leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
22 Veebruar 2011

Käed kippusid külmetama


Sügisel kudusin endale kanarbikutooni sõrmikud. Ikka need kalasabamustrilised Maimu Põldoja Kudumise-raamatust, mis läbi aegade on meie pere lemmik-sõrmikuretsepte olnud.


sormiksoniga.jpg


 Vardad nr3 ja lõng 7-veljestä. Sõrmikute lõnga ja varraste jämeduse pärast on mul küll väheke piinlik, aga kindad pidid ju ometigi mütsiga komplektis saama.

Talve poole hakkas aga külm tuul auklikust koest läbi tungima. Hädas sain abi kasutute asjade seast leitud poolkinnastest:

kombi2.jpg


(meenutuseks ajaloost: poolkinnaste esmaesitlus)
Nii et kahe ja poole aasta möödudes leidsid need lõpuks rakendust sõrmikuümbristena. Aga sedagi vaid ajutiselt, sest saabus veelgi tugevam pakane. Ega's midagi, aeg oli küps  iseendalegi käpikud kuduma asuda.

Õnneks kaasneb pakasega rikkalikult päevavalgust - igati soodne aeg musta lõngaga kudumiseks! Ja miks mitte proovida midagi sinimustvalget? Kahjuks jäi musta, valge ja ühtainumast sinist tooni lõngaga kootud  proovilapp  nadivõitu ja siis otsustasin, et teen hoopis toontoonis värviüleminekutega tähemustriga kindad. Otsisin lõngajääkidest välja kolme erinevat tooni siniseid.


sinimu5.jpg


Looduse tegin musta ja valgega ning allserva mustririba ümbristeks lisasin paar Kihnu vitsa - need kohe tundusid sinna kuidagi hästi vajalikud olevat.sinimu3.jpg


Vardad 2,5mm.
Peopesa kudusin Dropsi lehelt silmajäänud üle 1 silma lõnga vahetades, mis jätab sooniku mulje, aga ei ole seda mitte. Natukese kudumise järel selgus, et ilma pöidlakiiluta kindaid ma enam sugugi ei taha (siin on muidugi tuntav jõulukinkideks kootud Selbuvotter'i-laadsete mõju).

Kui vasak kinnas juba valmis oli, aga paremal pöidlaava kätte jõudnud, tekkis mõte: minulgi võiks  klapiga kinnas olla, kasvõi üksainuski. Hea ju pakasega tilkuva nina jaoks kiiruga taskurätti või uksevõtmeid kotist  otsida.

sinimu8.jpg


Parema käe 4.sõrme ümbrisele tikkisin igaks petteks väikese sinise motiivikese: no et mõni seda kaugemalt vaadates kogemata lihtsalt marlimähises näpuks ei arvaks.

Selliselt kombineerides valmisidki minu esimesed sinimustvalged. Peaaegu õigeks ajaks ju: ehk ei ole selle talve pakased veel päris läbi  Korra olen nendega õues juba käinud ja paremal käel oli küll hästi hea soe.
sinimu2.jpg

Kõige tumedama sinise lõnga sekka kudusin hõbeniiti. Et ka minu poolt vabariigi aastapäeva auks väheke pidulikumat tähesära! 
leili33 posted @ 13:03 - Link - kommentaarid (22)
10 Veebruar 2011

Ühe seeliku lugu 


Kord ostis tütar Kangad˛ungli leiunurgast ülisoodsalt tüki kunstsiidi ja soovis, et sellest saaks talle rätik või sall. Mulle tundus riie nii hirmus süngena, et ei tahtnud üldse midagi õmmelda. Kuni ükskord suvel leidsin - ohoo, sellest saaks ju hea koduseeliku! Kasvõi niisuguse:

000001548572
Lõige: Burda 6/2007


Kahjuks volangide jaoks riiet ei jätkunud ja otsustasin need ära jätta. Aga siis selgus, et mustri sigri-migri seast ei paista viltuse kaarega õmblusjooned sugugi välja ja mul hakkas nii kahju. Spiraalide esiletoomiseks  proovisin mitut võimalust.

I variant: üritasin õmblustesse õrna heledat pitsi sättida. Tulemus: jube! 

