sillulullu pisitegemised
sillulullu pisitegemised
Viimasel ajal naudin üha enam õmblemist.
.: Minust :.
Vanus: aasta-aastalt ikka vanem
Elukoht: Põlva
Tähemärk: tiigriaasta veevalaja

.: Meeldib :.
Üle kõige meeldib olla koos perega ja meeldib, kui mu kallis mees töölt koju tuleb. Armastan geisha šokolaadi, piparmündišokolaadi, aroomilampe, punaseid roose, maikellukesi, metskannikesi ja jasmiine.
Jumaldan roosat ja punast värvi, eriti veini- ja bordoopunast ja läbi aegade meeldivad küünlad,küünlad, küünlad.
Inglid minu lemmikud.

.: Ei meeldi :.
Ei meeldi, kui on vähe aega.

.: Lemmikblogid :.



















.: Lingid :.


.: Arhiiv :.
Viimased postitused
Juuli 2015
Juuni 2015
Mai 2015
Aprill 2015
Mai 2014
Aprill 2014
Märts 2014
Veebruar 2014
Detsember 2013
Juuni 2013
Mai 2013
Aprill 2013
Märts 2013
Veebruar 2013
Jaanuar 2013
Detsember 2012
November 2012
Oktoober 2012
September 2012
Juuni 2012
Mai 2012
Aprill 2012
Märts 2012
Veebruar 2012
Jaanuar 2012
Detsember 2011
November 2011
Oktoober 2011
September 2011
August 2011
Juuli 2011
Mai 2011
Aprill 2011
Märts 2011
Jaanuar 2011
Detsember 2010
November 2010
Oktoober 2010
Juuli 2010
Juuni 2010
Mai 2010
Aprill 2010
Märts 2010
Veebruar 2010
Detsember 2009
November 2009
September 2009
Juuli 2009
Juuni 2009
Mai 2009
Märts 2009
Veebruar 2009
Jaanuar 2009
Detsember 2008
November 2008
August 2008
Juuli 2008
Juuni 2008
Mai 2008
Aprill 2008
Märts 2008
Veebruar 2008
Jaanuar 2008


.: Hetkel :.

Loen:
viimasel ajal harva ja kui, siis ikka käsitööalaseid ajakirju-raamatuid

Filmid:
Monk
Mõrvad Midsomeris
Aiadetektiivid jne

Lemmikmuusika:
dagö
dido
jaan tätte
michael learns to rock
michael buble


.: Külastajaid :.

296664

29 Aprill 2012
Õmbluspäev.
Eile sai õmmeldud. Lasteaias tulemas perepäev ja sellele üritusele loosi tarvis oodatakse omatehtud asju. Mõtlesin, et kuna mulle õmblemine nii väga meeldib, teen mõne õmmeldud asjakese.

Mõned sinisega pinalid. Osadel õmmeldud pinalitel lukk taaskasutus.



Lukukelkudele panin otsa ripatsid. Paelast ja pärlitest. Kodus kasutuna seisvad ja igaks juhuks alleshoitud pärlid leidsid nüüd kasutust! Hea, et alles said hoitud!





See oli suht ilmetu riie, kuid punane triip muutis asja säravamaks!







Ammu olen tahtnud katsetada sellise kosmeetikakoti õmblemist. Mina panin siiski tugevduse (triigitud vatiini) vahele, ilma jäi minu jaoks ebameeldivalt liru.



Teine sama lõike järgi valmistatud kott sai õmmeldud lapse väikeseksjäänud voodipesust. Algul tahtsin selle komplekti ära anda, kuid nunnu mustri tõttu ei raatsinud ja panin kangaste juurde kangakappi. Nüüd sai üks jupp kotiks.



Teiselt poolt.



Üks väiksem roosa jänestega sai tehtud ka pisitütre patsikummide hoidmiseks. Muidu need kogu aeg mööda elamist laiali.



Hiljem tegin ka selle kelgu külge ripatsi.



Teen veel mõned asjad, niipalju kui aega leian ja üks kingitus ka veel tarvis teha. Õnneks meil homme ka töölt vaba päev.

Lõpetuseks tahan jagada lapitajatega oma head avastust.



Idee sain sellest blogist (keri allapoole, 11 märtsi postitus). Selles postituses ka näha.

