KODUS ON MÕNUS!

Ei saa olla midagi paremat kui kodu.
Mõnel inimesel on aga mitu kodu, ja päris paljudel on need kodud erinevates riikides, mandritel... aga see lapsepõlvekodu on siiski parim. Ja paremaks veelgi teevad selle inimesed, kes sind armastavad just sellisena nagu sa oled ja sind alati koju ootavad, ükskõik kui kaua sa ära oled.

Tulin kümneks päevaks Eestisse ja ei saa olla parimat üleminekut soojast kliimast Eesti sügisesse kui hetkene välitemperatuur. Täna terve päev sai pargis-metsas mütatud ja jalutatud, nauditud sügise kirevaid värve ja suve meenutavat tuuletut ilmakest. Suurepärane vananaistesuvi!

Sai siin hiljuti ka kodu tulekuks üks vestike kootud ja nyyd siis on teine 100% kasutuses. Lihtne must vestike, millel jooksevad rinna kohal kaks palmikut.



Natuke ka pärlitööd

Enne tulekut sai veel valmis meisterdatud üks helesinine komplekt. Sai teine siin selline õrn ja armsake.



Mis veel uudist. Ah jaaaa....

Eestisse sai tuldud läbi Barcelona ja seekord (minu elus juba 2. kord) läks mul pagas kaotsi. Õigemini mu pagas jäeti Barcelonasse maha. Ei saa olla jubedamat asja, kui tulla külla ja jõuda kohale ilma kingituseta ja isiklike asjadeta. Jumal tänatud, et tulin oma koju. Kuid siiski- milline närvide kulu!!!!
Ei soovi sellist läbielamist kellegile. Siit siis soovitus: sinu käsipagasis olgu alati kõik asjad, mida vajad, kui juhuslikult peaksid pagasi kaotama!

Vaatasin siin isetegijate sünnipäeva pilte ja peaks ütlema, et ütlemata kahju oli, et tulla ei saanud. Aga äkki järgmine kord!

Homme läheb posti minu värvipakk, mis loodetavasti on teisipäeval õnnelikult uue omaniku juures. Midagi sooja ja kasulikku, sai tehtud südamega.

Olgu siis, järgmise korrani!

EHTEPÄEV

Ilmake on endiselt ilus ja soe, keskmiselt 26 kraadi ja seega ikka ja jälle ehtelainel. Kohe kohe on valmis ka seelik, ette sai võetud ka sügissoov ja kirja pandud soki ja hõlmikuprojektid. Ühesõnaga, lähiajal olen hõivatud!

Niisis valminud kõrvarõngaid ja komplekte!

Kõigepealt kaks erinevat paari kõrvarõngaid korallidest: Lihvitud piklikud, lapikud ja poorsed pallikesed. Teostus lihtne, materjal väärtuslik ja efektne!


Klaaspärlid GC helmepoest ja HH-st ja Silverpoindist



Üks käevõruga komplekt hästi lahedate klaashelmestega



Ja lõpetuseks komplekt punane- valge.



See blogi on minu ehteloomingu mälu, sest tegijale jäävad näpud! Mõnus on vahest vaadata ja meenutada.

Sain siin just ettepaneku ma ehtekesed ühte juuksurisse müüki tuua. Osta klaaskapp ja ehted sisse paigutada. Mureks vaid ajapuudus, et kapp sisustada ja varustada. Aga iseenesest vahva pakkumine, mille ma ka vastu võtan. Nii et HH-ja ja Silverpoindi helmed miksitakse kohaliku toorainega ja paisatakse hispaania turule

Järgmise korrani!

Jällegi sai siin allahindluste ajal ostetud üks kaelakee: korallid ja kivid ja traati... Kuna kee oli vaid 2 eurot panin ta endale ostukotti: midagi ikka ju saab ringi teha.

Niisiis originaalehe.



ja uued

Ja siis kaks erinevat komplekti: kaelakee ja kõrvarõngad ja siis käekett ja kõrvarõngad





Kasutamata on veel suuremate kividega osa.


Mis veel. Pole pikka aega siia ühtegi toitu üles pannud.
Täna siis küpsetatud juust moosiga.

QUESO FRITO con MARMELADA

Juustu 200 gr- pehmet kitsejuustu. Sobilik on täitsa motzarella näiteks
2 muna
2 spl jahu

Vahusta munad ja lisa jahu. Kasta juustutükid segusse ja fritüüri paar minutit. Serveeri ja naudi moosiga (apelsini nt)




Järgmise korrani!

