leili33 lehvitab
leili33 lehvitab *** vanasti kudusin, nüüd õmblen
27 September 2012
Minu esimene raamat, nõelaraamat

Esimene nõelaraamat ja ühtlasi esimene arhailise tikandi katsetus. Kaaned on selle jaki jääkidest, kaante vahel kinnituseks kahepoolne liimiriie. Ponimus seekord neljavärviline.
noelaraamat6.jpg

Lehekülgi on raamatus esialgu vaid neli tükki ja materjaliks vanutatud kampsuni tükk.
noelaraamat2.jpg

Lõpuks ometi on alatasa kaduma kippuvad õmblusnõelad ja tömbi otsaga kuduja-nõelad ritta seatud. Kusjuures pikkus pole oluline, vaid pea(augu)suurus - mida suurem auk, seda lemmikum.

Pilte vaadates mõtlete võib-olla, et "kesse viitsib nööpnõelu raamatusse pista, palju mõnusam on nendega nõelapatju torkida". Tegelikult hoian ma nööpnõelu hoopis magnetkausis, sest sinna ronivad nad peaaegu ise sisse ja eriti mugav on sellega mööda tuba jalutades põrandalepudenenuid kokku korjata. Raamatusse sattusid sellised kehvemad nööpnõelad, mida ma õmblustöödes ei kasuta, aga ära visata millegipärast veel ei raatsi (et äkki läheb kunagi vaja )
leili33 posted @ 17:28 - Link - kommentaarid (4)
24 September 2012
Minu esimene vardakott

Kuidagi nii on läinud jah, et olgugi aastakümneid kudunud, ei ole ma siiani vardakoti järele igatsust tundnud. Nüüd siis leidsin, et üks taoline kotike võiks pisemate tööde jaoks olemas olla küll.
Käiku läksid kangatükid, mis olid juba kaua, aga asjatult oodanud salvrättideks saamist. Kott pidi esialgu tulema kõrgem ja mõlemalt küljelt nööridega kokkutõmmatav, aga töö käigus selgus, et olin oma konstruktsiooniga veidike alt läinud. Kui kunagi jõuan sellise tasemeni, et kõndides kuduma hakkan, eks siis saab tehtud ka üks õige vardakott.
vardakott10.jpg

Kihnu kirevate kottidega võrreldes on minu oma muidugi kui üks kahvatu ja märkamatu varblane, aga omal vaiksel viisil olen ju sedagi ilustada püüdnud: pruunid tikandiread õmblusmasinast välja võlunud, ülaserva õmblusse siksakpaela surunud ja nöör, see nöör...
vardakott8.jpg

Ka nöör on minu esimene
Minu esimene ponimus. Õpetuse leiab Lüüli Kiige raamatus "17 kirrivat paela". Seni oskasin vaid näpunööri ja keerupaela punuda või pidin poodidest õige paela otsimisega vaeva nägema. Edaspidi võin muretu olla, sest lõngajääke peaks kõigi tulevaste kottide jaoks leiduma. Selles nööris siin on 1.7meetrised jupid: 10tk Kalalankaa ja 16tk Nika heegelniiti, nööri valmispikkus 85cm.

Üks suvel heegeldatud kaerakarva linik trügis ka piltidele. Olen küll linikutest pea täielikult võõrdunud, aga midagi oli selle mustri juures, mis mind nii võlus, et lihtsalt pidin heegelnõela kätte võtma.
linik4.jpglinikdet.jpg

Muster on ajakirjast "Kauneimmat käsityöt", heegelnõel nr 9 USA süsteemi järgi, mis tundub veidi väiksem kui meie nr2. Lõng on nii vana, et päritolu ei teagi. Esialgu hakkasin sellest küll sibulakotti heegeldama, aga siis hakkas kahju: lõng tundus kuidagi liig hea sibulate tarbeks, ilusa siidise läikega ja puha. Nüüd on mul siis vajaliku sibulakoti asemel mittevajalik linik, aga vähemalt ühe korra - vardakoti piltide taustana- sai see nüüd kasutuses olla.
leili33 posted @ 23:53 - Link - kommentaarid (13)