Mõtlesin kogu aeg, et miks meil kusagil sellist käepidet müügil pole- kuni komistasin Hansapostis selle toote otsa. Mitu kuud ei raatsinud tellida, oli kallis ka (üle 6 euro). Nüüd aga suisa sooduspakkumine! Ostsin ära ja absoluutselt ei kahetse! Olen paar päeva kasutanud ja tõesti mugav! Ohutum ka.
sillulullu postitas @ 16:04 - Link - kommentaarid (9)

25 Aprill 2012
Kuna väiksem tütar nõudis ikka oma jänesega pinalit, siis õmblesin selle eile valmis.
Õnneks on seda pinalit väga lihtne õmmelda, nii et selliseid võiks õmblema jäädagi.
Jänesega riiet oli järele jäänud beebitekkide õmblemisest eelmisel kevadel.
Kuna esimese tööna õmmeldakse/tepitakse kokku 3 kihti: voodrikangas, vatiin, pealmine kangas ja mina eelistan vatiini eelnevalt läbi küpsetuspaberi (Pireparmu õpetatud trikk) õhukeseks triikida, avastasin, et kangad võib kohe vatiini külge triikida. Kangas jääb vatiini külge peaaegu sama hästi nagu spray-liimiga, mis mul kahjuks sai otsa. Aga väga hea asi see liim minu arvates! (Kuigi mina sain vähe odavama, kuid samuti Karnaluksist).

Kui lukk ja otsad on kokku õmmeldud, lõikan mina sellised tükid nurkadest välja (2,5x2,5 cm), siis saavad minul nurgad ilusamad, ühtlasemad.



Võimalik on kasutada ka sellist meetodit, nagu siin õpetatud, kuid mul vaatamata täpsele mõõtmisele kipuvad nurgad ikka ebaühtlased jääma.

Siis õmblen ka need osad kokku.



Ja siis keerad ümber ja valmis!

Kott ühelt küljelt vaadatuna.



Teiselt küljelt. Siin jäneseid pole.



Põhja all on jäneseid hulgim!



Sellele kotile õmblesin ka sanga, sest tütar ütles, et sellest on hea kinni võtta. Suurus enne kokkuõmblemist 25x27. Kõige sobilikum suurus! (23x27 saaks saledama pinali).

Kangakastist tuli välja ka samasuguse mustriga, kuid pehmest flanellist hele-heleroosa kangas, mis oli samuti beebitekkide tegemisest järgi jäänud (tagumine külg). Kangast oli mõnusalt padjapüürijagu, õmblesin sellest tütre padjale uue püüri.
Veidi klapitamist ja sai selline püür.



Püüri peale proovides jäi kahtlus, et ehk ei taha padi hästi püüris siiski püsida, kuna püüri lahtise otsa ärakeeratud osa sai suht kitsas (kangas ei andnud rohkem välja). Mõtlesin, et miks mitte õmmelda külge paelad, nagu need olid püüridel vanasti.



Tütar puges kohe voodisse pehmele padjale.






Olen omale ammu tahtnud õmmelda lapiseelikut (kes mind teavad, need kindlasti muigavad nüüd- näeksin ma ju kindlasti selles välja nagu õlekubu), kasvõi kodus kandmiseks. Kuid mõtlesin kogu aeg, et kuidas vormistada pahem pool, nii et see jääks ilus, ei hargneks jne. Nüüd on see võimalik, sest sain omale overlocki.

Aitäh Sutsukesele hea nõu eest. Esimene nö. proovitöö sai tehtud tütrele. Krookimistalda mul pole, ei tahtnud seda ka eraldi osta (kuna tellides kohalejõudmine oleks võtnud mitu päeva ja pealegi- tahan omale niikuinii uut masinat, millel tallad standardvarustuses või hoopis teistsugused, niisiis pole vaja mõttetult raha välja käia).

Kangas saadud ema käest. Tükid olid umbes 25 cm. suurused, kuid veidi vildakad, vajasid sirgeks lõikamist. Niisiis ühest lapikesest sain mina neli 12x12 cm lapikest. Mõne kanga lisasin ka oma kangavarudest lisaks. Seelik sai selline helesinine.

Krookisin nii nagu ennevanasti- 2 krookniiti kõrvuti ja sikutama Aga nii sai päris hästi krookeid korrigeerida- jaotada.

