. Sangasid sooviti just nii, "maika"- stiilis. Oleks saanud teha ka sedaviisi või sedaviisi.

Kott ühtepidi.



Ning keeratuna teisipidi. Kasutatav mõlemat pidi.

sillulullu postitas @ 11:26 - Link - kommentaarid (3)

28 Aprill 2015
Kuna mulle millegipärast meeldib selliseid poekotte õmmelda, (ise ka ei tea, miks), siis pakkusin tütrele välja, et teen talle ja tema elukaaslasele uued poekotid. Tütar valis ise kangad välja.

Tütre kott sai heledam.



Meessoost isikule tumedam



Mulle meeldib nende kottide juures just see kokkurullitavus (mitte et igat kotti poleks võimalik kokku rullida- ikka on. Kuid see kumm, mis hoiab koti koos).



Mõlemad kangad nö. nõukaaegsed. Üks saadud arvatavasti õe käest, teine ema käest. Voodriks sai küll mõlemale kotile seekord mitte tavaline kangas, vaid kasutatud vannikardin, mis ei märgu ja ei lähe nii kergesti mustaks. Praktilisus ennekõike

Kummiaasakese tahtsin seekord siiski õmmelda põhja alla, et ei jääks sangade juures (silma) häirima, kuid kotti kokku õmblema asudes avastasin, et olin ju kotid ühes tükis välja lõiganud ja põhja alla õmblust ei tekkinudki! Aga tütart ei häirinudki need sangade juures asuvad kummid. Hüva kasutamist!
sillulullu postitas @ 12:15 - Link - kommentaarid (6)

26 Aprill 2015
Õde sai ka ameerika pajalapi. Tahtsin talle alguses õmmelda uusi pajakindaid, kuna vanad olid juba väga läbi omadega, kuid ta ütles, et ta ei kasuta kindaid niikuinii kättepanduna, vaid pigem pajalappidena.





sillulullu postitas @ 07:25 - Link - kommentaarid

23 Aprill 2015
Vahepeal veel kaks paari pajakaid õmmeldud.

Esimene paar telliti ja soov oli pika "säärega" ning praktilist tumedat värvi. Peopesa teksakangast (taaskasutus) ja kahekordse vatiiniga. Tepitud peopesa.



Teine paar kingituseks. Meessoost isikule, kes kokkab ja grillib tihedasti.





Peopesad taas teksakangast.



Aitäh abilisele, kas aitas pildid korda teha!
sillulullu postitas @ 18:56 - Link - kommentaarid (2)

22 Aprill 2015
Tütre kevad-sügispükste alumine äär oli ära kulunud. Nägin seda küll, kuid parandamiseni jõudsin siis, kui reaalselt oli auk sisse kulunud. Muidu väga head püksid ja kuna ta on mul nii kleenuke, siis uusi pükse asemele osta suht keeruline. Just selle tõttu, et kõik püksid talle hirmus laiad.

Algul mõtlesin, et õmblen mingi riba allaäärde, mis katkise osa ära katab ja asi korras. Kuid pükste lähemal vaatlusel avastasin, et seestpoolt ka täitsa räbal. Lõks suuremaks lammutamiseks ja asendamiseks.

Alumisest katkisest äärest tegin ka pilti.





Siin näha räbaldunud vooder ja asendatud vooder. Vana vooder oli khakivärvi, uus sai kollane.

Kui juba uue jupi lisamiseks läks, tegin pükse ka veidi pikemaks, saab ehk sügiselgi veel kanda. Laiuse poolest sobivad need minu lapsele küll, kummiga on veel keskkohast kokkugi tõmmatud

[IMG]http://static1.nagi.ee/i/p/960/30/24007507cf9639_l.jpg" border="0" alt="" />


Ma ei saa aru, mis toimub. Ühte pilti ma igatahes siia lisada ei suuda. Teen kõike nii, nagu alati, kuid pilti ei ilmu.

