Selle suve kotilood, I osa

Sain kevadel kingituseks ühe raamatu kottide õmblemisest. Autor soovitas kindlasti esimene, nö baasmudel läbi teha. Ma kahtlesin: olen ju kotte küll õmmelnud ja on's mul vaja veel üht tavalist turukotti? Siiski otsisin välja kangad, millest mul eriti kahju poleks ja otsustasin päris otsast alata... 

Tuleb tunnistada, et kott osutus väga mõnusaks: mahukas ja kerge, mis sest et kirev ja lilleline, suisel ajal täitsa omal kohal. 


Kireva välise poole mahenduseks valisin sisse range ruudulise. Ühel küljel on lihttaskud, teisel lukuga 'salatasku'. Kui nüüd tahtsin taskuid pildile saada, avastasin, et vabalt võinuks kotti ka pahupidi, vooder väljapool kanda. Ainult magnetkinnis reedab, et asi pole päris õige.


Viimase detailse pildi ma lihtsalt pidin lisama: olin täiesti võlutud sellest, et raamatus oli omaette lõige mitte ainult voodri alla jääva tasku lukualasele katteriidele, vaid ka sellele omakorda alla liimitavale vaheriidele. Pildil ongi see detail pruunist jõupaberist lõikena - kõik see ilu jääb tegelikult peitu kotivoodri ja taskukoti vahele.
 

(järg peagi tulemas, see nii roosiline ei ole ...)