Trio ja sõbrad
Trio ja sõbrad
kuldsed teod
24 Detsember 2007
Kaunist ja rahulikku jõuluaega kõigile!

Kõigepealt kingitustest

Töökaaslased said mesilastega kaunistatud purgid pähklimeega.



Sõbrannadele tegin küpsiseid purgis. Idee on saadud siit.



Selleks tuleb liitrisesse purki kihiti laduda:

1dl suhkrut
1dl (ja natuke peale) rosinaid
2 1/4dl kookoshelbeid
2dl purustatud maisihelbeid
2 1/4dl pruuni suhkrut (panin vähem)
1dl kiirkaerahelbeid
3dl jahu + 1tl küpsetuspulbrit + 1tl soodat + 1tl vaniljesuhkrut

Purgi peale sidusin kasutusjuhendi



Ja otse loomulikult pidin ma küpsised enne ikka ise ära proovima, et teada, mida ma kingin. Tõesti väga head.



Emale tegin kingituseks klaashelmestest kee ja kõrvarõngaste komplekti. Klikkides avaneb välguga tehtud pilt, kust on paremini näha, kui paljudes erinevates toonides need helmed säravad, seepärast ongi kee hästi lihtne ja ilma lisanditeta.



Kõigile ma kahjuks ei jõüdnud ise kingitusi teha, aga ma loodan, et teised rõõmustasid ka nende kinkide üle, mida ma küll oma kätega ei teinud, aga siiski südamega valisin.

Küpsetised

Enne jõulu sai tellimustööna tehtud mandariini-küpsisetort.



Tegu täiesti klassikalise küpsisetordiga, küpsised immutatud kange kohviga ja kihtide vahel vaheldumisi kohupiim, aprikoosi- ja pohlamoos. Tellijad jäid igatahes rahule.

Oma pere jõululaual aga troonis

Kõrvitsa-juustutort



Tõeliselt hea kook ja kui ei teaks, ega oskakski kahtlustada, et siin on mängus kõrvits.

Põhi
200 g Digestive küpsiseid
75 g võid
2 sl suhkrut

Täidis
500 g maitsestamata toorjuustu
3 dl suhkrut
500 g tükeldatud kõrvitsat
2 dl hapukoort
2 tl vanillsuhkrut
1 tl kaneeli
1,25 tl soola
4 muna

Peale
2,5 dl hapukoort
3 sl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut

Kaunistamiseks
kreeka pähkleid

Kuumuta ahi 200 kraadini. Purusta küpsised ning sega sulatatud või ja suhkruga. Suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva 24 cm läbimõõguda tordivormi põhja. Küpseta põhja 10 minutit. Kuumuta kõrvitsatükke kastrulis nõrgal kuumusel, kuni vedelik eraldub. Hauta pehmeks ja püreeri. Vahusta kausis toorjuust ja suhkur. Lisa kõrvitsapüree, hapukoor, vanillsuhkur, kaneel ja sool. Lisa ükshaaval ja pidevalt vahustades munad. Kalla segu põhjale ja küpseta 175-kraadises ahjus 1 tund. Vahusta omavahel hapukoor, suhkur ja vanillsuhkur. Määri segu küpsenud koogile ja küpseta veel 5 minutit. Jahuta vormis. Enne serveerimist hoia vähemalt 6 tundi külmikus. Tort läheb seistes aina paremaks.



Kaunistused

Kodune kuusk sai sel aastal kaunistused muidugi Milani õpetatud pallikestest. Tavaliselt oleme kuusele pannud päris küünlad, aga kuna kartsin, et pva-liimised pallid pole just kõige tuleohutumad, sai sel aastal elektriküünlaid kasutatud.




Töö juures jäi jõulupeost üle mitu kuuske, mis tööruumide vahel ära jagasime ja muidugi oli siis vaja neid ka käepäraste vahenditega ehtida. Meie kuusk läks kogunisti õitsema.




Lisaks leidis okstel koha ka kogu meie loomaaed.




Frieda
trio posted @ 22:14 - Link - kommentaarid (6)
15 Detsember 2007
Jõulud-jõulud!

Kohe on käes jõulud ja viimane aeg jõuluehete valmistamiseks. Lihtsuses peitub võlu - lihtsate vahenditega saab teha väga ilusaid ja omapäraseid asju.



Sellise ehte tegemiseks on vaja:



Töö käik:

1. Võta õhupall (värv pole oluline ) ja puhu täis.



2. Keri palli ümber iirisniit vms, võid lisada kulda-karda, pärleid jms maitse järgi. Niiti peaks olema rohkem, kui selle pildi peal näha.



