Trio ja sõbrad
Trio ja sõbrad
kuldsed teod
18 Aprill 2010
Kiri koogiga e vanad võlad

Eelmisel aastal alustasin pitsrättide ja -sallide kudumist ja vaimustusin neist. Kui paar lihtsamat oli valmis, otsustasin asuda enda arvates oluliselt keerukama - kolmnurkse kallale. Ma küll uurisin foorumeid ja juhendeid, kuid ilmselt pealiskaudselt, sest ei saanud kuidagi aru, mismoodi käib salli alustamine ega ka edasi kudumine. Aga selgus, et oli vaid teooria asemel praktikaga tegeleda ja kõik lahenes iseenesest. Nii alustasingi ma korraga koguni kahe rätiga - Kiri ja Pääsusabaga. Kuna ma ei ole eriline õlaräti kandja, pidi Kirist saama kaelasall ja selleks valisin imepeene mohäärlõnga. Nii sall kui lõng (ja selle tugev värvitoon) õigustasid end möödunud talvel täielikult. Ainult eriti külmade ilmadega kandsin paksemat sooniksalli.
Kiri sai ka kiiresti valmis ja oli igatepidi õiges mõõdus.


Lõng: Fonty Kidopale; 2,5 25-grammist tokki.

Seevastu Evelyn Clarki Pääsusabaga läks palju kauem aega. Seegi polnud keeruline, aga kuna tegin rohkem kordusi, kui mustris ette nähtud - et rätt oleks ikka suurem -, siis venisid read hirmus pikaks ja nende tegemine tundus nii tüütu. Eelmise aasta lõpuks sain siiski suurprojekti valmis.


Lõng: Raasiku vikerkaarevärviline; 1 viht, umbes 300 g.
Suurus: hiiglaslik (mistõttu oli seda ka venitada väga keeruline).

Selle mustri jaoks pidanuks valima lihtsama lõnga, kuna mustris olid ilusad detailid, mis oleksid ühevärvilise lõngaga paremini esile tulnud. Aga seda pilkupüüdvam ma sellesse rätti mässituna olen. Hea Tallinnasse paraadile minna.


Ja lõpetuseks maotäis magusat e vanaema rabarberikook.
Juba peaaegu aasta olen teinud imelihtsat kooki, mille retsept avaldati möödunud kevadel Postimehes. Alguses rabarberiga, siis õunaga, kui needki keldrist lõppesid, siis suvel sissetehtud mooside või külmutatud marjadega.

Vaja läheb:
Tainas
150 g võid (enamvähem pehmet)
50 g rapsiõli
1 dl suhkrut (nt pooleks tavalist ja mõnd pruuni sorti)
3,5 + 0,5 dl jahu (olen seganud täistera- ja tavalist nisujahu pooleks)
0,5-1 dl peenemaid nisukliisid
1 tl vaniljesuhrut

Täidis ja kate
0,5 l moosi/marju või 700 g rabarberit/õunu
suhkrut (kogus sõltub täidisest - rabarberile võib vabalt lisada 0,5-0,75 dl, hapudele õuntele mitte üle 0,5 dl, moosile ei ole vist üldse vaja.)
kaneeli oma äranägemise järgi (mina panen hästi palju ).

Sega vaniljesuhkur, suhkur ja või, lisa 3,5 dl jahu, kliid ja õli (see teeb koogi veidi õhulisemaks), näpi kas purutaoliseks või ühtlaseks massiks. Kui mass on purutaoline, vala sellest 2/3 küpsetusplaadile või vormi ja suru kokku, ühtlane mass laota ühtlaselt. Puista peale täidis, raputa peale kaneeli ja siis suhkrut. Sega ülejäänud jahu 1/3 tainaga purutaoliseks massiks. Kui mass on liiga ühtlane ja kleepuv, võib jahu juurdegi panna. Puru puista ühtlaselt täidisele.
Küpsetamise aja ja temperatuuuri alaseid nõuandeid ma anda ei oska, kuna ise küpsetan puudega köetavas ahjus. Algul fooliumi all umbes 25 minutit, siis teise samapalju ilma, et pealispuru ei kõrbeks ära ega ka tooreks jääks (aga kõik sõltub muidugi konkreetsest kütmisest). Kellel on elektriahjud, ehk siis on abi originaalretsepti juures olnud soovitusest küpsetada 180˚juures 45 minutit.
Sellise suhkrukogusega tuleb kook mahedam ja mitte eriti magus, see on maitse asi - minu jaoks on enamasti retseptides antav suhkrukogus liiga suur. Lisatavate kliide kogus sõltub samuti maitsest, aga mina panen neid pigem rohkem kui vähem, sest peeneks jahvatatud kliid kaovad üldmassi sisse praktiliselt ära, nii ei ole tundagi, kui sisikonda traatharjaga hõõrutakse.
Suurepäraselt sobib kooki süüa veidi jahtunult (kuigi siis võib põhi veel rabe olla, päris jahtunult on kook kergemini käsitsetav) ja koos vaniljejäätisega.
Siinne kook on tehtud õuna-pihlakamoosiga.



Ja ega muud üle jää kui nautida kena kevadet ja oodata värskeid rabarbereid. Loodetavasti lõpevad ka liivatormid peagi ja ilm läheb soojaks!











Liselotta
trio posted @ 21:21 - Link - kommentaarid (5)
226011 läbi astujat