Pilte küll häid ei õnnestunud saada, kuid mõned siiski.





Vahepeal käis seelik õues päikest nuusutamas. Väike jäätisepeatus.



Ja siis piilus aknast õue.



Üleval 4 kummikanalit. Allääres pits- tütar ise valis välja.
Tütar käib selle seelikuga nüüd kõikjal. Hea, kui lapsele ema tehtud asjad meeldivad
sillulullu postitas @ 10:40 - Link - kommentaarid (9)

24 Aprill 2012
Mehe vennal oli sünnipäev ja tegin kärmelt talle padja. Plaan oli teha hoopis teistsugune, keerulisema lapimustriga. Ja pealegi kaks, mitte üks. Kuid- välja kukkus nii, nagu alati Aega jäi napiks-kell oli 22 läbi, kui alustasin.

Padi eest.



Padi koosneb sisupadjast (mille tegin ka ise) ja püürist, mis eraldub pesuks lukuga. Tagumine osa sinine ja lukukelgu otsa väänasin sellise lõbusa ripatsi- kingisaaja kirglik kalamees, kalur tegelikult isegi. No väike naljakas moment asjale juurde.



Tagumine osa tegelikult tumesinine, lihtsalt kuna pildistamine toimus kell pool 2 öösel, polnud valgusega just hiilata. Tekst tikitud punase mulineega.

Vanem tütar tuuseldas ükspäev mööda elamist ringi. Küsimuse peale, et mis kadunud, vastas ta, et pole ühtegi korralikku pinalit, kõik on määrdunud , kulunud või kusagile kadunud.

Õmblesin talle siis uue. kangad valis ta ise ja ausaltöeldes ma ise poleks nii õhukest kangast vist küll valinud, kuidagi liru tundus. Kuid lõpptulemusel polnud väga vigagi.

Väiksemale tütrele olin ka lubanud pinali teha, tema valis hoopis teised kangad, kuid suurema õe valmis pinalit nähes hakkas huilgama, et tahtis ka sellist roosidega. Õmblesin siis tallegi, veidi suurema.

Väikesele pinalile unustasin lukuotstesse õmmelda aasakesed, et oleks mugavam lukku avada, suuremale need said. Suuremal sai ka lukk nii õmmeldud, et jäin ise rahule (töö käigus omandad järjest uusi nippe).

Siin nad siis on- väiksem enne kokkuõmblemist 25x 23 cm, suurem 30x 25 cm. Kõige sobilikum pikkus oleks vast 27 cm, selle katsetame ka kunagi ära.







Vooder tepitud kohe pealmise riidega kokku, tugevduseks vahel triigitud vatiin. Hoiab hästi vormi. Õmblusvarusid ei viitsinud kantida, ooverdasin seekord lihtsalt üle. Jäi ilus küll. Voodriks sama kangas, millest ribad luku külgedel.

Kui pinal valmis, siis pisitütar muidugi avastas, et tema ikkagi ei tahtnud roosidega, tahtis jänesega pinalit! No vaatame, ehk õmblemegi uue, sest pliiatsid ja vildikad on vaja ju eraldi pinalitesse panna.
Õmblemisel juhindusin Lise Bergene raamatust Kirglik lapitöö. Lk. 81 on õpetus pehmete õmbluskottide nimetuse all. Lihtsalt ma ei voltinud külgi õmbluste vahele, õmblesin eraldi läbi. Arusaamatu jutt jäi, kuid muudmoodi ei mõista seletada.

Aga muidu suurem tütar jäi küll oma pinaliga väga rahule, vaatamata minu silmis paljudele puudustele.


sillulullu postitas @ 08:36 - Link - kommentaarid (6)

23 Aprill 2012
Kuna see kott osutus kasutamisel väga mugavaks, otsustasin, et õmblen taolise veel. Ikka selle õpetuse järgi.
Kodus oli üks ilus maasikatega linik, kasutatud asjade kauplusest jälle millalgi ostetud just selle ilusa mustri pärast. Halvasti kanditult kiskus see ja ei olnud linikuna kasutamiseks ilus. Algul plaanisin seda kasutada pajakinnaste õmblemiseks, kuid hiljem pidasin seda siiski raiskamiseks ja nii said sellest kangast hoopis kotile küljed.
Lõikasin nii laia, kui kangast välja andis. Põhi ja küljed mustast kangast. maasikakanga kõrval punane kangas. Kant ka samast punasest kangast lõigatud, 4 cm laiune diagonaalkant.
Pitsi leidub mul ka kodus küllaldaselt, lihtsalt ma unustan seda kusagile kasutada. Seekord oli pits silma all, kasutasin osa sellest kotikaunistuseks. Selline õrn pits, nagu maasikaõied.
Tugevduseks sees triigitud vatiin (lihtsalt mahulist on minu arvates tülikam õmmelda).

