Retro: popurrii linikutest Nagu mõned teisedki ootan millegi uue ja suurema alustamiseks tõuget, tõelist isetegija äratundmishetke. Ei ole veel settinud: kas asuda viltimist katsetama või salomoni sõlme harjutama või vardad pihku ja talveks valmistuma.
Seniks veedan aega lapates möödunud aegade... linikuid.

Siin üks minu vähestest motiivitöödest, no ei istu see kümnete tükikeste alustamine ja lõputu arvu niidiotste peitmine. Eeskujuks oli 'Käsitööalbumi' päevatekk, minu kannatus lõppes kahjuks tunduvalt varem. Vaas on ka veidi isetehtud: oli igav hall, sile betoonvaas, lapsed tupsutasid seda värviga, mis mõeldud postkaartidele lumeefektiks. Tulemus üllatas meeldivalt

Väike ümmargune heegellinik

Proovisin kunagi kätt rišeljöö-tikandiga. Harjutamise mõttes valisin jämedama niidi, pärlniidi. Kahjuks ei ole enam seda silmanägemist ega käteosavust, et nii peene tööga tegeleda. Tikkida mulle tegelikult meeldiks küll
Üks hardangeri- katsetus

ja üks ovaalne heegellinik

Kootud lina, läbimõõt 80-90cm ringis. Aegade jooksul kohati päikesest pleekinud, ära visata ei raatsi
See mu lemmik: lihtlabane linane riie ja tavalisest rulliniidist äärepits. Pits on 'Burda'-st, mille ma ka isetegijate raamatukogusse üles panin
Linikute seas leidus ka üks krae, mille sisse on heegeldatud sik-sak pael. Päris kena mu meelest, ehk tulevad heegelkraed kunagi moodi tagasi, siis hea võtta


Millegipärast olen loobunud linikutest kodukujunduses, aga vahel vaadata ikka ju võib