leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
17 Aprill 2009
Mütse suure Gatsby aegadest tänapäevani

gatsbyfilm.jpg

On ju nagu möödunud sajandi 20-ndatest - noist aegadest, mil peas kanti pottkübaraid, kaelas pikki pärle, seljas pikki plisseeritud alläärtega kleite ja tantsiti tšarlestoni...

***
Aga nüüd hüppan möödunud sügis-talve ja annan oma panuse ajalooürikute jaoks. Las siis 100 aasta pärast imestavad, milliseid peakatteid mõni ilusaks ja moekaks on pidanud. Endal ka kindel kontrollida kui külmade saabudes kõlab "JÄLLE ei ole midagi pähe panna!" - tegelikult olen ju mõne mütsi ikka teinud, iseasi kuidas nad meeldivad ja sobivad

oranzpisi.jpg Oranž ludumüts ehk Floppy Toque ajakirjast Vogue Holiday 2008. Vardad 4,5, lõng Elfin Karnaluksist; kootud 2008 detsembris
Müts näeb välja nagu tavaline toru, aga kootud on siiski veidi isemoodi:
- alustatud on põhjast, st müts on kootud ülalt alla
- peale esialgset kasvatuste osa järel tehakse kahandusi ja alles siis järgneb sirge toruosa, st üleval on üks väiksem "kott-toru", mis siis teoreetiliselt peaks efekstelt allapoole kukkuma. Praktiliselt kukkus välja nii, et peenikese lõnga tõttu jäi müts liiga õhukeseks - ajakirjas õpetus oli küll tunduvalt jämedamale lõngale, aga mulle tundus mõte 2-kordsest mohäärisegu-lõngast mütsist lausa kohutav (et jube palav võib hakata). Ja võrdlemisi ruttu venis soonikuosa laiaks, nii et tuli hiljem kumminiite sisse ajada.

Selline müts siis tütrele, ise aga olen olude sunnil jäänud truuks baretile - et nagu ainuke mütsiliik, mis mulle tundub sobivat (õigemini ei sobi see ka eriti, aga ei saa ju lõpmatuseni kapuutsi pähe ja peast maha kiskuma jääda)

beezbarett.jpg
Fern Glade, lõng sama mis eelmisel: Elfin, lõngakulu 55g. Vardad nr3 soonikule ja nr 4 pitsilisele, kootud 2008 detsembris

Vältimaks alumise serva väljavenimist, kasutasin ma seekord lausa kolmekordselt ettevaatusvahendeid:
1. loodud nn toruja loomise võttega (Eunny moodi, kõigepealt pool vajaminevatest silmade arvust +1s, peenemate varrastega)
2. soonikusse kudusin sisse ka kumminiidi (ei olnudki varem seda proovinud)
3. enne pitsiosa algust kudusin ühe rea eriti tugevalt ja veel peenemate varrastega
Pitsiosa kootud kõrgusesse 13cm, seejärel kahandatud.

Pidin minagi seejuures kahetsema, et sünteetikasisalduse tõttu ei saanud baretti sugugi vormida ja nii jäi see minu maitse jaoks veidi liiga krousi. Võrdlemis õhuke on ka, väiksemagi tuulekese puhul tuli ikka kapuuts peale tõmmata.
Ja lõpuks kõige hullem: paari korra kandmise järel oli serv välja veninud ja müts vajus muudkui silmini. Ei aidanud muud kui ajasin mitu rida kumminiite pingutuseks sisse. Siiski oli see mu selle talve lemmikmüts.


punabarett.jpg
Woolly Wormhead' Meret, kootud 2009 märtsis
Selle bareti kudusin lihtsalt lõbu pärast, sest see meeldis mulle ja tekitas isu peale pikka kudumatuse perioodi jälle korraks vardad kätte võtta; õnneks leidsin ka ühe eheda villase lõngakera. Ravelrys ringi nuuskides jäi silma tore üleskeerduv randike enne soonikuid ja nii tegin minagi.


Ja siis ühte mütsi nähes teadsin ma kohe: seda ma tahan! seda ma tahan kindlasti kududa! (hoolimata sellest, et oli ette teada: ei hakka ma ise seda kandma ja vaevalt et tütargi)

gatsby1.jpg
gatsbydet1.jpg

Side Slip Cloche (L.Irwini raamatust Boutique Knits)
Vardad 3.5 , lõngaks kodused Rübezahli jäägid - kahjuks jälle sünteetika, aga ma niiii tahtsin proovida, mismoodi sellist mütsi on teha.
Huvitav on see kaunistusdetail ja omapärane ka see, mismoodi kasvatus on vaid ühel küljel, poole mütsi ulatuses - selle osas, mis jäävad kaunistuse lähedale.

Müts sai valmis aprilli alguses, aga mul ei õnnestunud seda kuidagi pildistamiseks kellelegi pähe suruda. Kuni lõpuks eile õhtul õnnestus tütar ära masseerida (ja lubasin peale pildistamist veel masseerida)



gatsbytrio_best.jpg

leili33 posted @ 00:14 - Link - kommentaarid (12)