Valmis kott.





Ühelt poolt



Teiselt poolt



Lukukelgu otsa keerasin traadist ripatsi, punase südame. Siis on ilusam vaadata ja mõnusam kotti avada.





Kandid õmblesin peaaegu kõik seestpoolt masinaga, väljastpoolt käsitsi, sest seekord ei jäänud masinaga üldse ilus.

Kott sai sentimeeter suuremgi, kui eelmine. Mõnus, mahukas, hea asju kätte saada. Mina hoian seal kosmeetilisi vidinaid.

Suuruseks sai pikimal küljel 26,5 , kõrguseks 15 ja põhja laiuseks 10 cm. Üsna mahukas.

Olen rahul. Tahan kunagi veel suurema koti õmblemist katsetada. No võib-olla väiksema ka.
sillulullu postitas @ 17:06 - Link - kommentaarid (13)

14 Aprill 2012
Järgmine katsetus samast kardinapildi- sarjast sai selline.



Pajalapp lähemalt.



Pajakinnas lähemalt.



Seekord katsetasin pöidla õmblemist paremale poole. Kõige parem siiski ei saanud. Käes siiski suht mugav.



Mõlemate peopesa- pool oranžist kangast.



Kollane kangas hakkab otsa lõppema, peab kokku hoidma, oranži jagub veel hulganisti.

Kingitud sai üks komplekt küll sedasi, et pajalapp sai notsuga ja pajakinnas kukega. Sest et äi sea aastal sündinud ja ämm kuke aastal, nii sobis oivaliselt kokku. Värvid ka sobisid. Nüüd vaja kukele uus kinnas õmmelda ja uus notsupajalapp ka.

Kui vähegi aega leiaks, tahaks veel ja veel õmmelda.
Mõtlesin just ükspäev selle asja üle. Masina ostin omale umbes 4 aastat tagasi. Esialgu ei julgenud- osanud ma midagi õmmelda. Tasapisi aga olen avastanud, et õmblemisest on minu lemmiktegevus saanud. Kui on valida, mis tehnikas miski valmistada, eelistan iga kell õmblemist. Oskaks vaid rohkem!
sillulullu postitas @ 19:46 - Link - kommentaarid (8)

11 Aprill 2012
Tegin oma kangavarusid korda ja selle käigus sai üles leitud üks vahvate piltidega ülakardin, mille ostsin kord kasutatud riiete poest 1 euro eest. Munapühad küll läbi, kuid see on nö. maameeleolu loomiseks sobilik ka praegusel ajal.
Kangal olid peal ruudulised motiivid. Kana ja kikkaga, sea ja lehmaga. Tükeldasin kardina nii, et saan ühte motiivi kasutada ühel esemel (pajakinnas- või lapp). Kokku peaks jaguma 9 paari tarvis.
Esimene katsetus kokkus välja sedasi.
Lisasin tumekollast, oranži ja tumerohelist kangast. Noh, oranž oleks võinud ka olemata olla, kuid ega ta häiri ka, värvi poolest on need sobilikud kõik.

Pajakinnas. Ossu õpetuse järgi õmmeldud


Seltsiks sai see pajakinnas seekord pajalapi. Et oleks vaheldusrikkam. Ja pealegi- ma õmblengi liiga harva pajalappe.



Või noh, kui päris täpne olla, siis pajakinnas on PEAAEGU Ossu õpetuse järgi, muutsin veidi pöidlaosa. Niisuguse kujuga pöialt on minu arvates mugavam õmmelda. Käes ka mugavam. Ma kordan- minu arvates. Mis muidugi ei välista, et ma originaalõpetuse järgi enam kunagi ei õmble.





Minu arvates nii armas kangas ja kollane andis sellele sära juurde. See roheliseruuduline pajalapi servas ka kardina küljest pärit kangas.