II variant: otsustasin poodi minna ja satside jaoks kangast hankida. Poeskäik õnnestus. Sobiva musta kangatüki sain voodririiete hulgast ja siis äkitselt märkasin: mm-mm, milline magus musta-valgetäpiline! Lenneldes suundusin koju tagasi ja sama lennuka hooga õmblesin seeliku alumisele joonele musta ja ülemisele  täpilise (mu meelest imekauni!) satsi. Aga nüüd pean kahjuks paluma lugejal kujutlusvõime tööle panna, sest ei taibanud tookordset seisu fotole jäädvustada. Seeliku omaniku hinnang oli: "Jube!"

spivolang1.jpgÜksik õnnetu hüljatud volangike


III variant: ülemisele õmblusjoonele samasugune must volang nagu alumisel. Tulemus: esialgu tundus, et käib kah. Aga siis hakkas häirima, et istumise järgselt on kena kohev sats muutunud longus ja kortsus riideribaks. Ja veel märkasime, et ülemine sats lisab kõhule ja puusadele üleliia lopsakust.


IV variant: alumisele õmblusjoonele jäi lõikekohane volang, ülemise ja keskmise detaili vahele  õmblesin lihtsalt musta paspuaalkandi.

spiraal1.jpg


Raskemad kohad peitusid veel külgedel. Ühel küljel, üleval, kippus satsiserv liiga püstiselt turritama. Teiselpool all, kus esi- ja seljaosa kaunistused kohtuvad, tekivad nurksed üleminekud, millistega tuli rohkem vaeva näha.



Peitluku õmblemine õnnestus mul esmakordselt väga hästi, aga tegin selleks ka tublisti eeltööd: korjasin kokku Burdadest, raamatutest ja videodest leitud näpunäited ja nüüd on mul "väljatöötatud" oma meetod Panin selle oma suurde õmblemis-kontoriraamatusse lausa samm-sammult kirja, et edaspidi juba sealt näpuga järge ajada.


PS See seelikulugu on pühendatud foorumiteemale Õmbleme koos spiraalseeliku
leili33 posted @ 13:15 - Link - kommentaarid (6)
09 Veebruar 2011

Endiselt "kapuutside" radadel


Seekord lahkan kapuutskaelust, sest tänu eelmise postituse headele ja autoriteetsetele  kommenteerijatele võtsin vabaduse tõlkida cowl-neck kapuutskaeluseks

 A cowl neck is a neckline that resembles an unstructured, floppy turtleneck and drapes below the collarbone. .. The cowl neck style is said to have been inspired by early Grecian fashions, which specialized in draped garments that didn’t conform to the body’s contours. 120.jpg
Joonis on pärit lehelt VintageSewing.info
Üks venekeelne õpetus Моделирование драпировки "качели"


cowlkrae2.jpg

Mina õmblesin selle ühe Simplicity mudeli järgi, kus kaelus tuli välja lõigata eraldi detailina. See "kapuutskaeluse" katsetus on tehtud üsna odavast ja kergest trikotaa˛ist, mistõttu jätab tulemus soovida - no ei ole sel kangal nn loomulikku drapeeruvust ja seekord ei suutnud ma ka välja nuputada, kuidas ja kuhu parema drapeeruvuse saavutamiseks mingi raskus sisse õmmelda.


 cowlkrae1.jpg Nii et pildistamise jaoks tuli kaelust hoolega sättida, sest "loomulikus" oleks olnuks see mitte just eriti presentaabel.
Selline kaelus on soovitav lõigata diagonaalselt ja hästi langevast, mitte jäigast materjalist. Ja järjest sagedamini jõuan ma tõdemuseni, et õige kanga valik on iga õmblustöö juures A ja O. 


Kui aga kanga meetri saab 10 krooni eest, tuleb seda ju palju võtta...Siis raatsib katsetada kursustel õpitud, Põhjamaade süsteemi järgi varruka konstrueerimist ja ka ühes jaapani ajakirjas näidatud, põneva väljakutsena tundunud kaeluse tegemist. 
japjoon.jpg


Joonisel on näha,  millist kaelust lootsin saavutada ja pildil  siis karm tegelikkus, sest minu krae jäi kuidagi ebamääraselt keerdunud kujuga (mille ma ajan muidugi kehva materjali, mitte minu kui kehva konstruktori süüks )



jap2.jpg
Kaelakandi õmblusse tuli jätta ava, kaeluse üks ots sellest läbi tõmmata ja siis kaelusele vint sisse keerata. Nii lihtne see oligi.



220px-Polo_Shirt_Basic_Pattern.png


Võinuks ju kindla peale välja minna ja teha tavaline rull- ehk polokaelus, aga mulle millegipärast meeldivad veidi keerukamad katsetused. Isegi polosärgi kaelusesse ei käi ju lihtlabane polokaelus!


