Trio ja sõbrad
Trio ja sõbrad
kuldsed teod
19 November 2009
Verstapost

Meid tabas täna meeldiv äratundmine, et armas blogi saab kaheaastaseks. Tore on see, et meid paelub endiselt (ja iga päevaga üha enam) käsitöö ning avastame aina rohkem huvitavaid tehnikaid, meetodeid ja käsitööliike, mida tahaks proovida. Kahju muidugi, et enamasti aega oma meelistegevuseks napib.

Trio ja sõbrad

Kahe aasta eest seda käsitööpäevikut alustades, tundus meile, et nüüd alles hakkame tihedalt näputööd tegema! Oleme üritanud oma lippu kõrgel hoida (eriti muidugi Frieda eestvedamisel ja nobedate näppude abil), kuid vahepeal on blogi ometi päris unarusse jäänud ning tundus, et postitusväärilisi tükke me korda ei saatnudki. Pärast teatavat mõttetegevust ja silmaringi avardamist, leidsime et kui me ei jõua palgatöö kõrval piisavalt tihedalt käsitöötada, peaksime paluma abi sealt, kus see on kõige lähem - sõpradelt. On ju meie heade tuttavate, kolleegide ja sõprade seas palju neid, kelle käte alt tuleb lausa imelisi esemeid, kes aga blogi ei pea. Tore oleks ju mõnusaid asju ka laiemale ringile näidata - kes teab, ehk inspireeriks see neid, kes ühe või teise asja teostamiseks alles mõtet otsivad. Loodetavasti täieneb niiviisi ka meie blogi erinevate käsitöötehnikate poolest.

Silt
Seoses värskete mõtete ja uute tuultega, on meie käsitööpäevikul nüüd ka oma sildike - Trio ja sõbrad (link sellele on vasakul veerus).

Trio


Iiri pits*
Esimene "uue laine" postitus on nii heast sõbrast kui ka imeilusast käsitööst, kuigi selle valmistamisega ei saanud hakkama esitletav sõber ise. Kuid lugege ise.
Tänane külalisesineja on eluaegne suur käsitööline Evea, kes peamiselt koob ja õmbleb, kuid ei põlga ära ei heegelnõela ega pirukavormi. Viimasel ajal on aga temalgi jäänud aega hirmus väheseks ja mahukamad "teosed" aastate taha. Loodetavasti saame siiski peagi näha uusi ja uhkeid saavutusi näputöö vallas.
Seniks aga kaunist pitsist, mille autor kahjuks teadmata. Tegu on iiri ehk gipüürpitsi* tükiga, mille Evea mõne aja eest kaltsukast leidis.



Mis sellest tükist tulevikus saab, on esialgu veel teadmata - võimalik, et padjapüüri- või kotikaunistus, võibolla aga osa laudlinast. Loodetavasti hoitakse meid kõigi arengutega kursis.

Liselotta

*Parandus: tänusõnad tähelepanelikule käsitöölisele, kes osutas, et tegemist on hoopis süstikpitsiga. Kuna ei Evea ega mina selle käsitööliigiga kokku puutunud ei ole, pidasime seda seni just iiri pitsiks.
trio posted @ 20:52 - Link - kommentaarid (3)
01 November 2009
Juunis kirjutasime, kuidas me naftast seepi tegime ja lõpetasime ähvarduseseguse ultimaatumiga hakata sel suvel seebikivist ja rasvadest päris seepi tegema. Ja nüüd tõestame kohe, et me mitte niisama tühja juttu ei ajanud.

Eeltööd

Puhkuse-eelne aeg möödus internetis teooriaga tutvudes ja vajalikke tooraineid kokku kuhjates. Ostsime pudelite kaupa erinevaid õlisid, arvestatavas koguses rasvu, tellisime erinevaid looduslikke värvipulbreid (näiteks alkannajuure- ja annatopulber), marjapulbreid (maasikapulber lõhnas nõnda hästi, et tekkis tahtmine see seebi asemel mõne magustoidu sisse suunata) ja muid lisandeid (savi, kitsepiima- ja jogurtipulbrid jne), valmistasime vorme (eelmises elus üldjuhul sahtlid, sekka ka mõned muud anumad) ette ning kuivatasime igasuguseid lisandeid (ravimtaimed, porgandid, kadakamarjad, apelsinikoored jne).



