leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
29 Oktoober 2007
Pikk seelik tütrele

Seelik valmis laupäeval, 15 minutit enne kohvrisse pakkimist ja lennujaama kihutamist, mistõttu pean vabandama, et pildid on kahjuks ülepeakaela tehtud.

seelik1

Burda, september 2006, mudel 112

Tegumoodi muutsin veidike: jätsin seljapoolel tegemata pika vastandvoldi, sest esiteks niimoodi sain kangast kokku hoida ja vastavalt tellija soovile 20cm võrra pikema seeliku, teiseks pääsesin mõningatest tülikatest töö-etappidest ja last, but not least: minu arvates istumisalune vastandvolt pigem segaks kui kaunistaks (nt kortsuks või jääks turritama vms jama)

Kanga ostsin kunagi soodsalt Baltika vabrikupoest, kusjuures müüja märkas lõikamise ajal tibatillukest defekti ja tänu sellele mõõtis välja veidi rohkem riiet kui küsinud olin. Nüüd tuli see "defekt" suuresti kasuks, sest kuigi kangas juba iseenesest oli üsna hea langevusega, lõikasin paanid diagonaalselt. Selline "lõikus" on küll hirmus kangasööja, aga oi milline nauding on kanda ja jälgida diagonaalselt lõigatud kanga langemist.

Seeliku tegin praktiliselt ilma proovideta, ainult korra õnnestus kontrollida, kas voodridetailid kokkuõmmelduna ikka selga mahuvad. Mis kõige hullem - ei mõõtnud isegi all-ääre kõrgust põrandast, kuigi paanide kokkuõmblemisel osutus üks veidral kombel ülejäänud kolmest palju pikemaks. Et proovideks aega ei antud, lõikasin ääre lihtsalt silma järgi ühtlaseks - pilte vaadates tundub, et läks vist õnneks, ei lainetagi väga hullusti. Seda võin küll puhta südametunnistusega öelda, et esilukk ja nööpauk on korralikud, vooder korrektselt kinnitatud ja õmblusevarud palistatud. Õnneks oli see mudel nn extramudelina, st väga põhjaliku õpetusega (tegemata jätsin küll lukualuse lapi, sest tõesti läks kiireks). Mudeli puuduseks on taskupõhjade väiksus, aga kui ma seda taipasin, oli juba hilja midagi muutma hakata.

Kõige uhkem olen tasku servakantide üle: need on nimelt nahast, tellija nahast

nahkrantTegumoe kohaselt oleks pidanud kandid õmblema ka vöömiidri üla-ja alaäärele. Minu õnneks seda ei soovitud, oli niigi paras vaev pressida nõela läbi paksude riide- ja nahakihtide, aga hakkama sain. Osa tegin käsitsi, sest masin ajas sõrad vastu. Peangi plaani uus masin hankida, üks modernne ja digitaalne oli juba väljagi valitud, aga poes soovitas meister hoopis üht mehaanilist masinat: et olla hea töökindel ja vaikne. Mul tekkis sellest tunne "nagu tagasi eilsesse päeva" ja jäigi tookord välimuse pärast ostmata. Nüüd mõtlen, et ma ju väärin uut masinat
leili33 posted @ 12:46 - Link - kommentaarid (11)