Selleks korraks on käsivartel lamavate "kapuutside" ja vindiga kaeluste- alane targutamine minu poolt läbi. Aga õige pea loodan esitleda varianti ühest spiraalseelikust, mis tuli jutuks värskes foorumiteemas Õmbleme koos spiraalseeliku!


leili33 posted @ 15:12 - Link - kommentaarid (5)
02 Veebruar 2011
Lampaanlapahiha

Nagu mu nadist kudumis-aastaaruandest arvata võis, on huvi lõngade-varraste vastu tahaplaanile jäänud, lemmikharrastuseks on saanud õmblemine. Kuigi äsjasel pimedal talveajal kindaid kududa oli puhas nauding - istu mugavalt ühe koha paigal, lõngakerad ümber ja klõbista mõnusa muusika saatel vardaid. Samal ajal kui õmblemiseks peab olema korraga mitu rauda -  õigemini mitu lauda - tules. Vaja on ju suurt lauda, millel lõikeid välja ajada (või vastasel juhul tuleb seda teha vaevaliselt põrandal roomates), siis tohutu suurt lauda, millel kangas siledalt laiali laotada, lõiked peale paigutada ning detailid välja lõigata. Lisaks laud õmblusmasinale või veel parem masinatele, sest ega ilma overlockita hästi hakkama saa. Lõpuks muidugi kõige tähtsam laud: laud ootevalmis triikrauaga, sest iga õmblust tuleb kohe silitada. Ja siis muudkui tõmble igasugu tööriistade (nagu joonlauad, pliiatsid, kriidid, käärid, nööpnõelad, niidipoolid jne) ja poolikute riidetükkidega kõigi nende laudade vahel... Traagelda ja haruta, proovi selga ja siis selgub, et siit kisub ja sealt lotendab... Vaat nii mõtlesin ma kudumise ajal, mis tundus õmblemisega võrreldes niikui üks lust ja lillepidu.


Nüüd kui tasapisi hakkab valgemaks minema, kisub mind jälle rohkem õmblustööde poole. Erilise huviga jälgin ma õmblemisblogisid, kus juttu nii tehnoloogiast kui konstrueerimisest. Ei tea, kas see teistele midagi pakub (mitteõmblejaid arvatavasti ei huvita ja proffidele tundub liiga algeline, samas on oskusõmblejate märkused vägagi teretulnud). Üritan siiski ka ise midagi samalaadset postitada. Niisiis... 



Lampaanlapahiha - kas pole tore sõna? Soome keele oskajad saavad muidugi kohe aru, millega tegemist võib olla, aga veidikese segaduse tekitamiseks lisan ka lõike, mille järgi see lampa....iha tuli õmmelda

loige1.jpg


Oleks nagu retuuside või legginsite lõige, kas pole?



Aga võta näpust, ei käigi jalga - sellised torud tuli hoopis käeavade külge õmmelda. Ausalt öeldes vaatasin ma alguses lõiget nagu vasikas aiaväravat - et kuhu ja mismoodi?! Nüüd tagantjärele tark olles tean, et väga lihtne õmblemine.


lampaa2.jpg

lampaa4.jpg


Varruka nurka õmblesin igaks juhus raskuseks mündi ja muidugi mitte mingi eurosendi, meie oma raha ikka

Lõige on pärit soome ajakirjast Moda 1/2010, kus oligi kirjas, et see on varrukas nimega lampaanlapahiha. Tõlgituna peaks olema siis lambakintsuvarrukas(?)ja inglise keeles järelikult leg-of-mutton sleeve. Asja lähemalt uurides sattusin aga segadusse, sest selle nimetuse all peitusid pigem õlajoonel rikkalikult puhvis varrukad, mille lõiked veidi teistsugused. Veelgi sügavamalt puurides jõudsin järeldusele, et minu õmmeldu on pigem nn cowl-sleeve ja lõige tekib selliselt:

Cowl_sleeve.jpg


image courtesy of VintageSewing.info


lampaa7.jpg Kui mullu seda pluusi tütrele õmblesin, oli väike kartus hinges, kas varrukad mitte kiiresti ära tüüta ja häirima hakka. Nüüd aastakese möödudes nendin rõõmsalt, et see osutus tal üheks lemmiktopiks (et firma "mu-emme-õmbles-mulle" konkureerib edukalt muude lemmikfirmadega nagu nt Esprit). Eks oma osa ole ka õnnestunud kangavalikul: universaalne sinakashall värvitoon, praktiline lycra-sisaldus ja tänu kanga raskusele langevad drapeeringud päris kenasti, isegi kampsuni all kandes ei ole varrukad eriti räsitud väljanägemisegaa. Aga endiselt olen teadmatuses, mismoodi emakeeli neid varrukaid nimetatakse. Kui cowl on kapuuts, on's need kapuutsvarrukad?
leili33 posted @ 19:06 - Link - kommentaarid (16)