leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
10 Oktoober 2006
Salliklassika

Kas olete kunagi imetlenud, kui kaunilt drapeeritult langevad sallid endisaegsete filmitähtede õlgadelt! Isegi Ronald Reagan on mälusoppi jäänud avatud hõlmadega mantlis, valge sall elegantselt kaeluses. Mismoodi nad neid salle küll voltidesse seavad?
Nädalake tagasi oli võimalus heita pilk Myrna Stahmani suurepärasesse salliraamatusse ja ennäe, vähemalt kootud sallide osas sain saladuse jälile. On olemas üks toreda nimetusega salliliik: Seamen's Scarf. Asi väga lihtne: kaela ümbrus kootakse soonikus, ülejäänud sall mingis meeldivas, aga mitte soonikulaadselt kokkutõmbuvas koes. Tulemuseks sall, mis kaelaosas mõnusalt liibuv, samas salliotsad parajalt laiad, et mantli all kenasti vaheliti saaks sättida. Kui aga vaja lahtiste hõlmadega jalutada, ütleme näiteks ostukeskuses, ei pea salli kaelast ära kiskuma, sest sall lebab kenasti drapeeritult õlgadel. Nagu endisaegsel filmitähel

Ja kuidas mulle meeldib uurida selliseid vanu raamatuid, kus iga pisimgi detail on hoolikalt paigas. Nagu näiteks:
- kudumist alustatakse keskelt, silmused luuakse lahtistena. Kõik selle nimel, et salli mõlemas otsas jääks muster ühte pidi voogama
- kui üks osa kootud, võetakse lahtised silmused vardale ja kootakse sooniku osa. Sooniku pikkuse leidmiseks tuleb koguni protsentarvutust osata. Et siis soonikut 70% kaela ümbermõõdust
- minu poolt valitud Matthew-nimelise salli juhendis soovitati lihtsa mustriosa parempidine osa kududa keerdsilmustena. Siin tuleb pattu tunnistada: ei teinud ma niimoodi. Üsna tüütu on jämedate varrastega kududa pahempidist keerdsilmust. Ja kui kududa ainult parempidiseid silmuseid keerdsilmustena, on tulemus ebamäärane - see tarkusetera on nopitud Tiina Meeri raamatutest. Parem siis kõik silmad ühtemoodi tavalistena.

Siin ta siis on: võrreldes moekate, efektsete volangi- ja muude uhkete kaelussallidega selline tavaline, lihtne, vanamoodne ja pealegi valge. Nagu valge vares teiste seas
medium_valgesall1.jpgmedium_valgesall2.jpg
medium_valgesall3.jpgmedium_sallmantliga.jpg

Lõngaks vana armas Rübezahl, natuke ka ebaõnnestunud vesti äärest harutatud lõnga. Must sall oleks vast tänapäevasem olnud, aga siis poleks ju pildi peal eriti midagi näha ega näidata!
Mantli kohta ka veidike juttu : nii umbes 30-aasta tagune Tallinna Moemaja toodang ja vähemalt eelmisel kevadel-sügisel oli ka kasutusel, muidugi mitte enam minu seljas.

Ja kui ise olen selline kiiksuga-klassikasõber, lubades mõnikord väikseid romantilisi kõrvalekaldeid, siis tütar on lauskonservatiiv: ei mingeid volangsalle ega clapotiseid, isegi mu tagasihoidlik katsetus diagonaal-triipudega sai range pearaputuse osaliseks: triip olgu lihtne ja soonik kõige tavalisem. Ainuke uuema aja detail salli juures on lõng, nimelt paabulinnu-toonides Katia Mexico. Ega muidu ei tulekski nii tavalise salliga siia vehkima, aga ehk sobib kellelgi ideeks, kui vaja kibekähku üks triibusall valmis saada. Vaat sellised triibud jäid: nr7 vardad, 36silmust, 2/2 soonik. 150grammist tuleb umbes 1,5 meetrine. Pilt on tehtud enne kolmanda toki lisamist, sest oli vaja kiiresti tabada pildistamiseks sobivat hetke oktoobrikuu sombuses päevas
medium_triibusall4.jpgmedium_triibsik1.jpg
Parempoolne diagonaaltriipudega ripskoeline proovijupats kaalub 50g ja leiab koha minu enda hallikasrohelise mantli kaeluses.
leili33 posted @ 21:19 - Link - kommentaarid (22)