Hispaaniapärane- Eesti moodi

Sain siin septembri alguses Eestist uue HH-ja ja Silverpoindi pakikese. Pärleid päris palju ja ideid jätkub, kuid teostuseni ei jõua- aega vähe. Kyll kylalised, kyll jõudu pole, sest töö väsitab ja siis jälle tuleb uni peale. Päris igasuguseid kõrvarõngaid ka ei taha teile siin näidata, kui siis ikka mingi poolest teistmoodi: kas siis lahendus, materjal....

Niisiis kasutatud HH-st ostetud kõrvarõngatoorikud, punutud 0,4 traati ja suuremaid seemnehelmeid. Valmis siis sellised kõrvarõngapaarid.

Kandiline ja ümmargune toorik





Järgmise korrani!

Mõnda aega tagasi algatasin siin aegumatu projekti- EHETE TOTAALNE MUUTUMINE. Oleme siin vanasid riideid ringi teinud ja neile uue elu andnud ning mõtlesin, et miks siis mitte ka ehetega sama teha. Ikka leidub kapipõhjas ehteid mida võiks uuesti ringi teha, täiendada jne. Või teine võimalus, osta mitu, lammutada ja siis uus kokku monteerida. Muide viimast muutmisviisi harrastan ma eriti tihedalt. Niiviisi sünnivad mu korallidest ehted ja ka päris mitmed teised ehted.

Allahindluste ajal sai siin päris mitu pikka kaelakeed ostetud ja lammutatud. Kõigepealt siis üks suur ja vahva bambusest, seemnetest ja teokarpidest. Selline suur ehe sobib ideaalselt mõnele rinnakale ja suuremale inimesele. Kui mina selle ehte enda kaela paneks, oleks terve kõht kohe täis. Aga elemendid ju meeldisid ja nii ta siis kotti ka sattus. Kombineerisin kolme teise kee helmestega.

ENNE:



NÜÜD: Sai kohe mitu kaelakeed: endale ja paar tükki ka teistele



Sai tehtud ka paar kõrvarõngapaari, kuid need jäid pildistamise ajal kahjuks koju. Teokarp ja valge kivike.

Idee on sama- kuid teostus minimalistlikum ning sobib igapäevaseks kasutamiseks.

Ja bambusrõngas läks Sofiale närimiseks: kõik olid rahul!!!



Ja siis veel keraamiliste mummudega kaelakee. See sai lühemaks ja fimomummud keskele ja kullakarvalised seemnehelbed vahele. Ja makeower ongi tehtud!!!!






Kanaaridel jätkuvalt 30 kraadi ja .

Parandus PAELLA RETSEPTIS

Tegin siin jälle paellat ja avastasin, et unustasin Teile pakutud retsepti panna ühe väga olulise komponendi- TOMATI, mis just annabgi paellale tema mahlasuse. Ilma selleta jääb paella kuivapoolne.

Vabandust retseptisõbrad!

FIESTA, FIESTA , FIESTA

8. september on jällegi üks Hispaania paljudest pidupäevadest- Kanaarisaarte päritolu neitsi Maria del Pino (neitsi Maria Mänd) pidupäev, kelle auks kohe kolm päeva pidu peetakse.

Maria del Pino

Pidustused algavad reedeõhtuse jalgsi matkaga- käimisega ja lõppevad pühapäeval laada ja lauluga. Kui HIspaanias on pidu, siis rahvas on kohal ja tunneb rõõmu ja pidutseb. Pidupäeva on patt maha magada ja iga hispaanlane oseleb! Nii sellelgi usklikul pühal. Inimesi, kes peale tööpäeva lõppu pühaku mälestuseks mägisele 13 km pikkusele matkale suundusid oli tuhandeid. Mägitee suleti, et rahvas saaks rahulikult ja lauluga oma missiooni täita. Väike rumm ja koola ja teekond võeti ette- väiksemad ja suuremad jalgsi TERORI!

Meie nii vaprad polnud, ja sõitsime üles alles laupäeval vaatama sõjaväelist paraadi-etteastet, pühakuju ja loomulikult laata.



Väike külake mägedes- TEROR- on imearmas, selline tüüpiline Kanaarikülakese algupärase olemusega. Väikesed armsad majad, puidust nikerdatud rõdudega, mis oli rahvast täis ja kaunistatud vastavalt teemal: kohalike rahvuselementide ja pühapiltidega.



Rahvast muidugi lademetes- liikuda oli raske. Aga nägime kõike, mida tahtsime. Sõjaväe marssimist, pühakuju kandmist ja kui neitsi kuju kiriku tagasi viidi ja eksponeerimiseks üles pandi, trügisime sisse ja loomulikult pildistasime.