Ja triikimise ajal leidsin sildilt, mis oli kardina küljes kirjutatuna Rootsi keeles- valmistatud Eestis Vot nii.

Täitsa armsad said, endalegi meeldivad.
sillulullu postitas @ 18:18 - Link - kommentaarid (14)

09 Aprill 2012
Ammu juba olen tahtnud proovida õmmelda mõnda asja.
Esimene neist mündikott, mida ma esmalt nägin Heleni /Sunray tehtuna.
Minu oma sai selline. Pildil lopergusem, kui päriselus.







Hea on muidugi, et see sulgub turvaliselt lukuga. Kuid mina sellega päris rahule ei jäänud, lõige ei saanud ka väga õige. Võib-olla katsetan millalgi veel, kuid hästi ei usu.
Tugevduseks kasutasin kurnariiet.
Andsin pisitütrele, tal polegi veel siiamaani rahakotti.

Teiseks soovisin ammu õmmelda kosmeetikakotti. Algne idee saadud mul jälle Sunray blogist, kuid juhindusin õmblemisel neist õpetustest:
Kosmeetikakott 1
Kosmeetikakott 2

Tegin ise esimese õpetuse järgi, no ei suutnud mina sirgelt mööda kandiäärt seda lukku sinna kotile õmmelda. Pean tunnistama, et ei jäänud jälle rahule. Tuli veidi lopergune. Tegemine võttis liialt kaua aega ka.

Minu oma näeb välja selline.







Sai suuremale tütrele- tal kosmeetikat jagub, mida sisse panna. Kui just väga väikesks ei jää.
Tugevduseks kahe kangakihi vahel kurnariie.

Ja pühadeks sai paar tibukest ka meisterdatud. Fliisist.



Ainult kaks seekord- poiss ja tüdruk, kuid parem kaks, kui üldse mitte. Eelmine aasta ei jõudnud ühtegi. Sellel aastal olin kaval- läksin sugulasele külla, õpetasin talle ja sain nii ka ise kaks tükki valmis. Laps muidugi hakkas nendega kohe mängima, siis pildil ongi nad juba parajalt räsitud olemisega.


sillulullu postitas @ 16:58 - Link - kommentaarid (17)

02 Aprill 2012
Igav postitus.
Jälle pajakindad.
Esimesed.



Käeselg kirju puuvillane, peopesa kasutatud teksapüksid. Kant teksariidest- järgmine kord enam ei paneks, liiga paks siiski kantimiseks. Voodriks oranž sitsiriie.



Teised kaks paari seismajäänud oranžide mummudega punasest kangast, peopesas kasutasin puuvillast lemmik jõululaualina, millesse abikaasa tekitas suure kolmnurkse augu. Parandadal polnud mõtet, kasutasin muul otstarbel.



Peopesariie.



Vooder.



Ühe paari puhul kantisin masinaga nii seest kui väljast , teise puhul kantisin masinaga väljastpoolt ja käsitsi salapistega seestpoolt. Jääb ikka palju ilusam. Pean vist selle kantimisviisi juurde tagasi pöörduma.



Kõik paarid veel koos.



Üks oranž paar juba kingitud.

See paar läheb ka kingituseks.



Miks ma neid pajakindaid teen? Esiteks on neid mõnus lihtne teha. Peale tööd ei jaksa midagi suuremat ette võtta. Nüüd aga olen kaval- teen "pakid" kodus õhtul valmis, võtan töö juurde kaasa ja pausi ajal saan kasutada tööstuslikku masinat- õmbleb lihtsalt, ilma vaevata paksu materjali. Kodus lõikan välja ja kandin.
Teiseks- hea võimalus kasutada kõik seismajäänud kangad ära. No vähemalt osakenegi.
Ja neid on ka hea kinkida. Neid, kellele kinkida, veel jagub. Kuigi töö juures juba küsiti, et kas mul on pood ja ma teen neid müügiks? Ei ole ja ei tee. Kingituseks, ikka kingituseks.

Ma ei tea, kuidas need pildid nii kohutavalt kriiskavate värvidega on. Pildistades tundusid päris normaalsed, nüüd silmal lausa valus vaadata.
sillulullu postitas @ 19:32 - Link - kommentaarid (7)