No igatahes seekord pääsesin veel uute pükste ostmisest.


sillulullu postitas @ 07:55 - Link - kommentaarid (1)

20 Aprill 2015
Eelmisel reedel käis tütar oma sõbranna sünnipäeval ja reedel sai ta ka uue kutse järgmise sõbranna sünnipäevale. Sünnipäev toimus esmaspäeval ehk siis täna. Laupäeval polnud aega, pühapäeval õmblesin uue kingituse. Tütre soovil sarnase eelmise kingitusega.

Värvigamma jäi üldjoontes samaks, öökulli õmblemisel kasutasin veidi teisi kangaid. Tähed said aplitseeritud tumedamast kangast.

Öökullipadi. Sellel öökullil sinised silmad, eelmisel tumedad.


Kõhul tasku, kuhu pistsime šokolaadi.


Lipukesed sünnipäevalapse nimega. Mida pikem nimi on sünnipäevalapsel, seda raskem on lipukesi pildile saada


Sutsukese eeskujul proovisin pitsi ülmise ääre vahele õmmelda. Pits oli suht hele ja väga efektne ei jäänud, aga ilus ikka




Tulbid, mis ei närtsi.





Kõik ühel pildil.


Kuna avastasin kingitust pakkima hakates, et olin unustanud kinkekoti osta, õmblesin kingituse üleandmiseks kotikese. Värvigamma sai küll tumedam, kuid sobilikult kogematakombel öökulliga



Taaskord sain kuulda, et kingitus meeldis sünnipäevalapsele ja üks sünnipäevakülaline (laps) oli minu tütre käest küsinud, täis imestust, et kuidas su ema küll NII HÄSTI õmmelda oskab??? Kompliment missugune

sillulullu postitas @ 18:43 - Link - kommentaarid (6)

19 Aprill 2015
FB- s on üks kasutaja Kairi, kellel on mõnus blogi. Ta õmbleb kõige muu hulgas vahvaid mütse ja jagas lahkesti ka mütsilõiget ja õpetust, kuidas neid mütse valmistada. Mina lähenesin asjale veidi omast vaatenurgast. Kangad mütsiõmblemiseks pärinevad taaskasutusest- vaatasin seal sellise pilguga ringi, millest annaks kena mütsi teha. Kuna lõige nägi ette, et müts lõigatakse välja ühe pika ribana ümber pea ja täispikk õmblus on vaid kuklas, siis oma taskasutusmaterjalidega ma sellist tulemust poleks saanud saavutada. Minu mütsil oleks tulnud kaks pikka õmblust- kas otsaette ja kuklasse või kahele poole pead, kõrvade juurde. Nii ei oleks minu arvates ilus jäänud, sestap tegin lõike, mis koosnes kuuest siilust. Justkui sonimütsi lõige .
Esimene katsetus sai selline.

Pealtpoolt.

Materjal lähemalt.


Teine sai veidi väiksem. St. peaümbermõõt on sama, kuid siilu pikkus (mütsi kõrgus) väiksem, lühem.

Pealt.


Kangas lähemalt.


Mütsid (või lotud, nagu mu mees ütleb,) said väga mugavad ja kannan neid mõnuga. Tütar tahtis ka omale samasugust. Nokk nende mütside juures teeb asja mõnusamaks ja väljanägemise paremaks. Nüüd tuleb kaltsukates silmad lahti hoida Kuigi- selle paarkümmend sentimeetrit, mis mütsi õmblemiseks vaja läheb, jõuaks ka poest uuena osta, kui oleks vaid sobilikku kangast (ilusaid lastepäraseid värvikirevaid oli küll kohalikus poes). Ma tavaliselt trikotaaži poes ei vaatagi, nüüd tuleb suhtumist muuta

Piltidel oleval "modellil" on pea muidugi suurema ümbermõõduga, kui minul, kuid paremat modelli polnud kahjuks võtta. Mingi ülevaate siiski saab. Meile fotograafiat õpetanud õpetaja muidugi ütles, et kui eset ei saa pildistada tema loomulikus keskkonnas (antud juhul siis peas), siis ei olegi tarvis üldse pildistada. Sellega ma muidugi täielikult ei nõustu. Siis oleks enamikest asjadest fotod tegemata
sillulullu postitas @ 18:33 - Link - kommentaarid (1)

