Hommik algas sellega, et ma oli nii kahe vahel, et kas minna Tabiverre või mitte. Oehh nina vesine ja pea uimane. Aga kuna ma olin lubanud kaasa võtta kaasreisijad, siis jäi see jaaa sõna peale
. Ja ma ei kahetse, tühja see nohu ja uimane pea , päev oli lahe ja kordaläinud! Imestama paneb muidugi see , et meid Jõgeva maakonnas nii palju on. Mäletan et aasta tagasi olin õnnetu, et isetegijas Jõgeva rahvast nii vähe on ja pidasin end ainukeseks lõngahulluks ja blogitajaks. Tänasel ürituse oli meid 13, koos ühe neiuga. Meie õpetajaks oli Luiselotte, kes jagas lahkesti juhiseid . Igaüks valis siis välja mida teha tahab. Mina läksin lihtsamat vastupanu teed. Valisin kindad. Nii ma siis jooksin , viltisin ja pildistasin, et te kõik ikka osa saaksite meie toredast ÜRITUSEST. Juba oli kuulda sosinaid järgmisest kokkusaamisest ja käis arutlus teema üle. Ootan seda juba väga!
Aga minu kindad:
Esimene mulje oli, et eht pajakindad, aga kui mummud ja pärlid peale said, kadus sõnalt pada eest ära. Aga täitsa tore oleks ju uhkelt ka köögis potti tõsta nendega.
Ise olen rahul
Ja minu värvitud lõngast said sokid. Ise neid teha ei viitsinud
, soki kudumine tundub mulle igav ja sellepärast sujuvalt lükkasin lõngad ema juurde.