Ühel juulikuisel päeval kogunesime kokku, kõik teoorias äraütlemata tugevad, käärisime käised üles, venitasime kummikindad kätte, asetasime kaitseprillid ninale ja asusime asja kallale. Et seebikivi on tugevalt söövitav, siis ei ole ettevaatus selle käsitsemisel kunagi liiast, meie säilitasime esimesel korral ikka eriti soliidset distantsi ). Kuna me olime väga ettevaatlikud ja unustasime end ainult natukene, pääsesime pea terve nahaga. Väike kipitus pritsmetest ja ilma kinnasteta potipesemisest tekkinud naha ketendamine käisid asja juurde. Nagu öeldud – tegemist on siiski ohtliku ainega ja liiga uljaks ei maksa minna.

Esimene seebitegu kukkus välja nagu päris, olime kõik uhkusest lõhkemas, kui järgmisel päeval seebimassi lahti lõikasime ja kapi otsa kuivama asetasime. Muidugi – alkannajuurepulbrit oleks võinud veidi vähem lisada ja hiljem selgus ka, et seebikalkulaatori arvutustulemusi maksab tõe pähe võtta küll – et kui ikka seebi vahutavuse näitaja on 0, ega ta siis vahuta kah. Aga hoolimata sellest, et neljast esimesest sordist kaks olid nigelad vahutajad, lõhnasid kõik hästi ja toimisid täiesti seebina.

Kõik meie seebid on looduslikest materjalidest (muidugi välja arvatud seebikivi) ega sisalda ühtegi kunstlikku lõhna- ega värvainet. Umbes pool toorainest on ka mahepõllumajanduslikku päritolu.

Selle suve ja sügise seebiloome

Kõik meie seebid on saanud valmistamise käigus endale ainulaadsed nimed vastavalt nende välimusele või neis sisalduvatele lisanditele.

Alkannajuurepulbrist värvitud kooriv saunaseep sisaldab ka kaerahelbeid ja jogurtipulbrit, lõhna annab rosmariini eeterlik õli. Eripärase välimusega seep sai nimeks Minu mustikakarva ööd.



Meie kõigi ühiseks lemmikuks kujunes apelsini-kaneeliseep Lõunamaine, mis saab lõhna magusa apelsini ja mandariini eeterlikest õlidest ning sisaldab kaneelipulbrit.



Üks dekoratiivsema välimusega seepe – õrnalt kohvi, vanilli ja kakaovõi järele lõhnav ning kohvipulbrit ja kohviube sisaldav Café brutale*, millele annab värvi annatopulber.



Esimese seebikeedu viimane seep – karge ja värske Puhkus Vahemere ääres, mis sisaldab rohelist savi ning lõhnab sidrunheina ja sidruneukalüpti järele.



Järgmistel kordadel olime juba tublisti targemad ja kogenumad, lõhna andvaid eeterlikke õlisid lisasime heldemal käel ja vahutavuse näitajaid ignoreerida ei üritanud. Fantaasia uute kontseptsioonide välja töötamisel vohas samuti – kõik meie suurepärased ideed (millest mõni kuulub juba eriti musta huumori valdkonda – tšillipipraga intiimpesuseep oli neist veel üks süütumaid ) siiski reaalsusesse ei jõudnud.

Piparmündiseebis Tassike teed on vesi asendatud piparmünditeega, lisatud on jahvatatud piparmündilehti ning lõhna annab palmarosa eeterlik õli.



Melissiseep Rohelised niidud on loodud sarnasel põhimõttel – vee asemel melissitee, lisaks jahvatatud melissilehed, lõhnaks sidrunheina eeterlik õli.



Õrnsinine lavendliseep Lavendlite aegu lõhnab täpselt sama hästi, kui välja näeb. Peaosades loomulikult kuivatatud lavendliõied ja lavendliõli.



Värskendav kadaka-nuluseep Köikse rohkem kadakaid oo meitel sisaldab purustatud kadakamarju, helesinist savi ning kadaka ja nulu eeterlikke õlisid. Suurepärane saunaseep.



Kokkuvõttes võib öelda, et pärisseebi tegemine ei olegi mingi kaelamurdev trikk ja kuigi sellega saaks hakkama igaüks, kellel tõsist tahtmist ja huvi on, oli siiski kõige parem seda teha mitmekesi – kõigil olid oma ülesanded ja nii laabusid töö erinevad etapid lennates.
Paraku pole seebitegemine just odav meelelahutus, nii peamegi iga kuu lõpul veeringuid lugema ning arvutama, kui palju me järgmise kuu palgast saame uue lemmikhobi heaks ohverdada.

Frieda, Liselotta ja Milan ehk Trio ehk Kameelia (kui asi puutub seebisse)

*Kui küsite, miks just Café brutale, siis seepärast, et selles kohvis pole konjakit
trio posted @ 17:43 - Link - kommentaarid (9)
226011 läbi astujat