17 Aprill 2015
Laps oli sõbranna sünnipäevale kutsutud. Mõtlesin, et võiks kingituse ise valmistada. Ega see väljamõtlemine nii lihtne olegi. Esialgsest variandist läks käiku vaid öökullipadi. Igasuguste variantide hulgast sai välja valitud see variant
Kõhule tegin tasku, taskule sai aplitseeritud sünnipäevalapse nimetäht. Taskusse pistsime kaardi ja šokolaadi. Kingi tuse väljamõtlemisest veel keerulisem on sobilike kangaste valimine- tahaks ju kõike ja samas ei raatsi nagu midagi kasutada Sellel öökullil siis sellised kangad:


Originaalõpetus nägi ette sel moel markeeritud silmi:


Mina tegin väikese lisanduse ja käiku läkski see variant:

Ripsmed lõigatud teksakangast, kuid need pudenesid tükkhaaval (justkui kuivand ripsmetušš ) ära, nii et jäid järele niidikesed- ripsmekarvad.

Siis tuli hea idee õmmelda ka sünnipäevalapse nimega lipukesed (vimplid). Kangastena üritasin kasutada neidsamu kangaid, millest sai valmistatud öökullipadi. See tiiva-roosa ei sobinud (tundus teiste hulgas liiga tume), see jäi välja. Lisaks valisin veel sobilikuna tunduvaid kangaid lisaks. Tasku- kangas oli nii tume, et lipuketi sisse ei sobinud, sellest õmblesin keti äärtesse 2 tumedamat lipukest. Asi kohe tasakaalus


Mõni lipuke ka lähemalt.Tähed aplitseeritud, kasutades õmblusamasina pistet nr 45- jääb mulje, justkui oleks käsitsi aplitseeritud Väljaprinditavad neljas erinevas suuruses numbrid leidsin siit. Kandipaelaks sain kasutada mingit paela, mille sain kunagi õe käest (suuuuure rulli) ja millega midagi pole siiamaani peale mõistnud hakata (eelistan kantida esemeid diagonaalkandiga). Nüüd tuleb palju lipukesi õmmelda!



Lilli oli ka tarvis. Meenus Sutsukese aastatetagune postitus. Otsingu tulemusena leidsin sellise tulpide valmistamise õpetuse. Varteks kasutasin traati. Traat oleks küll võinud paksem olla, kuid nagu kiuste ei leidnud kodust jämedamat traati üles.

Tulpe sai 8- niipalju on ka sünnipäevalapsel vanust. Tean küll, et öeldakse: elavale paaritu arv. Aga kuidas ma oleks teinud 7 tulpi, kui sünnipäevalaps pole enam 7-aastane või siis 9, kui ta pole veel 9!


Lehed õmblesin vatiinile ja seejärel triikisin kuumalt.Vatiin muutus kõvaks ja vormihoidvaks. Oleks soovinud ehk pehmemaid lehti traatkarkassiga, aga peenemat traati ei leidnud ka üles ja mingeid lörts-lehti ma ei soovinud (esimene katsetus sai just selline). Ääred õmmeldud puhtaks. Üllataval kombel polnudki lehti keeruline õiget pidi keerata (õmblusvaru sissepoole). See oli just esialgu suurim hirm. Lehtede ääred teppisin läbi ja ka lehe keskpaiga.

Kõik isevalmistatud asjad ühel pildil. Üldmulje jäi siiski üsna mõnusalt pastelne


Sünnipäevalaps jäi kingitusega väga rahule. Palju õnne veelkord, Lisett!