Laat oli aga kogu väikese küla peaväljaku vallutanud. Müüdi kõike: riidekaupa a la turu kaup, palju palju toiduasju ja siis käsitööd. Minule nagu ikka pakkus ikka huvi see käsitööpool.

Kõigepealt näitaks teile religioosseid ehteid. Siin on suur mood kanda religioosseid ehteid: käevõrusid pühakute piltidega, kaelaketi ripatseid, palvehelmed on vist igas autos (ka minu autos) ja igas kodus, sõltumata sellest, kas kirikus käid või mitte.



Sellised pühaku piltidega kahhelkivimaalid on iga hispaania vanaema kodus. Sellel on siis peopäeva kangelanna koos Terori pisikese kirikuga.



Lisaks siis veel pilte kohalikust käsitööst.

Vaibamüüa- pilt Mia 32-le



Kohalikud pitslinad, trükk ja pajakindad. Nagu näete on analoogsed kujukesega pajakindad ka meie portaalist läbi käinud.



Juhin tähelepanu sellele vihmavarjule. Pitslinaga- nyyd on see minu sõbranna magamistoas.

Kahhelkivile maalitud pildikesed ja puitrõdude väikesed maketid.



Savikujukeste ja pottide valik



Ja ehtemyyad, keda oli kyll igasuguseid.



Sai siin tabatud, kyll kahjuks tagapoolt, üks heegeldatud seelik



Igavesti tore päev oli meil seal Teroris. Tagasi tulles käisime leheputkast läbi, sest juhtus nii, et üks päev väljas töökaaslastega õhtutades, sattusime nö kohaliku Eesti Ekspressi weekend lehekülgedele. Muid uudiseid lugedes aga leidisn artikli Saaremaa kohta- nime all kyll: Eesti ja tema saared



Vot nii!! Järgmise korrani!

REEDE ON PARIM PÄEV

Iga tööinimene hõiskab rõõmust kui käes on reede, loeb töötunde ja arvestab minuteid, mis jäävad algava nädalavahetuseni. Nii minagi. Reede on mõnus, sest nädalavahetused on alati nii täis plaanitud, et kohati on lausa väsitavad.

Meie käime iga nädalavehetuse vähemalt paar tundi ikka rannas. Siin saarekesel on alati päike, ja kui pole seal kus oled sina, siis mine ja otsi, ja alati leiad- elame minikontinendil. Tahtisn Teile eelmise postitusele lisaks panna ülse ühe tõelise kalurihurtsiku pildi, mis asub ranns, kus me Sofiaga käime. Keset kuurortit on põsti tüeline kalurihurtsik, kus ei ole jälgegi meie sajandi mugavustest.



Hurtsikuke jääb ühe kivise ranna serva, mille kõrval on jällegi imeilusad duplexid, koos mõnusa troopilise baari ja kiviparketiga rannapromenaadiga.





Selline mõnus kivine rannariba, mis on aga liivase põhjaga. Rannas väga vähe rahvast ja meie poeme kivide vahel asuvatesse "taskutesse". Vesi on seal palju puhtam kui turismirannas. Sofiale jubedalt meeldib taga ajada igasuguseid krabikesi, kes mööda kivisid klõbistavad.





Tihti võtan randa ka käsitöö kaasa, sest alati ei viitsi ju raamatuid lugeda või niisama vedeleda.

Nii, ja nyyd siis käsitööjuttu ka. Sai siiń valmis nikerdatud ka kaks roosat käevõru komplekti.





Üldiselt on hetkel käsitööga nigel seis, sest mul on külalised majas. Aga vahelduseks on puhkus ka ju hea

FIESTA DE PESCADORES ehk KALAMEESTE PIDU

Mõtlesin, et tutvustan Teile siis selektiivselt Hispaania tohutuid pidupäevi. Kui on pidu, siis tööpäeva pole, ja rahvas on õnnelik ja osaleb 100%. Inimesed tänavatel, väikesed ja vanad, imikud ja invaliidid ja kõik käib latiino (salsa) rütmi järgi. Ja igal külakesel on ikka vähemalt üks pidupäev.

Seekord oli pidu naaberkülas- Arinagas, 5 km lennujaamast lõuna poole..

Ennevanasti läksid Gran Canaria kalamehed külakese, Arinaga, sadamast merele- kalale. Kandsid need mõnusad kalamehed linasest valgeid rõivaid ja kaabut, et päike, mis otse lagipähe paistab, pead üle ei kuumutaks- kaasas pudel vett ja toidumoon. Naised jäid maha randa, oma mehi ootama. Kui kalamehed ookeanilt tagasi tulid, ei viinud nad kogu saaki koju, vaid jäid samale kaldale seda müüma.

