ARUANDED
ARUANDED
04 Mai 2011
KUS ON SEE LOODETUD TÄIUSLIKKUS, RAHULOLU JA LEPPIMINE EHK MIDA VANEM SEDA ROOSAM...
Kas see, et ma ei jõua oma väärt mõtteid enam kinni hoida, kuna tuhat muud tähtsat asja nõuab toimetamist; kas see, et mitte miski ei meeldi mulle enam lihtsalt väga-väga-väga ja alati tuleb lisada kas või kõige väiksemgi „aga“; kas see, et ma muutun päev päevalt järjest rumalamaks ja küündimatuks ja tihti tuleb tõdeda: õigupoolest on mul ka selles või tolles asjas teadmised üsna pinnapealsed, ongi vanadus?
Ja kui mõelda, kui palju on veel tegemata, avastamata ja õppimata ning palju uut ma ei jõuagi proovida, sest aega ju selleks niikuinii ei jätku. Kas see vaikne alistumine tunsidele ja päevadele, mis on tunduvalt lühemad, kui nad kunagi olid, on vananemise paratamatu kõrvalnäht?
Millega ma peaksin asendama armsa ja sileda näokese, mis tükkhaaval minult „röövitakse“, kui ma loomult olen depresiivselt vastu maad litsutud olevus, kibestunud kurrud suunurkades. Nüüd juhtub see ka minuga... Ma olen keskealine, või tänapäeva keskmiste vanuste juures kohe-kohe sinna jõudmas.
Usun, et ma olen alati vana olnud, ainult nüüd jõuab ka keha mu tõelise vanuseni ja kurat, kuidas ma ei taha seda. Piinlik on. Justkui oleks välimuse aastate survel muutumine häbiasi. Kelleks ma ennast õigupoolest siis pean?! Et ei, ei, mitte mina, aga tegelikult ei heida ma kellegile vananemist ette, kuna see on ilus ja loomulik. Milline ülbus. Milline ülbus.
Aga ülbust ega künismi pole vaja, hoopis lõõgastunud rõõmu ja vaba voolamist. Nooruslikku hinge, mis kompenseeriks vananeva ihu.
Kui see loomulikult ja seest poolt ei tule, eks siis tule mehaaniliselt kaasa aidata! Näogümnastika ja nii pimestavalt ere kevadine päike, mis kõik ebasobivad kortsud ja voldikesed näost kaotab : )
Üks õpetlik blogi.

Kampsun on kootud lõngaga Bergere de France Lima. Lõige ajakirjast "Käsitöö". Venib päris korralikult. Kududes kartsin, et saab liiga väike, aga nüüd tundub, et mõningase kandmise pärast on ta mitu numbrit suurem.
Roosa linane pilutatud mustriga kleit oli kunagi mu vanaema jagu. Temal oli see sirge lõikega ja lihtsate varrukatega. Taasakasutus ja võib-olla liiga pretensioonikad varrukad.












» kylmjalg posted @ 21:17 » - Link - kommentaarid (10)