(Laps on juba järgmisele sünnipäevale kutsutud. Tuleb jälle õmblema hakata ).
sillulullu postitas @ 19:33 - Link - kommentaarid (9)

12 Aprill 2015
Lapse tahvelarvutile oli tarvis õmmelda ümbris-kott. Ma ei tea, miks ma selle õmblemisega nii kaua venitasin. Tegelikkuses selle õmblemine väga lihtne ja ei nõudnud üldse palju aega.

Koti roosilise pealiskanga valis tütar ise (roosid tumepruunil taustal), pruuniruudulise klapitasin sinna juurde mina. (No kitsi emme. Vaatan alati, kuidas kaunist kangast võimalikult palju säästa. Mine tea, millala jälle uue jupi nii ilusat kangast asemele saab ) Kohalikust poest ei ole juba jupil ajal midagi ilusat osta saanud , valik niivõrd kesine.

Kott pealt. Klapp suletuna.


Klapp avatuna.




Kotil ees üks lisatasku, milles hea hoida ekraanipuhastuslapikest, kõrvaklappe vms.




Koti klapi lõikasin välja sama laia, kui kott ise. Oleks võinud siiski mõlemast äärest cm jagu kitsam olla, oleks kenamini hoidma jäänud.
Koti idee pärineb ammu leitud Timotei mobiilikoti õmblemise õpetusest.
sillulullu postitas @ 09:17 - Link - kommentaarid (5)

08 Aprill 2015
Juba pikemat aeg soovisin omale õmmelda uut käekotti. Ühtegi head ideed ei tulnud kuni nägin Avely õmmeldud fantastilist kotti. Aitäh Avelyle lõike ja õpetuse jagamise eest. Võtsin pikalt hoogu ja ei suutnud kangaid ära valida. Lõpuks poolkogemata leidsin ühe tuttava toodud kangakoti, mille ma olin pannud millegipärast teistest kangastest eraldi. Kotist tuli välja imeilus lilleline kangas. Täpiline kangas oli juba varem saadud sekkarist. Kolmanda, väikeste lillekestega kanga leidsin kodus olemasolevate kangaste seast.

Oli tarvis ka veidi harutada, kuid lõpptulemus sai selline.
Kott eest.



Tagumine pool.


Ühel küljel pael karabiinhaagiga- kergendab võtmete kotist kättesaamist (see mu oma lisandus).


Koti põhi luku abil laiendatav.
Lukk kinnisena.


Lukk avatuna.


Kott pealtvaates.


Kuna lillelist kangast oli piisavalt, sai ka vooder sellest tehtud.


Kott sai üle pika aja üks pisemaid kotte, mis ma omale õmmelnud olen. Kaks kotti on veel poolikud- lõige sama, kangas erinev. Millalgi peaks ära katsetama ka suuruselt kolmanda koti (kokku on 4 erinevat suurust) ja pisem tütar arvas, et temal võiks selline väiksem kott olla. Näis, kuidas kujuneb.
Kuna sangade sisse ei saanud tugevduseks midagi pandud, siis kipuvad need kortsuma. Millalgi pean need lahti harutama ja lisama tugevduseks kas liimiriide, vatiini või mõlemad. Spetsiaalne kotisanga materjal oleks siiski kõiga parem, kuid hetkel ei saanud ma seda endale lubada. Keedrid ehk paspuaalkandid detailide servadesse valmistasin ise sobilikust kangast ja nöörist. Algul plaanisin kasutada helkurkanti, kuid kuna too oli nii peenike, loobusin. Ehk mõnel teisel kotil.

Igal juhul mulle endale see kott meeldib ja see on kõige põhilisem.

sillulullu postitas @ 06:00 - Link - kommentaarid (9)

06 Aprill 2015
Täpilisest kangast poekott sugulasele, et ta ei kasutaks (ostaks) nii palju killer-kotte. Aga ta ostab kahjuks ikkagi. Ma vähemalt püüdsin. Aga kangas on nunnu täpiline, eksole. Kusjuures sain selle kanga sekkarist uuena ja vaid 2 raha eest. Hea vedamine!