3. Tee pall märjaks, kuivata pisut käterätiga ja kata niit PVA-liimiga. Pööra erilist tähelepanu niitide ristumiskohtadele. Jäta üleöö kuivama.

4. Kui liim on kuivanud, võib lisada veel kaunistusi - sädelevat liimi, paela jne.

5. Lase õhupallist õhk välja ja eemalda õhupall. Võid veel kaunistada.





Head meisterdamist!

Milan
trio posted @ 15:19 - Link - kommentaarid (17)
13 Detsember 2007
Juba nädalajagu päevi seisis mu kapil taas üks edeva kuue saanud pudel. Seekord polnud tegu mitte tühja taara, vaid täitsa täis veinipudeliga. Kaunistatud on ta... ma ei oskagi öelda, kuidas seda tehnikat nimetama peaks. Ei mäleta ma ka enam, kust ma seda lugesin, aga igatahes on meeles, et see tundus kohe proovimist väärt asjana. Kui see on pärit mõnest siinsest blogist, siis antagu mulle andeks, et ma sellele ei viita, sest ma tõesti ei suuda enam leida, kust ma sellest lugesin. Aga asi sai järele proovitud.



Praktikas näeb asi välja nõnda, et käepärast peab olema WC-paber (paremini sobib just selline odav variant, mis sihtotstarbelist kasutamist üldse ei kannatagi ) või paberkäterätid või mingi sarnane kraam ja vesi. Ja siis pole muud, kui tuleb seda paberit vette kasta ja pudeli ümber mätsida, kätega siludes ja üleliigset vett välja pigistades. Ma kujutan ette, et kindlasti annab selle paberimassi sisse ka kõikvõimalikul vähegi vett kannataval moel värvi, efekti ja aktsenti lisada.
Ja tänases nukras meeleolus sai siis pudelile pabernöörist üks väike ja melanhoolne lilleke nikerdatud. Hetkel küll veel teibiga kinnitatud, aga teip kuulub eemaldamisele, kui liim on kuivanud.



See pudel jääb ilmselt mulle endale (ja leiab loodetavasti rakenduse mõnel lähiaja koosviibmisel ), aga sarnaselt dekoreeritud pudelite kinkimisel on mul plaan ka teisele poole mõni kaunistus seada ja veini nimi samuti pudeli peale üles tähendada.
Sama põhimõtet edasi arendades on kindlasti võimalik üsna loominguliselt igasuguseid purke ja pudeleid omanäoliseks muuta.

Frieda
trio posted @ 19:33 - Link - kommentaarid (3)
12 Detsember 2007
Plastik-puit-klaas

Jehuuu! Kolmapäev - see tähendab, et nädala selgroog on murtud.
Selle tähistamiseks otsustasin end ehtida ühega ühe oma esimestest keedest



Kee on tehtud Abakhanist ostetud pärlitest. Plastmassist pärlid tundusid pakis väga ilusad - pealt selline nagu oleks õlivärv vee peal ujunud ja mustreid moodustanud. See oligi ilus, aga värvikiht oli augu ümbrust ummistanud ja katse kirvemeetodil (küünega kraapides) auku puhastada päädis värvikihi koordumisega laiemas ulatuses. Nii et jäid nii, nagu olid.
Puust kettakesed ja pruunid klaashelmed olid peris kenad ja tundus, et sobivad kõik kokku ka - selline sügisene kee.
Kinnis on Tiimarist. Mõtlesin ka, et hoian raha kokku ja ostan sealt, aga see oli püha lihtsameelsus, sest enamikku vedrukinnistest ei olnud võimalik avada - olid kinni kiilunud või siis metalli pehmuse tõttu laiali vajunud ja kui üritasin neid tangidega kinni suruda, siis jäid nad muidugi sellepärast kinni. Nii et mul on nüüd suurem hulk korralikke kinnise vastasosi ja kui nad nii mikroskoopiliselt väiksed ei oleks, siis saaks neid veel teiste haakidega kasutada.

Lõngad-lõngad
Nüüd on veel vaja mõelda, mida teha lõngadega, mille oma lugematutel kaltsukaretkedel olen ostelnud.

Villane ja väga mõnusat sinist värvi Humana-lõng, mida nähes endast väljusin ja peaaegu kõik saada olnud tokid ära ostsin (mida oli muidugi rohkem, kui juuresolevalt pildilt näha on) :



Ja juba mõnda aega ootab üks villase-mohäärisegu, mille ostsin sisukorra pärast, kuigi värv eriti ahvatlev ei tundunud - selline porihall:



Ja veel üks pehme ja karvane pärismohäär:



Eks see sinine sai määravaks, kuigi kahjuks seda rohkem ei olnud kui üks poolik tokk.