Jutt tuttav ja sarnane iga kalurikülaga- kes on lugenud näiteks raamatut Näkimadalad, mis jutustab kalameestest ja nende peredest, tuleb jutt tuttav ette. Vahe on ainult selles, kliima on erinev, siin ei tule talve peale!

Nüüd, juba 12 aastat, on kalameestel oma pidupäev- KALAMEESTEPÄEV 31. august.

Käsime meiegi siis piilumas kuidas näeb välja kalameeste pidupäev ja kuidas seda tähistatakse.

Jõudsime Arinaga randa kella kümne paiku õhtul. Terve rand oli paksult inimesi täis. Muusika mängis ja melu milline.



Rand oli täis väikeseid grille ja inimesed sõna otseses mõttes panid oma grillipeo koos pika lauaga rannas püsti. Kellel grillikohta rannas ei jätkunud, oli nutikalt kasutanud auto pagasiruumi.



Valdavalt ikka grilliti kala, mõned siiski grillisid ka liha. Kõige muu juurde kuulusid loomulikult rumm ja koola- hispaania pidude "rahvusjook"

Suuremad aktivistid olid ehitanud laeva kujulise minibaari, mille ühes otsas pakuti jooki ja oli nö näksimislauake ja teises otsas susises grill.





Hiljem selgus, et meie lemmik "laev" oli promolaev, mille üks liige oli minu enda patsient, kes meid usinalt peole kutsus, et me ikka näeksime, mis, kus, kuidas jne

Pedro- minu jaoks patsient põlvetraumaga, tavaelus armees teeniv politseinik. Hetkel küll nö eesti mõttes sinisel lehel, meie tõlgendus: töövõimetuspuhkusel ja keskmiselt ümmargusem. Lubas küll vormi saada, kui põlv jälle parem on. Et see aga võimalikult kiirelt toimuks on väljakutse minule!



Peatuks siis pikemalt Pedro riietusel ja detailidel.

1. riietus on siis tüüpiline traditsioonilne kalamehe riietus, mis küll erineb oluliselt põhjamaa kalameeste riietusest. Arvestades sooja kliimat ja igapäevast lõõmavat päikest on aga igati praktiline ja loogiline. Sarnaneb natuke Eesti talupojaga, kaspole?!

2. Vööl olev veeanum: muide puhas käsitöö. Uurisin kohe lähemalt asja. Nimelt on see valmistatud kõrvitsast, mis on spetsiaalne ja seest vesine. Nimelt pannakse see kõrvits kuivama, seejärel tehakse ülemisse osasse sisse auk. Augu kaudu puhastatakse kogu kõrvitsa sisu. Seejärel glasuuritakse kõrvits ja pannakse "punn" peale ja vööle. seekord oli küll vee asemel anumas puhas vein!!!!

3. Kaelas rippuv nahavoordedusega pits. Kunagi pole kartust, et pole pitsi, millest võtta või mida tõsta.

4. Pedro isiklik käsitöö: moonakotike



Kott on valmistatud linasest riides, käsitsi kokku õmmeldud ja seejärel kaunistatud käsitsi riidevärvidega. Väga lahe ja uskumatu, et meesterahva tehtud. Kui Pedro teraapiasse tuleb, siis meil on alati väga lahedad ja sisukad 20 minutilised vestlused teemadel: pronksõdur, eesti-vene suhted, eesti ja vene kirjandus, Mis problem teil seal nende venelastega on jne. Siin Hispaanias, kardetakse jubedalt venelasi. Kui sul tekib kunagi probleem kohalikega, ütle, et oled venelane, ja sind jäetakse kohe rahule

Üks pilt siis kalamehe naisega ka. Vaadake kui nutikas põll!!



Ja loomulikult lõppes pidu ilutulestikuga mis kestis 10 minutit ja seekord tuli ookeani pealt.



Üldiselt on kombeks, et iga pidu lõppeb, ikka korraliku ilutulestikuga, ning kui see lõppeb siis inimesed aplodeerivad ja vilistavad. Kui on aga eriti lahe kujund, siis vilistavad ja hüüavad: GUAPO (ILUS) ja aplodeerivad. Emotsioone tagasi ei hoita.

No niisugune oli siis minu, Annika (samuti eesti tüdruk) ja Sofia (minu koer) kalapidu. Kunagi vene ajal oli meil ju kalapäev- NELJAPÄEV. Õnneks minu pere seda traditsiooni ei jälginud ja ma armastan siiamaani kala.



PS! MUideks mutsid on ka puhas käsitöö: lõhnavad täitsa heina järele ja täidavad eesti heinamaa lõhna igatsuse

Tervitades!