Leidsin kord netist ühe poekoti-idee. Vaatasin ja unustasin. Kui teistkordselt taas seda õpetust nägin, mõtlesin, et kaua ma laigin, prooviks järele teha. Võtsin tapeedijupi, mõõtsin ja joonistasin. Mõtlesin küll, et natuke naljakas näeb see lõige välja, kuid pildilolevad kotid olid väga ilusad. Võtsin kanga ja lõikasin koti välja. Tekkis küsimus, et kuidas õmmelda sangasid? Jõudsin juba abigi küsida, kui meenus sõber Google. Googeldasin siis ja leidsin kõigepealt sellise õpetuse sangade kokkuõmblemiseks. See aga ei tundunud just kõige parem variant siiski olevat. Googeldasin veel ja selle tulemusena leidsin imehea õpetuse, mille kohaselt koti sangad ühendasingi. No triikrauaga ei triikinud sangasid enne kokkuõmblemist ja kahepoolset teipi ka ei kasutanud, lihtsalt nööpnõelu.

Selle kauni kanga olen kord aastaid tagasi saanud oma õe käest. Nüüd sai sellest poekott.



Vooder roheline. Seegi kangas saadud õe käest. Tänan teda.



Täis



Kui kott pöörata pahupidi, on seda samuti võimalik kasutada. Siis saab rohelise kotiga poes käia



Aga see neerudega kangas on ikka nii ilus!



Ühele pisikesele poisile tegin ka pisema koti, aga ma polnud sellega siiski rahul. Jäi selline kummaline. No aga kodus saab kasvõi mänguasju sinna sisse panna, kui poodi sellega minna ei soovi.

Esikülg.


Tagakülg.


Vooder punaseruuduline.


Sangade vahe on minu arvates siiski liiga lai. Võtsin siis ühe vana poekoti, mis kunagi Koduekstrast või Novaluksist ostetud ja millel oli enam-ähem talutav lõige, panin selle tapeedijupile ja joonistasin lõike maha.

Proovisin ka kohe uue lõike järgi koti õmmelda. Kuna see neerudega kangas väga meeldis ja seda veel jagus, siis ikka sellest. Pilt puudub.

Järgmisena õmblesin ühele sünnipäevalapsele koti.



Kuna mõtlesin, et kuidas oleks võimalik see kott mugavalt kokku rullida ja millegagi sellesse asendisse fikseerida, õmblesin kotile üles kummiaasa. Kummiaas sai üles sangade vahele õmmeldud just sellel põhjusel, et siis on võimalik kotti kasutada kahepoolselt ja ka kokkurullitult fikseerida.

Kott kokkurullituna.



Ühe koti õmblesin veel, kuid see sai ära kingitud, ilma et ma oleks taibanud pilti teha

Kuna koti sangad tundusid veidi lühikesed, pikendasin sangasid 5 cm. võrra ja õmblesin ka kohe uue koti. Viimasest allesjäänud neerukangast.



Voodriks kasutasin seekord isa vana triiksärki, kuna roheline kangas lõppes otsa. Taaskasutus meeldib mulle.



Kokku on lihtne rullida.

1. Murra põhi tagasi.



2. Murra sangad keskele.



3. Murra kott pikkupidi kolmeks kokku.



4. Rulli kott kokku ja tõmba kumm üle kokkurullitud koti.




Juba on veel mõned taolised kotid minult tellitud
sillulullu postitas @ 20:13 - Link - kommentaarid (3)