Naturaalsed lõngad on minu nõrkus, aga mohääriga on see karvaajamise jama. See küll möödub pärast mõnd pesu, aga alguses on küll kõik suud-silmad (kui mohäärist on tehtud müts ja sall) ja diivanid-toolid (kampsun) karvu täis

Liselotta
trio posted @ 09:22 - Link - kommentaarid (3)
08 Detsember 2007
Üks saja seitsmest pooleliolevast asjast sai lõpuks lõpetatud. Saalomoni tehnikas rätik oli valmis juba mitu nädalat, ainult narmad veel kinnitamata. Et ma nüüd siiski kaotasin lootuse kuskilt sama lõnga saada (sest nagu ikka, tuli narmaste jagu lõnga puudus ja muidugi seda enam müügil polnud), ei jäänud muud üle, kui teha narmad teisest lõngast. Pisut heledam on, aga pole häda midagi. Alati saab ju teha nägu, et just nii oligi mõeldud. Modell torises ka pisut - et teda olevat pildil liiga palju näha.



Ja muidugi ei saa ma ühtegi vaba päeva mööda saata ilma küpsetamata. Köök sai igatahes jõululõhna täis ja selles olid süüdi

Piparkoogimuffinid



100 g toasooja võid
2,5 dl fariinsuhkrut
3 muna
2 dl hapupiima või keefirit (kasutasin maitsestamata jogurtit)
5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
1 sl kaneeli, 1 tl jahvatatud nelki, 1 tl jahvatatud ingverit (mina võtsin nende asemel 3 tl piparkoogimaitseainet)
50 g kreeka pähkleid
1 dl pohlamoosi

Vahusta või koos suhkruga, lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. Sega hulka hapupiim. Ühenda nisujahu, küpsetuspulber, sooda ja maitseaind, lisa tainale. Lõpuks sega hulka tükeldatud pähklid ja pohlamoos. Jaga tainas muffinipanni pesadesse (retsept lubas antud tainakogusest 12 muffinit, mul tuli 18, aga eks see oleneb natuke muffinipanni pesade suurusest). Küpseta 180 kraadi juures 20 minutit.



Kaunistuseks on maitsestamata toorjuust ja pohlamoos.

Uue kuue said kaks pudelit. Mingit erilist rakendust mul nende jaoks küll pole, kaunistavad niisama aknalauda ja aeg-ajalt saavad mõne lilleõie seltsiks.



Frieda
trio posted @ 17:53 - Link - kommentaarid (8)
04 Detsember 2007
Suurem osa tänastest isetegemistest (vaba päev! ) olid kulinaarsed, väga magusad ja päikeselised. Aga kõigest järjekorras.
Kunagi ostsin kaubamajast kaks kümnekroonist valget kruusi, õilsas lootuses, et ma peagi jõuan nende värvimiseni. Lõpuks see päev saabuski. Kruusid said seltsiks ka pudeli ja suvel tehtud foto päevalilledest. Värvilahenduse idee on laenatud Milanilt, ma loodan, et Sa ei pahanda.



Edasi oli plaanis, jällegi Milanilt saadud idee järgi, valmistada pähkleid (ja mandleid) mees. Ilmselt on seda parem teha suvel värske meega, sest juba kristalliseerunud mee aeglane sulatamine on väga tüütu.



Lõpuks jõudsin veel ka küpsetada.

Elevandikõrvad



0,5 kg lehttainast
1 dl suhkrut
2 tl kaneeli

Rulli tainas küpsetuspaberil 20x40 cm suuruseks ristkülikuks. Sega suhkur kaneeliga. Riputa tainale võimalikult ühtlaselt peaaegu pool kaneelisuhkrust ja patsuta see kätega tainasse. Kummuta tainaplaat paberit appi võttes teisele küpsetuspaberile, nii et ülespoole jääb katmata külg. Kata ka see kaneelisuhkruga, jättes 1 sl pealeraputamiseks. Tõsta taina mõlemad lühemad servad keskjoonele kokku. Korda sama tegevust veel kord, nii et mõlemal pool keskjoont on neli tainakihti. Tõsta ühe poole neli kihti teisele poole ja vajuta kergelt kokku. Mähi tainas aluspaberisse ja pane vähemalt pooleks tunniks külma. lõika väga terava noaga 0,5 cm paksusteks viiludeks ning kata mõlemad pooled vähese kaneelisuhkruga. Tõsta plaadile, jättes vahele 5 cm paisumisruumi. Küpseta 225 kraadi juures 7-8 minutit, pööra ringi ja küpseta veel 5 minutit.