05 Aprill 2015
Sugulasele mõned aastad tagasi jõuludeks kingitud pajakindad said tulekahjus kannatada. No tegelikult on tal nüüd gaasipliit ja ta polnud sellega veel harjunud ja kinnastele põles auk sisse. Palus mul talle uued kindad õmmelda. Õmblesin need kindad. Kuid sugulane kaebas, et tahaks paksemaid, et ahjust väljavõetav toidunõu käsi ei kõrvetaks.
Mõtlesin mis ma mõtlesin. Kaks kihti vatiini läheb üsna kohevaks. Mulle oleks väga meeldinud, kui peopesaosa oleks tepitud. Kuid kas ja kuidas selle õpetuse kohaselt (enne õmble, siis lõika välja) on võimalik teppida? Siis meenus Tatsu aastatetagune postitus, milles just nimelt samal meetodil õmmeldud pajakindad. Kui sai Tatsu, siis saan ju mina ka!
Tegelikult oli kõik väga loogiline. Lihtsalt tuleb laduda kihid- esiteks 2kihti vatiini ja omavahel kokkutepitud peopesakangas, seejärel käeseljakangas ja vatiin ning 2 kihti voodrikangast. Kuidas ma kõik need aastad ise pole selle peale tulnud? Vahel ise ka imestan, kui mõne sellise lihtsa avastuse teen, et kuidas ma küll selle peale varem ei tulnud? See on vist mingi mugavustsoonis olemine

Kõige selle tulemusena valmisid minu esimesed tepitud pajakindad. Seekord sai ka käeseljakangas vatiinile tepitud. Peopesas kahekordne vatiin.



Peopesa teksariidest- mulle meeldib taaskasutus





Sugulane sai paksud pajakindad ja mina kogu eluks õppetunni

Teine sugulane sai minult uue pliidi ostmise puhul kingituseks samuti pajakindad. Ikka tepitud. Ikka teksariidest peopesaga. Peopesas kahekordne vatiin.



Üks tore inimene, kes küpsetab imelisi torte, sai sünnipäevaks minult pajakindad. Kinnaste peopesakangas meenutab mulle rahvuslikku triibukangast. Seetõttu saigi see alles hoitud ja nüüd leidis ka kasutust. Eelmises elus oli see mingi kardin või kate. Kinnaste peopesas kahekordne vatiin.



Voodrikangas õnnestus ka saada kinda pealiskangastega sobilikes toonides.



Kuna olen tahtnud juba ammu katsetada kahe-käe pajalapi ehk ameerika pajalapi õmblemist, siis sai ka see tehtud. Isegi lõike leidsin netist.





Kindad ja pikk pajalapp koos.



Kui ükspäev köögis kartuleid kurnasin ja aur üsna valusasti käsivarsi kõrvetas, siis mõtlesin, et ehk peaks omalegi selle pika pajalapi õmblema

Üks kott sai ka kingitud, kuid sellest järgmisel korral .

Üks jõulude ajal valminud töö on ka näitamata, meenus seoses näidatud pajakinnastega.

Vanemad lapsed läksid jõulude ajal vanavanaemale külla ja tütar soovis viia lisaks midagi isevalmistatut. Kuna vanavanaema pole veel minult kindaid saanud, siis õmblesin. Esimene paar sai jõulukangast. Pikema "säärega" mudel .



Ikka tepitud peopesaga. Peopesas kahekordne vatiin.



Kuna jõulud ei kesta aastaringselt, siis sai õmmeldud ka teine paar. Helebeežist õitega kangast. Peopesas kasutatud teksariie- oli selline paar helebeeže pükse. Üsna kõhnale inimesele kunagi kuulunud, sest kangast oli nii napilt, et andis mõõta ja klapitada. Tepitud. Peopesas kahekordne vatiin.







Mõlemad paarid koos.



Vanavanaema sai rõõmsaks
sillulullu postitas @ 20:06 - Link - kommentaarid (4)

04 Aprill 2015
Mõned päevad tagasi üritasin postitust teha, kuid siis tegin vist mingi vale liigutuse ja kogu postitus kadus. Ei olnud jaksu uuesti otsast peale alustada. Üritan taaskord.

Pidime kooli aastapäevaks kooliga seotud või kooli logo/pildiga meeneid välja mõtlema ja parimad neist ideedest kuulusid ka teostamisele. Mitte ilmtingimata ei pidanud idee väljamõtleja olema ka teostaja. Mina ei julgenud pinali-ideed välja pakkudagi (no et sina jälle oma pinalitega!), kuid kui see idee kellegi teise poolt välja käidi ja teostajat otsiti, siis sain rõõmsalt käe püsti tõsta ja teatada, et mina teen!(Igaljuhul kordi lihtsam, kui kirikindapaar kududa- au nende tööde teostajatele!).

Mõte oli õmmelda pinal, millel peal prinditud foto vana koolimaja pildiga. Fotosid oli kaks erinevat- üks hoone peasissekäigust, teine järve poolt (hoone tagant) pildistatud. Mulle isiklikult meeldib see järve poolt pildistatud foto rohkem.

Pinalid on õmmeldud linasest kangast. Üks tumehallist, teine beežikast kangast. Raamiks piltide ümber puuvillased pitsid. Kusjuures- kõige keerulisemaks ja aeganõudvamaks kogu selle pinaliõmbelmise juures osutuski pitside korrektne külgeõmblemine.

Tumehall pinal järveltvaatega.





Mõtlesin kaua, millist kangast voodrika panna. Kas mõni vaoshoitud ja soliidne või üllatuslik ja värviline. Võitis üllatusmoment. Hallile pinalile tegin voodri roosilisest kangast- Aianduskoolis ju kasvatatakse roose!



Heledam pinal.





Vooder veelgi värvilisem.



Igal tootel pidi ümber olema ka pakend. Mina õmblesin pakendiks lihtsad puuvilla-linasegused kotikesed, kotisuus kokkukrookimiseks takunöör.



Tegelikult juba enne nende pinalite õmblemist sai valmistatud pinal ka ühele väga toredale kursaõele. See roosikangas meeldib mulle väga! Hiljem vaatasin küll, et see roosidega vahetükk oleks võinud olla täpselt pinali keskel, oleks paremini mõjunud, aga olgu peale, läks seekord nii.





Kuna neid prinditud fotosid jäi veel mõni üle, siis lunisin ühe endale ja tegin isiklikuks tarbeks ka ühe pinali- materjalid olid kõik minu enda omad, välja arvatud need prinditud pildid, nii et võisin teha küll! Muidu kõik sarnane, lihtsalt see pilt oli mõõtmetelt veidi suurem, kui eelmised kaks.



Veel ühe koolitööna oli tarvis valmistada mingi pakend paberist või papist (näiteks punumistehnikas). Punusin ajaleheribadest, voodri õmblesin linasest kangast, pits puuvillane. Karp sai suhteliselt suur.





Eelmise aasta näitamata tööd said vist nüüd näidatud. Edaspidi üritan mõnda värskemalt valminud tööd siia postitada.
sillulullu postitas @ 22:04 - Link - kommentaarid (2)

01 Aprill 2015
Peaaegu aasta on möödunud viimasest postitusest. Peaaegu aasta tagasi on valminud ka need asjad, mida enamus on niikuinii juba FB-s näinud, kuid mõtlesin need siiski ajaloo huvides ka siia üles tähendada.

Eelmisel kevadel lõpetas pisitütar lasteaia. Kuna oli vajadus kleidi järele, sai see üsna viimasel minutil ise õmmeldud. Tänan õpetaja Üllet nõuga abistamast. Kleidike sai väga nunnu ja sobis minu linalakale hästi. (Kusjuures täpselt tema kõrvale sattus istuma tema rühmakaaslasest noormees, kellel oli täpselt sama tooni triiksärk seljas )

Spetsiaalseid poseerimise pilte kleidist pole, noppisin mõne olemasoleva.



Kuna ma vöö kinnitamiseks aasakesi kleidi külgedele teha ei jõudnud, siis vajus vöö siiski trallitamise ja tantsimise tagajärjel veidi viltu. Kangas läks ka kortsu, aga mind see ei häirinud- ikkagi linane ju! Vööle on tegelikult tikitud litrid ja pärlid, kuid nii kaugelt pole need näha. Ehk võtan ennast kunagi kokku ja pildistan kleiti ka lähemalt.





Siin minu kaks nunnukest koos.





sillulullu postitas @ 06:17 - Link - kommentaarid (6)