Vähest päevavalgust ära kasutades sai pildile püütud ka vahepeal tehtud ehted. Lilladest klaashelmestest kee ja käevõru komplekt



ja siniste helmestega pusakee.



Frieda
trio posted @ 14:51 - Link - kommentaarid (8)
03 Detsember 2007
Kunagi, kui oli veel suvi, värvisin üle hulga aja rõivaid. Kõiksugu looduslikud värvid ja viltpliiatsitega värvimine ootab veel oma järge (ja tundub väga lahe olevat ), sest veneaegseid värve oli ja on alles veel paras ports ning juhuslikult ka üks keedupott toiduvalmistamiseks sobimatuks muutunud, niiet andsin siis lõpuks pihta (lõpuks sellepärast, et plaanitud oli seda juba õige mitu aega).
Kõik tähtsad õpetussõnad möödusid minu peast kõrvu tabamata ning tegin nii nagu meeles oli.
Õnneks ei olnud kahju eriti suur - kõik katsetamiseks võetud riided olid kas kaltsukast või siis lihtsalt prajasse staadiumi kantud, et vajasid värskendamist.
Ühe heleroosa H&Mi topi, mis pärast ühist pesu sinise särgiga oli õnnetult laiguliseks muutunud, värvisin vaarikapunaseks:



Kuna värvitavaid pidi kogu aeg liigutama, aga pott oli väiksevõitu, jäi tiba laiguline , aga see ju teebki omapärasemaks (seda ei saa küll ütelda nende toredate soolaplekkide kohta, mida teravam silm pildi paremal pool täheldada võib, aga eks ma katsun käia käsivars küljele surutud ).

Ja kuna mina (nagu paljud isetegijad) armastan kilisevaid-kulisevaid ja säravaid-sätendavaid asju , õmblesin kaunistuseks hunniku litreid ja helmeid kah külge:



Litrid säravad nii nostalgiliselt, sest on ainult üht poolt pidi kinni ja pärit veel nõukogude ajast. Pärlid on ühe kaltsukast ostetud tuunika küljest, mis lähemal vaatlusel osutus ebameeldivalt plekiliseks, aga sisaldas endal ilustisena terve hulga helmeid.

Teisi rõivaid värvisin üritades batikatehnikat rakendada, aga loomulikult valisin selleks vale niidi (no kes siis traagelniidiga seob ). Vigadest ju õpitaksegi (targad muidugi õpivad teiste vigadest).
Liselotta
trio posted @ 15:19 - Link - kommentaarid (1)
01 Detsember 2007
Frieda again. Vabama momendi tõttu tööl (valevorst, pole sul mingit vabamat momenti, tunnista üles, et sa oled lihtsalt laisk nagu porikärbes :-p) otsustasin teha väikese kokkuvõtte fotograafilisest isetegemisest suvisel reisil Põhja-Norrasse.

Asusime teele Soome kaudu ja aimu meid ees ootavast polaarpäevast saime juba esimese päeva õhtul esimeses ööbimiskohas Oulu ja Kemi vahel, kui poole kaheteistkümne ajal oli taevas Botnia lahe kohal roosa.



Järgmisel päeval jätkasime teekonda põhja poole.



Seisime Rovaniemis põhjapolaarjoonel ja saime teada, et Nordkapini on veel üle 600 kilomeetri:



Mida põhja poole, seda rohkem kohtasime:



Soome suurim, Inari järv.



Järgmise päeva võtsime vastu juba Norras. Saami parlamendi hoone Karasjokis:



Ja siis muudkui edasi põhja poole.



Umbes 60 kilomeetrit enne Nordkappi kohtasime jääkülmas vees selliseid tegelasi:



Maastik muutus järjest metsikumaks ja temperatuur muudkui langes. Kümmekond kilomeetrit enne Nordkappi oli sooja 5 kraadi.



Ja siis oligi maailma äär. Lõpuks küll udu hõrenes, aga midnattsol'i me Nordkapis siiski ei näinud.





Järgmisel päeval alustasime tagasiteed lõuna poole.





Teele jäid Alta oma kaljujoonistega ja Målselvfossen.



Siis jõudsime Lofootidele.





Kella üheteist-kaheteistkümne paiku õhtul paistis mägedele alles päike.



Järgmisel päeval käisime Borges ja sealses viikingimuuseumis.





Lofootide tipus Å külas:



Moskenesist sõitsime praamiga Bodøsse.



Järgmisel päeval viimased vaated Norrale.



Siis jõudsime juba Rootsi.



Ja lõpuks Stockholmi kaudu koju tagasi.
trio posted @ 07:53 - Link - kommentaarid (11)
226009 läbi astujat